Arutelu:Reklaam
ma ise kahtlustan et reklaam pole isegi mitte tarbekunst vaid turunduskunst. on mul 6igus, ehk kuidas def 6igemaks paremaks sõnastada?--Täitsa Topitav Konn 7. mai 2008, kell 19:11 (UTC)
Eesti Reklaamivalmistajate Ühenduse kohta peaks eraldi artikkel olema. Ma pole kindel, kas selline välislink siia sobib. Andres 24. oktoober 2010, kell 13:13 (EEST)
Reklaami praeguse käsituse järgi oleks ka igasugune õpe ja haridus samuti reklaam - eesmärgiga muuta teadlikkust. Ka oleks igasugune poliitika ja ideoloogia reklaam - eesmärgiga muuta suhtumist. Ja muuta millises suunas: paremas-halvemas, meeldivas-vastikus, kiinduvas-ükskõikses, soovivas-eemaletõukavas, pöörases-rahulikus? Kuna negatiivset reklaami - konkurendi, kauba halvustamist ei peeta heaks tavaks, siis reklaami eesmärk on mõjutada sihtgruppi ilmselt paremas, meeldivamas, kiinduvas, soovivas, pöörases suunas (võib ka võõrsõnadega: kas reklaami objekt on modifitseerida publikut positiivsemas-negatiivsemas, sümpaatses-antipaatses, afektiivses-apaatses, adiktiivses-repulsiivses, paanilises/maanilises-apaatses orientatsioonis?). Õieti tuues ettekäändeks (erapooletu) teavitamise, on reklaami eesmärk tekitada publikus soovi (osta, tellida, pooldada, osaleda), jättes alternatiivid targu mainimata. Viimane võiks olla vastutustundliku teavitamise - hariduse ja ajakirjanduse hea tava. Olemata reklaamiasjatundja, kutsun viimaseid mõistet täpsemalt sisustama (definitsiooni korrektsemalt formuleerima).--Kaaluja (arutelu) 12. jaanuar 2022, kell 10:44 (EET)