Arutelu:Päike
Ettevaatust! Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada koguni pimedaks jäämist.
Kui juba nii kirjutada, siis peaks täpsustama, et pimedaks jäämine võib ähvardada siis kui päikest vaadelda läbi teleskoobi. On vaevalt usutav, et keegi lihtsalt Päikese poole vaatamisest pimedaks on jäänud. Siim 21:40, 3 august 2005 (UTC)
- Mingi hetkeline vahtimine ei tee suurt midagi, aga kui pikka aega vahtida võib jääda küll pimedaks (silm kuumeneb lihtsalt üle) eriti hull on lugu päikesevarjutuse ajal... - Ahsoous 21:56, 3 august 2005 (UTC)
Leheküljelt Vikipeedia:Privaatsus:
Päike on Maale kõige lähem täht.Ta on ainus,mida võime näha nii lähedalt.Päike on peamiselt vesinikust koosnev kuumade gaaside kera,mis on nii suur,et sellesisse võiks mahutada 1 300 000 maakera ja diameetrile 107 Maa diameetrit.Tema südamiku sees on väga kuum,temperatuur on seal ligi 15 miljonid C.Siin muundavad tuumareaktsioonid vesiniku heeliumiks .Selles protsessis tekib kolosaalne hulk energiad,millePäikese pinnalejõudmiseks kulub kümmneid tuhandeid aastaid.Kord juba pinnal,pääseb see energia kosmilisse ruumi soojuse,valgusese ja teiste kiirgusliikidena.Valgus ja soojus on meil siin Maa peal hädavajalikud,kuid teised kiirgused nagu näiteks ultraviolettkiirgus,võivad olla kahjulikud.Maa atmosfäär kaitseb meid suurema osa niisuguse kiirguste eest.Päikese pinda nimetakse fotosfääriks.See on jahedama, temparatuuriga
Andres 19. märts 2006, kell 17.30 (UTC)
Celsiuse esitus oli vale. Andres 21. jaanuar 2008, kell 14:58 (UTC)
Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat, kuid amplituud on vaid umbes 0,001 tähesuurust.
- Mille amplituud? ei saa aru kuidas käib Päikese aktiivsustsükli amplituudi mõõtmine tähesuurustes, või mis selle lausega öelda tahetakse. Mustvalge 1. veebr 2014, kell 21:00
- Mõeldud on vist seda, et aktiivsustsükli tõttu leiab aset heleduse võnkuv muutumine, ja jutt on selle võnkumise amplituud. Võib ju ka kirjutada, et heleduse muutumine aktsiivsustsükli jooksul ei ületa .... Andres (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 22:48 (EET)
- muutub siis solaarkonstant (W/m²) umbes 0,1%. Ilmselt on seda kuidagi võimalik ka tähesuuruste logaritmilisse skaalasse ümber arvutada..Mustvalge 2. veebr 2014, kell 02:45
Kas päike on teise põlvkonna täht? Nimelik (arutelu) 2. september 2014, kell 10:21
http://www.raamatuvahetus.ee/et/book.book.html?id:=9949104831 Kas raamatus "Maa Universumis. möödanik, tänapäev, tulevik" toodud info kehtib ka hetkel? (lk 13) ... Metallirikast Päikest .. loetakse kolmanda põlvkonna täheks. Nimelik 1. jaanuar 2017, kell 01:14
Nohh, tarkurid. Selgitage! Abstrakt algab sõnaga päike. Artikkel ise kasutab sõna päikene käändeid. Aga, abstraktis ei tohi mitte kuidagi mainida sõna päikene, samuti ei tohi artklis endas kasutada sõna päike käändeid. Milline on mõistatuse vastus?
