Arutelu:Psüühiline funktsioon

Viimase kommentaari postitas Adeliine 6 aasta eest teemas Vaimsed protsessid.

Kas selle pealkirja alla võib teha ka alajaotuse Jungi nelja funktsiooni kohta? Ta nimetab neid psühholoogilisteks funktsioonideks. Andres 15. aprill 2007, kell 19:15 (UTC)

Inimese üks silmapaistvamaid võimeid on kõiki klassifitseerida. Kui klassifikatsioon töötab, siis on see ainult teretulnud, kui sellest juttu tehakse :) Hendrix 15. aprill 2007, kell 19:36 (UTC)
Minu probleem on selles, kas võib lugeda "psühholoogilist" ja "psüühilist" funktsiooni sünonüümideks. Kuigi vist on selge, et sisuliselt mõtles Jung sama asja, ainult tema leidis vähem põhifunktsioone. Kas võib siis siia kirjutatada sünonüümiks "psühholoogiline funktsioon"? Andres 15. aprill 2007, kell 20:39 (UTC)
psühholoogia on distsipliin, psüühika on ajutegevuse produkt. Erinevad distsipliinid, sõltuvalt koolkondade ideoloogidest, võivad psüühika erinevaid avalduskujusid tõlgenda erinevalt. Kuigi psühhiaatria juured pärinevad suuresti psühholoogiast, on mõningate psüühika avalduste tõlgendamine psühholoogias ja psühhiaatrias veidi erinev Hendrix 15. aprill 2007, kell 20:50 (UTC)
Saan sellest vahest artu küll. ÕS-i järgi on sõna "psühholoogiline" kasutamine tähenduses 'psüühiline' argikeelne.
Aga kui Jungi termin on "psühholoogiline funktsioon", siis ei saa vist seda selle pealkirja alla panna. Andres 15. aprill 2007, kell 21:06 (UTC)
põhimõtteliselt on Jungil tegemist samade asjadega - mõtlemine, intuitsioon, tunded, aistmine. Veidi küll erinevust on, aga see erinevus ei ole põhimõtteline. Jung ei käsitle eraldi intellekti, mälu... Hendrix 16. aprill 2007, kell 03:43 (UTC)
Jah, just nimelt: tal on tegemist samade asjadega, aga ta nimetab neid psühholoogilisteks funktsioonideks. Mina saan sellest küll nii aru, et selles seoses tähendab "psühholoogiline" tal sama mis "psüühiline". Kas väljend "psühholoogiline funktsioon" võib tähendada midagi muud kui 'psüühiline funktsioon'? (Tegelikult küll: millegi psühholoogilise funktsiooni all võidakse mõista millegi tähtsus inimese psüühikale, aga selgi juhul on ju tegelikult juttu psüühikast, mitte psühholoogiast). Ja pole ju mõtet rääkida "psühhiaatrilistest funktsioonidest"? Andres 16. aprill 2007, kell 06:47 (UTC)
Kui Sa pole nõus väljendit "psühholoogiline funktsioon" kohe sünonüümina välja tooma, siis võiks vähemalt teha selle märksõna alt ümbersuunamise. Andres 16. aprill 2007, kell 06:58 (UTC)
Jungi funktsioonid ja siinsed funktsioonid on siiski oma olemuselt erinevad - Jung kasutas neid sisuliselt erinevate maailmast informatsiooni ammutamise tüüpidena, millest üks domineerib, üks abifunktsioon, üks eriti alla surutud; seda kõike terves inimeses. Siintoodud funktsioonid viitavad pigem funktsionaalsusele, erinevatele ülesannetele, mis kõik on olemas terves inimeses. Sünonüüm on psüühilised protsessid. Psühholoogiline funktsioon on piisavalt sünonüüm, Jungi omade kohta võiks soovi korral teha artikli Psühholoogilised funktsioonid (Jung) vms.
Ma ei saa hästi aru, mis see olemuslik erinevus on. Jung toob välja neli psühholoogilist põhifunktsiooni teiste psühholoogiliste funktsioonide seas. Raamatus "Psühholoogilised tüübid" ütleb ta: "Psühholoogilise funktsiooni all mõistan ma kindlat psüühilise tegevuse vormi, mis jääb erinevates olukordades põhimõtteliselt samasuguseks."
Esiteks, funktsioon on Jungi jaoks libiido väljendus. Teiseks, kui loed edasi, näed, et funktsioonid on sarnaselt introvertsusele ja ekstravertsusele mingisugused dimensioonid, millel inimesed erinevad, üks funktsioon domineerib jms. Mittejungiaanlikult ei saa öelda, et näit. tajufunktsioon domineerib mõtlemise üle ja tundefunktsioon on allasurutud seisundis. PS. inglise keelses tõlkes (1923) kasutatakse samuti mõistet psychic, st psüühilised funktsioonid.--Ken 17. mai 2007, kell 16:26 (UTC)
Nojah, aga need asjad, mida Sa nimetad, on teoreetilised väited funktsioonide kohta ega puuduta psühholoogilise funktsiooni definitsiooni. Andres 17. mai 2007, kell 16:32 (UTC)
