Arutelu:Rehi

Alaosa "Kujunemislugu" algusosa oli vastuolus rehielamu artiklis kirjutatuga (seal on ka viited, siin mitte). Siin öeldi, et alguses ehitati vilja kuivatamiseks rehi, kuhu inimesed hiljem sisse kolisid - nii tekkis 13. saj rehielamu; rehielamu artiklis aga, et vilja hakati kuivatama eluhoones ja nii kujunes 15. saj rehielamu. Samuti nimetati siin rehielamut Eesti alale ainuomaseks, seal aga, et oli vähemalt ka Lätis. Tõin viidatud materjali siia artiklisse üle ja vana viitamata versiooni tõstan siia: --Minnekon (arutelu) 12. veebruar 2020, kell 02:43 (EET)

11.–12. sajandist alates sai Eesti alal põhiliseks viljakultuuriks talirukis, mis tulenevalt siinsete alade liigniiskest ja jahedast kliimast, vajab pärast koristamist kuivatamist. Selleks otstarbeks rajati kuivatid ehk rehed, mis olid üheruumilised köetavad rõhtpalkhooned. Aja jooksul lisandus suurem ruum vilja ulualuseks ja peksmiseks – rehealune. Alates 13. sajandist hakati rehtesid kasutama elamiseks ning kujunes välja Eesti aladele ainuomane rehielamu.

Võtsin aega ja vaatasin põhjalikumalt üle rehi kui ehitise kohta minu kasutuses olevad andmed. Kõiki artiklis mainitud allikaid ei ole käepärast.

Aga mingi selgus tekkis, teksti täpsustasin ja puuduvad viited lisasin. Loodetavalt sai selgem ja parem.

Jätsin artiklis teie tehtud (alaosa "Kujunemislugu" algus) muudatuse kehtivaks, sest see andmestik on põhimahus eesti alade kohta õige.

Järgnevalt tuleb üle vaadata artikli "Rehielamu" praegune redaktsioon.Teomees (arutelu) 12. veebruar 2020, kell 21:54 (EET)