Arutelu:Pentateuh
Mille poolest pentateuh siis Toorast erineb? Andres 11:56, 26 Aug 2004 (UTC) sama asi eri keeltes. Kreeka keele poolest!
- Selline artikkel võib ju olla küll, aga artiklis Toora tuleks kohe öelda, et seda kreekapäraselt nimetatakse pentateuhiks. Kui öelda "võrrelda", siis jääb mulje, nagu oleks tegemist eri mõistetega, mille vahel tuleb vahet teha. Andres 12:28, 26 Aug 2004 (UTC)
- Ma pole päris kindel, kas seal pole redaktsioonilisi erinevusi. Vanasti kirjutati seda eesti keeles suure algustähe ja kahe h-ga: Pentateuhh. Aga mõlemas osas võiks mõne teoloogi või rabi arvamust kysida. --Oop 12:09, 31 Dec 2004 (UTC)
Kas seda ei kirjutata mitte Pentateuch? --Improvisaator 18. veebruar 2009, kell 10:20 (UTC)
- Õige, en:Pentateuch on ümbersuunatud Toorale ja minuarust oleks meil ka see mõtekas. --Tiuks 18. veebruar 2009, kell 10:24 (UTC)
- Metsavend muutis tagasi ja ma ei saa aru miks. Tora (Pentateuch) usuteaduskond ja Google otsing annab ka. Kas c-ga on siis ingliskeelne nimetus, sest inglise-eesti sõnaraamatus on pentateuh (Moosese raamatud). --Tiuks 18. veebruar 2009, kell 14:15 (UTC)
Eesti keeles on ta Pentateuh. Andres 18. veebruar 2009, kell 18:52 (UTC)
Nimetusest ei ole tarvis eraldi artiklit. Andres 18. veebruar 2009, kell 18:55 (UTC)
- Võib siis teha ümbersuunamise ja vajaliku materjali viia Toorasse? --Tiuks 18. veebruar 2009, kell 19:29 (UTC)
- Ma arvan, et tolles artiklis võiks rääkida eeskätt judaismiga seotust. Andres 18. veebruar 2009, kell 20:03 (UTC)
- "Pentateuhi" või "Moosese raamatute" all võiks rääkida neist raamatutest endist ning nende retseptsioonist kristluses jne. Andres 18. veebruar 2009, kell 20:05 (UTC)
- Toora on heebria Piibli esimene osa, viis esimest raamatut, laiemas tähenduses heebrea Piibli nimetus. Ka rabide eetikaõpetus (suuline toora). Las ta jääb eraldi. Tundub, et Toora artiklis peaks rääkima laiemas tähenduses, juudi pühakirja Seaduseraamatutest (Toorast). --Tiuks 18. veebruar 2009, kell 20:34 (UTC)
- Igatahes peaksid Toora ja Tanah, samuti Moosese Seadus (Seadus, "käsuõpetus") eraldi olema. Andres 18. veebruar 2009, kell 20:40 (UTC)
- Tanah on kogu heebrea pühakiri ja seal tarvitatakse Toorat Moosese 5 raamatu kohta. Kogu juudi pühakiri on kirjalik Toora (3. tähendus oli suuline Toora). Heebrea pühakirja jaotused on Toora (5 Moosese raamatut), Nevi'im (Prohvetid) ja Ketuvim (Kirjutised). Moosese Seadus ei ole eraldi raamat, Moosese seadus on kokku võetud kümnes käsus. Vana Testament on heebrea- ja arameakeelme judaismi Pühakiri. Kristlastel on pühad tekstid kõik Piiblis. Judaismi pühad tekstid on Tanah (heebrea pühakiri), Mišna (seaduse eeskirjad ja traktaadid) ja Talmud (Mišna ja Toora kommentaarid). Jumal ilmutas Siinai mäel nii suulise kui kirjaliku Toora. Kirjaliku Toora mõiste jääb mulle segaseks, sest enamasti kasutatakse Toorat kitsamas tähenduses - Piibli 5 esimest raamatut. --Tiuks 18. veebruar 2009, kell 21:32 (UTC)
- Igatahes peaksid Toora ja Tanah, samuti Moosese Seadus (Seadus, "käsuõpetus") eraldi olema. Andres 18. veebruar 2009, kell 20:40 (UTC)
- Toora on heebria Piibli esimene osa, viis esimest raamatut, laiemas tähenduses heebrea Piibli nimetus. Ka rabide eetikaõpetus (suuline toora). Las ta jääb eraldi. Tundub, et Toora artiklis peaks rääkima laiemas tähenduses, juudi pühakirja Seaduseraamatutest (Toorast). --Tiuks 18. veebruar 2009, kell 20:34 (UTC)
- Saan aru, et Seadus (Moosese Seadus), ei ole eraldi raamat. See on eraldi mõiste. Ja see hõlmab kõik Moosese raamatutes olevad käsud, mitte ainult kümme käsku. Vana Testament on kristlik mõiste; judaismis on Tanah. Andres 19. veebruar 2009, kell 03:41 (UTC)
- Püüan aru saada, miks kasutatakse heebrea (judaismis?) ja juudi (kristluses?) pühakirja. Piiblit tõlgiti algul ju ida ja lääne maades eraldi. Kui ise seda pähklit läbi ei pure, siis küsin Pille Valgu käest. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 09:58 (UTC)
- Heebrea Piibel on see osa Piiblist, mis on kirjutatud heebrea ja aramea keeles. See tõlgiti kõigepealt kreeka keelde (Septuaginta), siis ka ladina keelde, kusjuures kreekakeelne tõlge oli vähemalt osalt eeskujuks. Andres 19. veebruar 2009, kell 10:32 (UTC)
- Sellest järeldub, et Toora on ühesuguse tekstiga nii kristluses kui ka judaismis. Tanah koosneb Kirjutatud Toorast. Kirjutatud Toora sisaldab 613 mitsvot e kohustust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Kas nii on ka kristluses? Ei ole ju. Siin peaks ju kuskil tulema vahe Piibli 5 raamatu ja Tanahi 5 raamatu vahel. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 11:46 (UTC)
- Tekst on sama. Erinevus on suhtumises Seadusesse ehk käsuõpetusse. Kristlased ei pea nendest kohustustest kinni pidama. Andres 19. veebruar 2009, kell 11:59 (UTC)
- Sellest järeldub, et Toora on ühesuguse tekstiga nii kristluses kui ka judaismis. Tanah koosneb Kirjutatud Toorast. Kirjutatud Toora sisaldab 613 mitsvot e kohustust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Kas nii on ka kristluses? Ei ole ju. Siin peaks ju kuskil tulema vahe Piibli 5 raamatu ja Tanahi 5 raamatu vahel. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 11:46 (UTC)
- Heebrea Piibel on see osa Piiblist, mis on kirjutatud heebrea ja aramea keeles. See tõlgiti kõigepealt kreeka keelde (Septuaginta), siis ka ladina keelde, kusjuures kreekakeelne tõlge oli vähemalt osalt eeskujuks. Andres 19. veebruar 2009, kell 10:32 (UTC)
- Kristlastel peaks olema seadused kirjas Uues Testamendis aga kuna ma pean nagunii õppima "Religiooni õhtumaises kultuuris", siis püüan leida toora (õigekirjas peab olema väikese tähega) mõiste kohta vastuseid nii Piibli kui Tanahi seisukohast. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 12:30 (UTC)