Paat on väike pealt lahtine veesõiduk - sõna väike tuleb siit kõrvaldada, kui mittevajalik ning veesõiduk asendada sõnaga väikelaev. Paat on väikelaev (= huvilaev, huvialus). Väikelaeva max pikkus on 24 meetrit (MSOS). Läänemere äärsete riikides kasutuses olnud kirikupaat oli pikkusega 15 - 20 meetrit, seega mõiste "väike" ei sobi. Seega on paadi täpsem definitsioon: PAAT ON PEALT LAHTINE (s.o. tekita ja kajutita) VÄIKELAEV. --Vahur 16. mai 2007, kell 16:44 (UTC)

Paat oli olemas enne Eesti Vabariigi ka esimes vabariigi seaduseid. Ja seaduste kohta on olemas Riigiteataja. Seaduse sõnastus ei ole entsüklopeediale kohane. Paat on ikkagi paat, see et seadus käsitleb teda mingites normides väikelaevana see on seaduse ülessanne. Entsüklopeedia ülessanne on mõisteid defineerida kogu mõiste tähendudes mitte ainult ühe seduse vaatevinklist. Entsüklopeedia peab jääma kehtima ka peale seda, kui Riigikogu võtab vastu seadusemuudatuse, kus öeldakse et väikelaev on nüüd kuni 30 meetrit pikk.Akra 16. mai 2007, kell 19:08 (UTC)

See artikkel oleks ehk kõige sobilikum paigutada Merendus, Laevad kategooria alla, ehkki tuleks ehk luua veesõidukid kategooria, mis teised arvavad? --Dj Capricorn 10. veebruar 2006, kell 00.02 (UTC)

Laevade alla ei sob see kuidagi, sest pigem on aja voolates kasvanud paat laevaks, mitte vastupidi. Vaata ka kuipaljudes keeltes on wikis eraldi kirjutis paadist! --Suwa 10. veebruar 2006, kell 00.49 (UTC)

Merenduse allakategooriaVeesõidukid on parem varjant. Kuna on asju, mis ujuvad on alused,

kuid ei ole laevad.Akra 10. veebruar 2006, kell 11.33 (UTC)

Samas on sellega lood palju keerulisemad näiteks kaater võib olla nii sõudepaat, mootorpaat kui laev, ja neid ujuvvahendeid on veel, mis võivad olla ühe nimega, kuid eri klassides. On veel Jõe ja järve ujuvvahendid, mis merenduse alla nagu ei kuuluks samas jõelaev on laev ja laevad kategooria alla kuulub. On olemas mõisted jõelaevandus, järvelaevandus ja merelaevandus. Nii et paras reebus, kuidas see kategooriate süsteem luua. Akra 10. veebruar 2006, kell 13.42 (UTC)
Kui kellelgi on ideid siis pakkuge välja.Akra 10. veebruar 2006, kell 13.42 (UTC)
Vastuse annab loogika ja sellekohast liiklust korraldava ametkonna nimetus.
Nimelt on vesi samasugune tee liikluseks kui kuiv maapind.
Eestis korraldab liiklust nii sisevetel kui ka riigivetes, k.a liiklusmärgindus, Veeteede amet,
Seega veeteed(siseveed, meri), veesõiduk(alus, paat, laev),
meremärk(tooder, poi, tuletorn, tulelaev), sadam, dokk jne.
Kui tundub mõistuspärane, siis kaaluks sellekohaseid muutusi siinses wikis.
--Suwa 14. veebruar 2006, kell 16.50 (UTC)

ehk annab neid mõnes paaditüübi artiklis kasutada: The building of a sewed wooden boat

Haabjaehituslaagrid Soomaal --84.50.163.3 12. juuni 2007, kell 20:36 (UTC)


eskimote nahast paat

Eskimote nahast? Andres 29. august 2007, kell 20:02 (UTC)
Kas nüüd on loetavam ? suwa 30. august 2007, kell 06:26 (UTC)
Tegin ümber. Andres 30. august 2007, kell 14:39 (UTC)

* vene – ühest puust laialipainutatud külgedega paat,

See on millegipärast vanimate paaditüüpide hulgast välja võetud. Andres 24. juuni 2008, kell 16:31 (UTC)

Pealt lahtine? Nii mõnigi paat ei ole pealt lahtine.--WooteleF 2. mai 2009, kell 09:53 (UTC)

ajalooliselt olid jah esmalt lahtised, siis tulid osaliselt kaetud. Eks selle lahterdamisega on raskusi nehh. suwa 2. mai 2009, kell 13:09 (UTC)
Naase leheküljele "Paat".