Teiste sõnadega, Jungil on psüühiliste funktsioonide kohta oma eriline teooria, see aga ju iseenesest ei tähenda, et ta räägib millestki põhimõtteliselt erinevast. Andres 17. mai 2007, kell 16:35 (UTC)
Niikaua, kui artikkel ei defineeri psüühilist funktsiooni, vaid ütleb, et neid on erinevaid, niikaua võib siia alla tõepoolest paigutada midaiganes. "Klassikalise psühholoogia" (misiganes see on) praegutoodud seitse psüühilist protsessi, jungiaanliku neli protsessi kui libiido väljendus, freudistlikult võib sarnaselt välja tuua ego kaitsemehhanisme, jne. Tegemist, kui, Andres, soovite, on erinevate paradigmadega, mis on juhuslikult erinevate nähtuste kirjeldamiseks kasutusele võtnud samasugused mõisted. Need nähtused, mida Jung selle mõistega tähistab, on oma olemuselt erinevad tänapäevasest, suuresti lähtuvalt sellest, et psüühika on Jungi jaoks hoopis midagi muud kui mittejungiaanliku lähenemise jaoks. Kui Jung tegeleb erivormilise psüühika tegevusega, siis tänapäeval võiks rääkida erinevast sisust - sest tõepoolest, kui Jungi jaoks on aistingud ja mõtlemine mõlemad libiido erinevavormilised väljendused siis tänapäeva psühholoogia näeb mõtlemist ja taju olemuslikult erinevate protsessidena. --Ken 17. mai 2007, kell 21:39 (UTC)
Ma võin detailides eksida, aga minu üldine kaalutlus on niisugune. Sageli kujunevad mõisted välja enam-vähem vaadeldavate nähtuste kohta, aga teooriad nende nähtuste olemuse kohta võivad olla erinevad. Näiteks äikese olemuseks peetakse tänapäeval elektrilahendust, aga veel mõnisada aastat tagasi olid äikese kohta hoopis teistsugused teooriad. See ju ei tähenda, et me peaksime jutu nende nähtuste varasemate teooriate kohta paigutama eraldi artiklitesse (kui artikkel liiga pikaks läheb, tuleb küll tõesti ka haruartiklid luua). Nii et küsimus pole mitte olemuse samasuses, vaid nähtuse samasuses. Muide, mõni teadusfilosoof, näiteks Thomas Kuhn on väitnud, et kui teooria vahetub, siis pole sama terminiga väljendatavad mõisted enam võrreldavad (näiteks mass klassikalises mehaanikas, mass erirelatiivsusteoorias ja mass üldrelatiivsusteoorias on täiesti erinevad mõisted). Kas me peaksime siis kirjutama kolm erinevat artiklit, lähtudes sellest, et tegu on lihtsalt homonüümidega?
Mina saan asjast nii aru, et erinevused psüühika funktsioonide olemuse mõistmisel tulenevad osalt erinevustest psüühika olemuse mõistmisel. Kas me peaksime siis ütlema, et ka psüühika ise oli Jungi jaoks midagi põhimõtteliselt erinevat, nii et me ei saa ka Jungi psüühikamõistet artiklis Psüühika käsitleda? Kindlasti on ka tänapäeva psühholoogial kõigil funktsioonidel ühine olemus selles suhtes, et nad kõik on just psüühika funktsioonid.
Ma ei ole nõus, et Jung käsitas psühholoogilisi funktsioone tüüpidena. Tüpoloogia tuleneb ikkagi eeskätt sellest, milline funktsioon on "domineeriv". Sarnaseid tüpoloogiaid funktsioonide domineerimise alusel on teisigi, näiteks "mõtleja" ja "kunstniku" tüüp. Jung rõhutab, et kõik neli põhifunktsiooni peavad vältimatult toimima. Peale selle, Jung ei ütle, et need neli funktsiooni on ainsad psüühika funktsioonid.
Mis puutub definitsioonisse, siis minu meelest ütleb sõna "funktsioon" juba ära, et tegu on psüühilise aktiivsuse liikidega, mis on eristatavad erineva funktsiooni järgi. See (või midagi sarnast) tuleb artiklis muidugi välja tuua. Minu meelest on erinev sisu põhimõtteliselt sama mis erinev funktsioon. Jungi teoorias tuleb tõepoolest välja aspekt, milles funktsioonid kujutavad endast eri vorme, aga 1) kas saab tänapäeva psühholoogia mõnd sellist aspekti välistada? ja 2) see ju ei tähenda, et Jungi järgi ei oleks funktsioonidel erinevat sisu.
Ma ei tunne nii hästi psühholoogia ajalugu, aga mul jäi mulje, et Jung esitas oma seisukohad psühholoogias juba olemas olnud psüühiliste funktsioonide klassifikatsiooni probleemi foonil. Andres 17. mai 2007, kell 22:19 (UTC)

