Arutelu:Röntgenikiirgus

Retsensioon koolitööle

Artikkel on sisu poolest väga ülevaatlik ning kindlasti on võimalik seda tulevikus täiendada. Koos artikliga “Radiomeetria” vastab artikli pikkus enam-vähem etteantud pikkusele. Artiklil võiks olla mõni illustreeriv pilt. Artiklil puuduvad viited. Artikli ülesehitus vastab vikipeedia headele tavadele, siselinkide arv on piisav.

Artiklis esineb stiili- ja õigekirjavigu, näiteks:

• “Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01-10 nm, mis on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte.” Teeksin ettepaneku teha lause kaheks, et esimene sissejuhatav lause jääks ainult definitsiooniks.

• “Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni nime järgi, keda peetakse röntgenkiirguse avastajaks ja kes nimetas selle x-kiirguseks. Paljudes keeltes on see nimetus tänaseni kasutusel.” Võiks olla lihtsalt: Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, ... . Viimase lause mõte jääb segaseks, sest kasutatakse ju mõlemat, näiteks eesti keeles on levinum röntgenkiirgus, inglise keeles x-ray(x-kiirgus).

• Pärsskiirgus tekib suure energiaga elektronide pidurdumisel metallis (näiteks röntgentoru anoodis), kui elektron annab osa oma kineetilisest energiast ära röntgenkiirgust kandvatelefootonitele. Näite võib panna ka lihtsalt komade vahele.

• “Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgen, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris, kuid ta polnud esimene, kes seda täheldas. Ta ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles.” Soovitan laused ümber teha, et nad ei jääks nii lohisevaks/pikaks ning samuti võib tekkida oht lause mõtte segaseks jäämiseks. Samuti kordub sissejuhatavas lauses öeldud mõte, et nimetus x-kiirgus on paljudes keeltes tänaseni kasutusel.

• “Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind (muuhulgas läks vaja hõbedat), kui ka kõrge kiirgus tase, mida läks fotokeemilise reaktsiooni läbiviimiseks vaja.” Kiirgus tase asemel kiirguse tase?

• “Veel kasutatakse röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähi rakkude struktuuri.” Vähirakk on üks sõna.

• “Röntgenkiirguse dedekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete uurimisel ja astronoomias.” Sõna dedekteerimisel õige kirjapilt on detekteerimisel.

• “Mõnikord uuritakse röntgeniga maale, et leida pilte värvikihtide alt, sest mõned värvid sisaldavad röntgenkiiri hästi neelavaid raskemetalle;” Palun selgita, mis sa mõtled lauseosaga: leida pilte värvikihtide alt?

--AveS 12. november 2011, kell 17:28 (EET)

Nõuanded arvesse võetud. Aitäh kaastöö eest! Johu 15. november 2011, kell 23:59 (EET)

---

Artiklis ei ole viiteid allikatele. Palun lisa need. Adeliine 17. november 2011, kell 01:52 (EET)

Ainult ühest viitest ei piisa. Kui on tõlgitud ingliskeelset artiklit, siis tuleb lisada samad viited, mis seal on, ja märkida, et on tõlgitud inglise viki artiklit, nt malliga {{Tõlkimine/Ref}}. Adeliine 2. detsember 2011, kell 22:27 (EET)

Suur osa tekstist on siiski täielik omalooming, mitte tõlgitud. Otsisin viiteid juurde, aga ei oska neid korralikult vormistada. Tundub, et puuduvad korralikud mallid. Johu 5. jaanuar 2012, kell 15:45 (EET)

• saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, järgmises lauses sõnakordus
  • ei leidnud sõnakordust
• Lauses "Tugevas väljas kiirendatakse..." mineviku ja oleviku ühildumatus
  • parandatud
• iganenud traditsioonile kiiritatuse ühik ??
  • Iganenud, ehk tänapäeval enam ei kasutata. Traditsiooniline, ehk tekkinud ajaloolistel põhjustel.
• murdarvus on eraldajaks koma, mitte punkt
  • parandatud
• kiirguse mõju kui kantavat energiast ??
  • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. <- parandatud sõnastus
• korrutusmärgina kasuta ×
  • parandatud
• Lauses "Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse..." koma puudu
  • parandatud
• kaudne mõju on kui kiired ... kohmakas väljendus
  • parandatud
• Et kaitsta röntgenkiirte eest kasutatakse kaitsta mida? koma puudu
  • parandatud
• otsi üles ja paranda näpuvead. Adeliine 27. detsember 2011, kell 15:01 (EET)
  • mõne leidsin ja parandasin. Johu 5. jaanuar 2012, kell 15:10 (EET)