- Minu küsimusele ei vastata, lahendusi ei pakuta, põhjendatud aluseid blokeeritakse, vigasid ei tunnistata, teemat ei arendata. Kinnitan seega, et vähemasti eestikeelne Vikipeedia ei ole VABA. Te olete jõudnud tsensuuri. Administraatorid käituvad tuimalt diktaatorlikult ja hävituslikult ehk hälbivalt. Vikipeedia on idiootne entsüklopeedia või absurdne entsüklopeedia, kindlasti mitte vaba entsüklopeedia! 2001:7D0:885A:FB80:E1B3:10BA:65BA:9E71 19. august 2018, kell 23:11 (EEST)
- Kas oled mõnes astronoomiaalases tekstis näinud nime Päikene? Pakun, et sellist nime lihtsalt ei ole. Vaata siia: [www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=p%C3%A4ike&F=M siia]. Mõlemat sõna käänatakse ühtemoodi, nimi on ainult Päike. Artikkel räägib taevakehast. Sõna "päikene" võib ju jääda ka Vikisõnastikku. Käänded on ka sõnastiku asi.
- Palun vabandust, ma viibi kogu aeg siin. Aga ütlesin põhilise muudatuse resümees. Andres (arutelu) 20. august 2018, kell 01:30 (EEST)
- Kardan, et mul hakkavad Vikipeedias välja lööma isiksushäired. Tõenäoliselt seoses oma enda piiratuse teadvustamisega. Igaühel peab ju õigus olema! Saan samuti aru, milline meeletu ja üüratu koormus lasub administraatorite ja tegevkasutajate õlgadel, et seda idiootsuse massi nagu kullasodi lõpmatuseni edasi-tagasi pesta ja samas õhkõrna Vikipeediat kui sitta pilpa peal hoida. Te loete enda valvepositsioonidelt pidevalt mölisemist, targutamist, kritiseerimist, nonsense'i. Alati on nurga taga keegi, kes alustuseks hakkab oma arutut hävitustööd peale suruma. Hulka topitakse — mida iganes... Pean kõigist teist siiski väga lugu, kes vähemalt on teps konstruktiivsed. Te teete ära tohutu-tohutu-tohutu töö, mida keegi oma heaoluks tõenäoliselt ära kasutab. Võib-olla on see pärast enesearendamist ainuke rõõm Vikipeedias. Kui Vikipeedia artikkel on täiuslik, kas siis annab seda vaid edasi lammutada? 2001:7D0:885A:FB80:854E:95F2:1DE8:FE83 20. august 2018, kell 23:30 (EEST)
Päikese fotosfäär ehk valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele Päikese pinnast. Ümberpöörav ehk konvektsioonikiht ulatub 2000 km kõrguseni ja selles on temperatuur kuni 9000 K. Selle konvektsioonikihi kohaga Päikese ehituses on nagu arusaamatus. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sonnen-Aufbau.jpg https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sun_diagram.svg https://en.m.wikipedia.org/wiki/Sun?fbclid=IwAR3cno72fvJOwaSy5OFJ3faZZNg7S4G-8zrt_Ye3bGu8MfDu8CYYivRutbg#/media/File%3ASun_poster.svg Nende jooniste järgi asub konvektsioonikiht fotosfääri all. --Nimelik (arutelu) 26. september 2021, kell 13:29 (EEST)
Äkki on konvektsioonikiht segi aetud kromosfääriga? See info allikas on ka seal nagu kahtlasevõitu A ja O 1987. Võiks olla ju uuemad andmed ja allikad, millele tugineda. --Nimelik (arutelu) 30. september 2021, kell 20:00 (EEST)
Panin artiklisse selgitava joonise päikse ehitusest (ja selle konvektsioneeriva osa asukohast) aga ma ei tea täpselt neid nimetusi. Konvektsioonikiht või -vöönd. Vabandan, kui valesti. Palun parandage, kes kindlamalt neid astronoomilisi termineid teab. --Nimelik (arutelu) 30. september 2021, kell 20:06 (EEST)
Muutsin päikese ehituse skeemi nimetusi (südamik, kiirgustsoon, konvektsioonitsoon) lähtudes 2009 aastal väljaantud tõlkeraamatu "Tähistaevas. Entsüklopeedia" ISBN 9789985022191 sõnastusest. --Nimelik (arutelu) 2. oktoober 2021, kell 11:52 (EEST)
Keeletoimetamise käigus muutus esimene lõik päris mõttetuks, ma püüdsin seda muuta, aga päris rahul ei ole. Heleduse all on mõeldud suhtelist heledust. --Andres (arutelu) 3. oktoober 2023, kell 23:47 (EEST)