Kihude asemel kasutatakse tänapäeval pigem tungi mõistet, minuarust oli juba Saarma uues trükis tungid.--Ken 17. mai 2007, kell 15:27 (UTC)

PS. misasi on klassikaline psühholoogia??--Ken 17. mai 2007, kell 15:28 (UTC)


vahelehõike korras - TÜ psühhiaatria õppetooli poolt kasutatav termin antud kontekstis on 'psüühiline funktsioon'

Kui termin 'klassikaline psühholoogia' nii väga häirib, siis võib ju piirduda terminiga lihtsalt 'psühholoogia' - sisulist vahet mu arust pole. --Hendrix 19. mai 2007, kell 07:06 (UTC)


seoses Jungiga. Minu arusaamade kohaselt psühholoogiline funktsioon on ebakorrektne mõiste. Pean psühholoogiat erialaks ja sellest tulenevalt tähendaks psühholoogiline funktsioon funktsiooni, mis on seotud psühholoogiaga, kui erialaga. Arutelu all olev aga on seotud inimese psüühikaga/vaimuga/meelega/hingega. Psühholoogia uurib psüühikat...--Hendrix 4. juuni 2007, kell 11:17 (UTC)

Olen nõus, et "psüühiline funktsioon" on korrektsem väljend kui "psühholoogiline funktsioon". Andres 4. juuni 2007, kell 15:05 (UTC)

Segadus muuda

Segadus on järgmiste terminitega:

tajumine --> taju oleks tavaline sõna selle kohta
kihud --> mis need on?
tundeelu --> kas psüühilist funktsiooni saab nimetada eluks? Selle asemel võiks olla tunded või emotsioonid.
tahteelu --> vt Arutelu:Tahteelu