---

• saksa füüsikut Wilhelm Röntgen → saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit
• sellest järgmises lauses sõnakordus
• traditsioonile → traditsiooniline
• murdarvus peab olema eraldajaks koma, mitte punkt

Adeliine 5. jaanuar 2012, kell 16:49 (EET)

Tehtud. Johu 5. jaanuar 2012, kell 18:10 (EET)

nimetav või omastav

ÕSi järgi on õige röntgenikiirgus (ja nt röntgenipilt) ehk siis omastavaline liitumine, mitte nimetavaline (röntgenkiirgus):

Röntgeni+aparaat, röntgeni+film, röntgeni+kabinet, röntgeni+pilt = röntgeni+ülesvõte, röntgeni+õde. füüs: röntgeni+kiir ‹-kiire›, röntgeni+kiirgus, röntgeni+toru (röntgenikiirte tekitamiseks). Röntgen+diagnostika, röntgen+fotograafia fluorograafia, röntgen+kiiritus röntgenikiirtega kiiritamine, röntgen+läbivalgustus, röntgen+ravi = röntgen+teraapia, röntgen+uuring, röntgen+vähk, röntgen+analüüs füüs, röntgen+defektoskoopia. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 46.131.175.59 (arutelu • kaastöö) 18. mai 2013.

Aga miks? Ja miks siin siis osa näiteid nimetavalised on? Siis pakuks sarkastiliselt juba välja ka Röntgeni kiirgus, nagu oli vaja Waldorfi pedagoogikat. Adeliine 30. aprill 2015, kell 13:54 (EEST)

Noh, loogika on nähtavasti selles, et kui jutt on röntgenikiirguse (või röntgenipildi- või filmi) kasutamisest millekski, siis on liitumine nimetavaline. Andres (arutelu) 30. aprill 2015, kell 15:12 (EEST)

Minu arusaamist mööda on Walforfi pedagoogika ja näiteks ka Steineri pedagoogika puhul tegemist pedagoogikakoolkondadega. Oli ju ka Makarenko pedagoogika, aga vist ei kirjutatud "makarenkokool" ja "makarenkopedagoogika". Ma arvan, et selliste isikunimedega seotud õpetuste ja koolkondade nimetamisel võetakse sobiva grammatilise nimekuju valimisel arvesse ka süsteemsust (nt kuidas on varem taolisi sama kategooria asju vormiliselt nimetatud). Kuriuss (arutelu) 30. aprill 2015, kell 18:23 (EEST)

Kokkukirjutatud "röntgenikiirgus" näitab kiirguse liiki, lahku ja suure algustähega "Röntgeni kiirgus" tähistaks aga kuuluvust ehk kiirguse kuulumist teadlasele, kelle nimi oli Röntgen, või lausa seda, et härra Röntgen ise kiirgab seda kiirgust. Seega lahkukirjutus langeb ära ja tegemist on nimelähtese liitsõnaga. Reegel: "Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms." ([1])

Toon hästi lihtsa näite, kus liitsõna tähendus sõltub sellest, kas on kasutatud nimetavalist või omastavalist liitumist: vesijahutus ja veejahutus – esimesel juhul on vesi jahutusvahend, teisel juhul jahutatakse vett. "Diiselmootori" nimetavaline liitumine näitab mootori liiki, kus mootor ise on diisel; omastavalise liitumisega "diislikütus" näitab küll kütuse liiki, aga juba keerukamas seoses: see on diiselmootoris kasutatav kütus, mitte diisel ise ei ole kütus (aga näiteks bensiin ise on kütus).

Ma arvan, et samamoodi tahetakse nimetavalise ja omastavalise liitmisega teha vahet ka sõna "röntgen" kasutamisel liitsõnades. Tõsi, seda vahet teha pole lihtne ja kindlam on ÕS-ist üle vaadata. :)

Muid teemakohaseid reegleid, näiteks nimisõna + nimisõna kokkukirjutamise üldised reeglid ([2]):

"Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.

Nt vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, betoontala;

kuningriik, naisarst, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus. Selle reegli alla kuuluvad muu hulgas kõik s-liitumisega sõnad.

Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste (liigimõistelise sisuga omastav) ja vastates küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?).

Nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .., taskukell, seinakell, käekell, tornikell .., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet, teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool, laulupidu, koolikohustus, jõulupühad, rahvatants, keeleteadus, sõiduauto, marjakorv, aprillinali, põhjatuul, seapraad, tangusupp, tammepuu, särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst." Kuriuss (arutelu) 30. aprill 2015, kell 16:25 (EEST)

Noh, "waldorfpedagoogika" tundub mulle küll eesti keele vastane, nähtavasti on siin saksa keelt jäljendatud. Siiski on analoogilist sõnamoodustust eesti keeles ka varem olnud: "daltonplaan", mitte "Daltoni plaan".

