Arutelu:Prometheus (kuu)
Viimase kommentaari postitas Andres 10 aasta eest.
Kuhu need viitelingid peaksid viima? --Epp 13. aprill 2014, kell 18:57 (EEST)
- Hea tähelepanek, tegin korda. Ei tea kas need DOI-d ja Bibcode-id on vajalikud ka või üleliigsed? Mõtlesin et halba nagu ei tee Mustvalge (arutelu) 14. aprill 2014, kell 03:36 (EEST)
- Jäta ära, aga kui on link artikli täistekstile, pane sisse. Andres (arutelu) 15. aprill 2014, kell 12:13 (EEST)
Kuidagi arusaamatu tundub veel "neljaste seeriatena olev orbitaalne resonants" ja "pikiteljeline orbitaalne resonants". Tuleks ehk paremini lahti kirjutada millega tegu Mustvalge (arutelu) 14. aprill 2014, kell 03:41 (EEST)
Kus see reegel on, mille järgi pluss-miinus ja korrutusmärk tuleb lahku kirjutada? Andres (arutelu) 18. aprill 2014, kell 12:54 (EEST)
- Siin oli sellest juttu. 90.190.114.172 18. aprill 2014, kell 13:17 (EEST)
- kusjuures ± jäi arvuga kokku kui õieti mäletan praegu Mustvalge (arutelu) 18. aprill 2014, kell 13:54 (EEST)
- Sellist näidet ei olnud, kus oleks see koos eelneva arvuta. Kui ilma selleta, siis näites oli lahku. Andres (arutelu) 18. aprill 2014, kell 14:22 (EEST)
- Selles oli paar näidet: "näitaja väärtus on -5" ja "surve võib kõikuda ±2%" (kui arvu ennast väljendtakse neg. v. pos.-ina. st. kui see on arvu omadus. Kas see on siin arvu omadus või tehe? Selle arvu omaduse pärast arvan ka et ligikaudu märki ei tuleks asendada sõnaga, et see on pigem arvu omadus. Mustvalge (arutelu) 18. aprill 2014, kell 14:37 (EEST)
- Esimeses näites võib küll negatiivsust võtta arvu omadusena, teises näites ei saa minu meelest kuidagi rääkida arvu omadusest. Keelekorraldajad on minu arvates siin asjatundmatuse tõttu omaenda reeglit valesti rakendanud. Teises kohas oli minu mälu järgi lahku kijutatud. Arvu omadusest ei saa rääkida ka ligikaudsuse puhul. Märk ei märgi arvu omadust, vaid arvude seose iseloomu (ligikaudne võrdsus), ja üksikuna on see minu meelest lihtsalt lühend. Andres (arutelu) 18. aprill 2014, kell 14:45 (EEST)
- Ehk siis ollakse nõus, et need pluss-miinused on mõlemalt poolt tühikutega eraldatud? Või saab välja tuua hea põhjuse, miks nad ei peaks olema eraldatud? 90.190.114.172 18. aprill 2014, kell 15:17 (EEST)
- Mina neid ei eraldaks ega mäleta ka, et oleksin kirjanduses näinud neid eraldatuna. Keelekorraldajate jutt ei ole üheselt mõistetav aga nad vist tahaksid, et oleks eraldi. Tehtemärk see igatahes ei ole, vaid näitab, et järgneb mõõtmisviga. Arvu omadust see ka ei väljenda, küll aga on osa mõõtmistulemuse esitusest.
- Ma arvan, et peaksime juhinduma pigem toimetatud (ka populaarteaduslike) erialaväljaannete pruugist, sest kõik peensused ei ole keelekorraldajatel normitud. Andres (arutelu) 18. aprill 2014, kell 15:29 (EEST)
- Ehk siis ollakse nõus, et need pluss-miinused on mõlemalt poolt tühikutega eraldatud? Või saab välja tuua hea põhjuse, miks nad ei peaks olema eraldatud? 90.190.114.172 18. aprill 2014, kell 15:17 (EEST)
- Esimeses näites võib küll negatiivsust võtta arvu omadusena, teises näites ei saa minu meelest kuidagi rääkida arvu omadusest. Keelekorraldajad on minu arvates siin asjatundmatuse tõttu omaenda reeglit valesti rakendanud. Teises kohas oli minu mälu järgi lahku kijutatud. Arvu omadusest ei saa rääkida ka ligikaudsuse puhul. Märk ei märgi arvu omadust, vaid arvude seose iseloomu (ligikaudne võrdsus), ja üksikuna on see minu meelest lihtsalt lühend. Andres (arutelu) 18. aprill 2014, kell 14:45 (EEST)
- kusjuures ± jäi arvuga kokku kui õieti mäletan praegu Mustvalge (arutelu) 18. aprill 2014, kell 13:54 (EEST)
- Keelenõust võiks konkreetselt küsida, kas nad soovitavad "4×100 meetri teatejooksu" lahku kirjutada, samuti "14,1±0,07 miljonit aastat". Andres (arutelu) 18. aprill 2014, kell 15:33 (EEST)