Samuti tuleks öelda, mis asi on "psüühiline funktsioon" ja kust on selline nimekiri pärit. Lebatsnok 4. juuni 2007, kell 14:22 (UTC)

tunne, tundmus, emotsioon on kitsama tähendusega, kui tundeelu. Keegi pole sobivat terminit välja mõelnud, et asendada mõistet tundeelu

kihu tähendab tungi, instinkti --Hendrix 5. juuni 2007, kell 07:43 (UTC)

Tundeelu tundub natuke isegi arusaadav, kui sinna alla kuuluvad peale emotsioonide ka meeleolud jms. Psühholoogias kasutatakse sõna afekt, mis viitab korraga nii meeleoludele kui emotsioonidele. Aga mõned küsimused ikkagi jäävad:

  • Kust on pärit see psüühiliste funktsioonide nimekiri? (Ehk siis -- millele viidatakse väljendiga klassikaline psühholoogia?)
  • Kas kihud ei ole tahteelu osa? Loogiliselt võttes nagu oleks, igatahes käivad tungid ja instinktid iga motivatsioonipeatüki juurde. Kui nad on tahteelu osa, siis nad ei saa olla omaette funktsioon.
  • Miks tajumine ja mitte taju? (Perceiving vs perception)
  • Intellekt viitab praegu intelligentsusele, kuid tolles artiklis räägitakse peamiselt IQ testi abil mõõdetavast asjast, mitte intellektist üldisemalt.

Head-paremat, Lebatsnok 5. juuni 2007, kell 15:43 (UTC)

Proovin vastata niipalju, kui mõistan.
* Tundub, et Hendrix on selle nimekirja võtnud Jüri Saarma 1977. aasta Psühhopatoloogia raamatust. Klassikalise psühholoogia küsimuse talle juba esitasin. Saarma kasutab sageli väljendit "traditsioonilises kliinilises psühhiaatrias" seda lahti seletamata.
* Kihud (ehk instinktid, nagu saarma ütleb) ei ole tahteelu osa, sest nende juures räägitakse instinktiivse mehhanismi väärastumisest, millel ei pruugi tahtega midagi pistmist olla (näiteks inimene sööb savi, mitte selle pärast, et see oleks tema tahe, vaid ta tunneb vajadust selle järele, sarnaselt mõne inimese vajadusega saiatoodete järele.
Arvan, et tajumine viitab protsessile. Nagu öeldud, nimekiri on pärit patoloogiast, mistõttu viidatakse, et häire on tajumise protsessis, mille tulemusena tekib väär taju.
Päikest, --Ken 5. juuni 2007, kell 16:52 (UTC)
Eestikeelses filosoofilises kirjanduses eristatakse mõnikord taju ehk tajumist (protsess) ja tajumust (tulemus). ENE 1. väljaandes defineeritakse taju kui teatavat psüühilist protsessi, nii et taju ja tajumise samastamine paistab olevat traditsiooniline. Andres 5. juuni 2007, kell 17:01 (UTC)

Augustinus muuda

fundamentaalset funktsiooni

Kas ei võiks selle asemel kirjutada "põhifunktsiooni"? Millise väljendiga Augustinus ise neid nimetas? Või ei nimetanud kuidagi? Andres 6. juuni 2007, kell 05:15 (UTC)
ei ole jõudnud algallikaga veel tutvuda. --Hendrix 6. juuni 2007, kell 05:47 (UTC)
Tundub, et Augustinus (De trinitate, X-11) nimetab neid väljenditega "need" ja "need kolm", samuti ütleb, et need on "quorum mens de se ipsa certa est" st need, milles vaim võib enda kohta kindel olla. Rohkem ma ei jaksa praegu dešifreerida. Prantsuse tõlkes on kuskilt sugenenud sõna faculté (võime, omadus), aga tundub, et seda originaalis ei ole. Ingliskeelne tõlge on ka olemas.
Lebatsnok 6. juuni 2007, kell 09:12 (UTC):
kas see faculte on seal samas kohas, kus ingliskeelne character - "17. Putting aside, then, for a little while all other things, of which the mind is certain concerning itself, let us especially consider and discuss these three--memory, understanding, will. For we may commonly discern in these three the character of the abilities of the young also" --Hendrix 8. juuni 2007, kell 18:20 (UTC)
Ei. Prantsuskeelses tõlkes on see sõna lisatud esimeses lauses ühise nimetajana sinna, kus Augustinusel pole mingit sõna. Ingliskeelses tõlkes on character alles teises lauses. Andres 9. juuni 2007, kell 09:58 (UTC)

miks see välislink ei kõlvanud?--Hendrix 6. juuni 2007, kell 11:55 (UTC)

