Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem.

Kuigi psüühika on kompleksne nähtus, on siiski võimalik eristada järgmisi psüühilise tegevuse etappe:

  1. Tajumine – tajumise abil hangitakse teavet ümbritseva kohta.
  2. Teabe tõlgendamine – selgitatakse, millist tähendust omab saadud teave olendi jaoks – nähtuse olemuse mõistmine.
  3. Hindamine – tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse hindamine olendi optimaalse talitlemise aspektist – keskkonna muutus on olendile kas kahjulik, kasulik või tähtsusetu.
  4. Motivatsiooni tekitamine keskkonna nähtuse suhtes ja vastava tegutsemismustri käivitamine. Püüdlemine toidu poole, põgenemine vaenlase eest.
  5. Saadud informatsiooni talletamine, et hõlbustada edaspidiseid tõlgendusi ja tegevusi.

Kuigi reeglina on psüühika ajutegevuse väljendus, ei ole alati võimalik psüühilise tegevuse substraati selgelt piiritletud kujul välja tuua. Kõige primitiivsemaid psüühilise tegevuse avaldusvorme võib täheldada juba ainuraksetel – ainurakne ujub valguse poole või eemaldub liiga eredast valgusest (fototaksis), ainurakne ujub mineraalide kogumi poole või eemaldub mineraalide kogumi juurest (kemotaksis) – taksised. Ainuraksetelt on leitud ka primitiivseid mälu ja intellekti algeid.[1]

Viited muuda

  1. Philip Ball (23.01.2008). "Cellular memory hints at the origins of intelligence". Nature News (inglise). ajakiri Nature. Vaadatud 26.01.2008.