"Röntgenikiirguse" puhul on minu meelest tegu siiski erandiga. Röntgen ju sisuliselt avastas selle kiirguse, ja selles mõttes see kuulub tema juurde. Kirjutatakse ju ka "Tšerenkovi kiirgus". Ka muid asju nimetatakse avastaja või leiutaja nime järgi suure tähega ja lahku. Muide "röntgen" ise ongi juba röntgenikiirgus. Andres (arutelu) 30. aprill 2015, kell 17:33 (EEST)

Oli ka Villardi kiirgus.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. aprill 2015, kell 18:36 (EEST)

Minu meelest näitab kunagise teadlase nimest üldnimeliste tuletiste moodustamine ja kasutuselevõtt (ükskõik kas tõsise teadusterminina või anekdootides) järeltulevate põlvkondade suurimat austust selle isiku vastu. Kõrgem pilotaaž igal juhul! Kuriuss (arutelu) 30. aprill 2015, kell 22:56 (EEST)

IMHO ei ole ÕS teadusterminoloogias küll mitte see A ja O. Seal on suisa vigugi. Erialasõnastikud ja teadlased kasutavad selle kiirguse tüübi jaoks nimetavat käänet. Lisaks assotsieerub röntgenIkiirgus kiirgusega, mis on seotud röntgeniga (ei, mitte avastajaga, ikka 'röntgeniga', millel puudub hoopiski sisu (kui mitte iidset mõõtühikut meenutada ;-) ). Mina teeksin ettepaneku see üleliigne 'i' sealt vahelt välja võtta.Tonisee (arutelu) 30. detsember 2017, kell 17:20 (EET)

Sisekihi elektronid

Siis r-kiirgus tekib sisekihi elektronide, tuumalähedaste orbitaalide kohas. Kas neid siseelektrone välja lüües Võiks olla ka r.kiirguse seosest aatomi ehitusega, nagu soome lk-l: Röntgensäteilyksi luetaan lyhytaaltoinen säteily, joka syntyy atomiytimen ympärillä olevalla elektronikuorella viritystilojen purkautumisesta tai elektronien jarrutussäteilynä. Ytimessä syntyvää lyhytaaltoista säteilyä kutsutaan puolestaan gammasäteilyksi.[3] Ja link Moseley seadusele, nagu vene lk-l. nimelik) 7. märts 2018, kell 13:14

ja artikli päises lausejupp: Mingi aja pärast täidab selle augu mõni kõrgema energiaga elektron. See "mingi aeg" on eri elementide puhul erinev kuid jääb femtosekundi suurusjärku. Seega väga-väga-väga lühike hetk. Nii ütleb füüsikaprofessor Justin Wark videos Justin Wark - Moseley's Law (kohal 40:24) https://www.youtube.com/watch?v=_KNZiQsUoA8&t=1945s nimelik) 10. märts 2018, kell 15:40

Keemilisele elemendile iseloomuliku nn karakteristliku kiirguse kohta 15:https://www.youtube.com/watch?v=ZQw_AS6zcAY nimelik) 10. märts 2018, kell 15:48

Siis kokkuvõtlikult r-kiirgus tekib seoses aatomi sisekihi elektronidega, kui nad teiste suure kiiruga/energiaga lendavate elektronidega aatomist välja lüüakse (karakteristlik kiirgus, diskreetsed energiad nagu nõelad turritamas kiirguvat energiat iseloomustaval diagrammil https://www.google.ee/search?q=r%C3%B6ntgenkiirgus&rlz=1C5ACMJ_enEE519EE519&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj17-mugeLZAhXJPZoKHcD3B-UQ_AUICigB&biw=1392&bih=714#imgrc=TETwNQOGkVUvoM:), ja ümber tuumalähedaste orbitaalide lendavate pidurduvate ja energiat kaotavate elektronide pärsskiirgusena, mis on diagrammil pidevalt muutuv joon, siis sujuvalt muutuva energiaga footonid. Bremsstrahlung - pärsskiirguse pilt https://de.wikipedia.org/wiki/Bremsstrahlung#/media/File:Bremsstrahlung.svg Mõlemal juhul on tegemist sisekihi elektronide alaga. Võrdlusena valentselektronidega toimuvatest muutustest tuleneva ülejääkkiirguse energiad jäävad nähtava valguse kiirguse alasse ja aatomi tuuma muutused vabanevad energiast gammakiirguse footonitena. Kas ma saan õigesti aru? nimelik) 10. märts 2018, kell 17:00