Millisest lingist Sa räägid? Andres 6. juuni 2007, kell 11:59 (UTC)
De trinitate inglise keelse tõlke veebile --Hendrix 6. juuni 2007, kell 12:01 (UTC)
Ma ei tea, kas mina võtsin selle ära. Arvan, et selle asemel võiks olla eesti keelde tõlgitud tsitaat koos koha äranäitamisega. Viited tekstidele on artiklis De trinitate. Aga kui tahad, pane esialgu tagasi. Andres 6. juuni 2007, kell 15:58 (UTC)
tõlkida küll ei viitsi. Seal viites saab kenasti ära näidata, et 10-s peatükk ja puha...--Hendrix 6. juuni 2007, kell 16:12 (UTC)
Ma tõlgin ära, eks siis arutame. Andres 6. juuni 2007, kell 20:01 (UTC)

Minu meelest Jung ei toonud sisse psühholoogilise funktsiooni mõistet, vaid lihtsalt kasutas psüühilise funktsiooni kohta väljendit "psühholoogiline funktsioon". Andres 6. juuni 2007, kell 11:59 (UTC)

asja uuritakse --Hendrix 6. juuni 2007, kell 12:01 (UTC)
"Edasi tõi C.G.Jung sisse psühholoogiliste funktsioonide mõisteid" - nii deklareerib hr. Boris Puškin oma "Sotsiooniku ABC".[1]. Ja kuskilt mujalt lugesin veel sellist mõtet. Aga ma ei hakka vaidlema, sest mul puudub selles teemas oma seisukoht--Hendrix 6. juuni 2007, kell 16:04 (UTC)
Mina ei tunne ka psühholoogia ajalugu piisavalt, räägin lihtsalt mulje põhjal, mis Jungi lugemisest jäi. Puškin ei pea minu meelest silmas ajaloolist, vaid Jungi esituse konteksti. Ja seda allikat ma ei soovitaks üldse Jungi õpetusega tutvumiseks. Andres 6. juuni 2007, kell 16:10 (UTC)
no selline lause jäi lihtsalt silma sealt. Ma teen siis artiklis sõnastust veidi ümber --Hendrix 6. juuni 2007, kell 16:15 (UTC)

Tänapäev muuda

Selline "psüühiliste funktsioonide" nimekiri nagu siin ei ole kindlasti tänapäeval üldiselt aktsepteeritud. Veel enam, mõte, et "psüühilisi funktsioone" tasub sellisel viisil üles lugeda, ei ole ka väga levinud. Seda enam oleks oluline viidata nimekirja allikale. Kui allikas on Saarma, nagu siin oletati, siis tuleks uurida, millele või kellele Saarma tugineb; vaevalt on see ta enda leiutis.

Praegune nimekiri meenutab "fakulteetide psühholoogiat" (en:Faculty_psychology), mis kindlasti ei ole tänapäevane lähenemine. Vt ka Baldwin (1901) -- classification of mental functions. Psühholoogilistes/psüühilistest/mentaalsetest funktsioonidest räägib ka vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev), kuid ma ei tea, kas neil on nendest mingi lõplik nimekiri. Neil on olulisem nn "madalamate" ja "kõrgemate" funktsioonide eristamine. Lebatsnok 6. juuni 2007, kell 12:41 (UTC)

usun, et klassifitseerimine või liigitamine ei ole kõige suurem probleem. Kuniks teadmised napid, on alati võimalusi sadat moodi liigitada. Ja teadmised inimpsüühikast on tänapäeval erakorselt napid. Ideaalne oleks klassifikatsioon, mis baseerub substraadile, aga sinna vist jõutakse kunagi kauges tulevikus. Oluline on näidata olemaolevaid psüühika nähte, nende tähtsust organismi funktsioneerimisel ja seda, mis juhtub, kui kuskil neis funktsioonides midagi untsu läheb. Hetkel toodud süsteem praktikas töötab. Ei vaidle vastu, et kuskil mujal on omad liigitused ja kolmandas kohas veel omad. Annan pea pandiks, et aju talitluse osas tänapäeval konsensusele ei jõuta.--Hendrix 6. juuni 2007, kell 12:56 (UTC)

Aristotelese juures on link minu meelest liigne, sest see viib raamatu juurde üldse, mitte konkreetsesse kohta. Ku ta sellest räägib, seda pole kuskilt näha. Ka Augustinuse link ei vii ju õigesse kohta. Andres 6. juuni 2007, kell 20:04 (UTC)

Ja mis seos on Aristotelese jutul psüühiliste funktsioonidega? Andres 6. juuni 2007, kell 20:06 (UTC)

Tõlkisin ladina keelest, nii nagu aru sain; võib ka teisiti tõlgendada. Nüüd ei ole minu meelest mõtet viidata ingliskeelsele tekstile.

Selles lauses puudub sõna intellectus; selle asemel on intellegentia. Andres 6. juuni 2007, kell 20:29 (UTC)

Aristotelesel pole muud seost psüühiliste funktsioonidega, kui ajalooline - et ta ka uuris usinasti inimese vaimu ja mõtiskles selle olemuse üle. Rangelt võttes muidugi ei peaks viitama, aga noh..., nii silmaringi laiendamise mõttes... Et Aristoteles on oma mõtteid inimloomuse kohta kirja pannud selles raamatus. Arvan, et mida rohkem viidata, seda parem. Teaduslikku artiklisse muidugi selline viide ei kõlba, kuna jääb liiga ebamääraseks. Aga arvan, et Vikipeedia ei ole akadeemiline teos, vaid pigem hariv teos ja siin on teatav nn. populariseerimine lubatud või isegi vajalik. Ja nii ka Augustinuse viitega - las inimesel olgu võimalus siin see klõps teha ja kui tekstis on ka ära märgitud täpne koht, siis... Aga kui Sa arvad, et Augustinuse viide on sisuliselt väär sealse tõlkeapsu tõttu, ei ole vastu, et see viide ära koristada --Hendrix 7. juuni 2007, kell 05:51 (UTC)
Minu meelest tuleks Aristotelesest rääkida mõnes teises artiklis, näiteks Vaim (mens) või Psüühika, sest muidu me ähmastame selle artikli teemat.
Minu meelest peavad viited olema asjakohased, muidu on nad müra. Piisama peaks siselingist artiklile De anima.
Harivust ja akadeemilisus vastandada pole mõtet. Minu meelest tuleks Vikipeedia üles ehitada nii, et nii harivuse kui ka akadeemilisuse nõuded oleksid täidetud. Kuidas see võimalik on, eks see paistab.
Mina igatahes ei näe, kuidas jutt Aristoteleses siin populariseerivusele kaasa aitab.
Ma ei väida, et ingliskeelne tõlge on vale, ega ka seda, et minu tõlge on õige. Aga tsitaat on tõlgitud originaalist, nii et kui juba viidata, siis originaaltekstile. Minu meelest oleks ka see viide teksti koormav. Leian, et tekstisisesed märkused on lugemisel pigem tüliks ja nende hulk tuleks hoida nii väiksena kui võimalik. Andres 7. juuni 2007, kell 06:34 (UTC)
tegin parandused ja ühtlasi võtsin toimetamise malli ära--Hendrix 7. juuni 2007, kell 07:08 (UTC)
Miks on Sul intellectus, kui Augustinus kasutab sõna intellegentia? Andres 7. juuni 2007, kell 09:02 (UTC)
Sõna intellectus pärib järgnevast üllitisest [2] --Hendrix 7. juuni 2007, kell 18:44 (UTC)
Igatahes selles kohas, millele me viitame, sõna intellectus ei ole. Ja sama autor mainib lk 20 sõna intelligentia. Andres 8. juuni 2007, kell 06:50 (UTC)


Minu meelest ei saa sel ja teistel põhjustel toimetamismärkust eemaldada. Kus räägib Augustinus meele karakteritest? Ja kuidas puutub asjasse keha funktsioon? Kuidas on "hüdrauliline mudel" seotud psüühiliste funktsioonidega? Andres 7. juuni 2007, kell 09:29 (UTC)
"For we may commonly discern in these three the character" - sealt lausest pärineb minu arusaam, et tegemist omadustega/karakteritega.
Mina seda küll siit välja ei loe: sõna character ei käi üldse nende kolme kohta. Ja originaalis sõna "karakter" üldse ei ole. Seal on öeldud: In his enim tribus inspici solent etiam ingenia paruulorum cuiusmodi praeferant indolem. Algab see nii: "Ja neis kolmes [asjas] ..." Neid ei nimetada mitte mingi kokkuvõtva sõnaga.
Mis vahet seal on, millise sõnaga ta neid nimetas? Mõte ju loeb. Nii palju kui mina aru saan, nägi Augustinus neis kolmes kolmainsust, Jumala Kolmainsuse analoogi. Andres 7. juuni 2007, kell 10:58 (UTC)
arvata võib, et Augustinis ei pidanudki silmas oma mõtlisklustes organismi talitlust, vaid pigem Jumala suhet kristlasega. Sellest ka raamatu nimi "Kolmainsusest". Aga nägi tema asju nii nagu, nagu tänapäevalgi nähakse. "But when the question is about any one's learning, then we ask not how solidly and easily he remembers, or how shrewdly he understands; but what it is that he remembers, and what it is that he understands." - selles lauses ütleb Augustinis ilusti ära - oluline on see, millest aru saame. See on puhtal kujul nähtuste tõlgendamine ja seotud intellektiga. Sama ka mäluga - oluline on, mida meelde jäetakse, sest see aitab olendit olulisel määral tulevikus otsuseid vastu võtta - ehk siis võimalikult optimaalselt kohaneda keskkonnaga. Ma ei püüa vägisi Augustinuse sõnades näha viiteid psüühilistele funktsioonidele - need viited lihtsalt on seal. Mis nime all, polegi nii tähtis, tähtis on tema taibukas arusaam inimmeelest. Kas ta nimetas neid funktsioone lehtedeks või substantsideks - pole oluline. "Since, then, these three, memory, understanding, will, are not three lives, but one life; nor three minds, but one mind; it follows certainly that neither are they three substances, but one substance". --Hendrix 7. juuni 2007, kell 12:08 (UTC)
Nõus. Arvan, et asja võiks esitada pisut pikemalt, et oleks näha, kuidas ta vaatleb neid vaimu funktsioonidena ning kuidas ta neid omavahel ja vaimuga suhestab (siin ongi tegu kolmainsusega). Andres 7. juuni 2007, kell 12:38 (UTC):
no ma püüan, kui ma just käpuli ei käi, sest kardan, et asi kisub filosoofiliseks ja milles ma ei tunne end kuigivõrd tugevana--Hendrix 7. juuni 2007, kell 18:44 (UTC)
See autor, kellele Sa viitasid, viitab ühele Augustinuse jutlusele, kus on öeldud umbes nii, et kuigi need kolm avalduvad eraldi, toimivad nad koos.

Keha funktsioon puutub niipalju asjasse, et Augustinus juba kasutas sellist mõistet. Oleks ta veel sammukese teinud, oleks tema olnud esimene, kes oleks kasutanud psüühilise funktsiooni mõistet. Aga noh, ju siis ei olnud veel aeg küps, kasutada sellist keerulise tähendusega mõistet nagu psüühiline funktsioon

Kus ta seda kasutas? Kuidas täpselt seal on öeldud? Andres 7. juuni 2007, kell 10:58 (UTC)
mitte midagi olulist ei öelnud ta keha funktsiooni kohta. Kuid et ta üleüldse kasutas sellist mõistet, on tähendusrikas - "But it is certain about itself, as those things which are said above prove convincingly; although it is not at all certain whether itself is air, or fire, or some body, or some function of body" --Hendrix 7. juuni 2007, kell 12:08 (UTC)
Kus see on? Ja kuidas see artikli teemasse puutub? Andres 7. juuni 2007, kell 12:38 (UTC)
eks see keha funktsioon kuulub rohkem Descartese juurde, kui siia teemasse. Aga paikneb keha funktsioon 10. raamat, 10. ptk, lõik 16

Otseselt muidugi ei oleks vaja siinses artiklis rääkida tollest "hüdraulilisest mudelist", kuid seal Descartes arutleb selle üle, kuidas närvisüsteem töötab - psüühilise funktsiooni alged on seal mudelis. Ja Descartes't peab rääkima, sest on jäänud mulle mulje, et teda peetakse esimeseks, kes püüdis arutleda sellise nähtuse üle, nagu psüühiline funktsioon. --Hendrix 7. juuni 2007, kell 09:52 (UTC)

Kuidas nimelt on psüühilise funktsiooni alged selles mudelis? Andres 7. juuni 2007, kell 10:59 (UTC)
pole veel nii tuttav selle mudeliga. Ei olnud temast midagi varem kuulnud. Alles tutvun. Nii et - jään hetkel vastuse võlgu...--Hendrix 7. juuni 2007, kell 12:08 (UTC)

Tõlge ja õigekiri muuda

inglise keelses kirjanduse on käibel mõiste voluntas uoluntatem asemel. Huvitav, miks? Minu enda ladina keel on paraku null...--Hendrix 9. juuni 2007, kell 08:07 (UTC)

Ladina keelel on erinevad kirjaviisid. Antiikajal ei olnud eraldi V- ja J-tähte. Hiljem hakati neid eristama vastavalt U- ja I-tähest. Andres 9. juuni 2007, kell 09:54 (UTC)
Lisaks: voluntas on nominatiiv, voluntatem akusatiiv. Lebatsnok

Kolmainsusest on minu meelest räägitud liiga pikalt. Suurem osa sellest jutust kuulub artiklitesse Kolmainsus, Augustinus ja De Trinitate. Peale selle, Augustinusel oli Kolmainsuse kohta mitu analoogiat inimese vaimus. See, millest siin juttu on, on ainult üks neist. Andres 9. juuni 2007, kell 10:02 (UTC)

kirjutamise vaimustus tuli peale... :rolleyes: Ja kolmainsusest kirjutamata ei saa aru Augustinuse motiividest mõtiskleda mälu, intellekti ja tahte üle.--Hendrix 9. juuni 2007, kell 10:05 (UTC)
Pean lihtsalt silmas, et Kolmainsusest tuleb siin kirjutada nii palju kui hädapärast tarvis. Üksikasjalikum jutt peaks olema mujal. Andres 9. juuni 2007, kell 11:48 (UTC)

oleks kena, kui saaks need inglise keelsed tsitaadid allmärkuste osas ladina keelsetega asendada. Ise ma sellega toime ei tule, kuna lausete arv inglise keelses ja ladina keelses on erinev...--Hendrix 9. juuni 2007, kell 11:46 (UTC)

Võtan selle hiljem käsile. Andres 9. juuni 2007, kell 11:48 (UTC)

Vene keelses vikipeedias on olemas ka artikkel ru:Психическая функция--Ken 10. juuni 2007, kell 20:33 (UTC)

Vaimsed protsessid muuda

Mille poolest erineb siinne mõiste mõistest Vaimsed protsessid? Adeliine 21. juuni 2017, kell 14:25 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Psüühiline funktsioon".