Arutelu:Otepää looduspark

Autoriõigused

Artikli täiendused üks-ühele on kopeeritud siit: Otepää Looduspargi Kaitsekorralduskava 2010 - 2011 (http://www.otepaaloodus.ee/failid/otepaa_kkk.pdf) --Iifar 16. märts 2011, kell 16:23 (EET)

Artikkel vajab ümbersõnastamist. Ivo 4. veebruar 2012, kell 15:13 (EET)

On võimalik, et Keskkonnaameti materjalid on nagu seadusedki kõik vabalt kasutatavad, ka otsesõnastused, kui need viidata--Bioneer1 (arutelu) 29. juuni 2012, kell 17:36 (EEST)

Võimalik, kuid osa teksti on kantseliidis ja vajab nii või teisiti ümber sõnastamist. --Oop (arutelu) 29. juuni 2012, kell 20:01 (EEST)

Kuu või kaks tagasi küsisin teksti autorilt meilitsi luba, et kas tema koostatud dokumenti tohib Vikipeedias kasutada. Ta lubas asja uurida, kuid pole mitme kuu jooksul vastanud. Ma arvan, et kopeeritud laused võiks kas ümber sõnastada (väga suur töö) või välja võtta, et autoriõiguse rikkumise märkmest vabaneda --Bioneer1 (arutelu) 3. september 2012, kell 09:57 (EEST)

---

Linnuliigid tuleks tõsta eraldi loendisse. --Oop (arutelu) 1. september 2012, kell 14:28 (EEST)

Mis mõttes eraldi loendisse? 17. september 2012

ilmselt tuleks need linnuliigid siia tagasi tõsta. Need võib siinses artiklis mitmesse kolonni paigutada, v-o pole ka ladinakeelseid nimesid vaja näidata--Bioneer1 (arutelu) 18. september 2012, kell 15:24 (EEST)

Minu arvates on parem kui nimekiri on eraldi ning põhiartiklis on ainult link. Nii on ülevaatlikum eriti veel siis kui peaks lisatama veel taimede, liblikate, loomade, veekogude jne nimekirju. Valju (arutelu) 18. september 2012, kell 15:40 (EEST)

Miks need tagasi peaks tõstma? Kas me paneme artiklisse Eesti ka kõigi Eestis kohatud linnu-, looma- ja taimeliikide loetelud, kõigi Eesti kylade loetelu, kõigi Eesti poliitikute, sportlaste, muusikute jne loetelud? Pikkade nimekirjade esitamiseks jaoks on loendid, artiklites on mõistlikum anda loendist ylevaade: kohatud on nii ja nii palju liike, haruldasemad neist on need ja nood, palju on selle ja tolle liigi esindajaid, pesitsevad siin niisugused ja naasugused. --Oop (arutelu) 18. september 2012, kell 15:41 (EEST)

Ja muide, tekstil on veerud või tulbad, mitte kolonnid. (ÕS: "ko.lon'n <20:-lonni, -.lonni> rivi, mille sügavus on suurem kui laius; pikk rodu; KEEM tornikujuline seade; ei soovita tähenduses: sammas; ei soovita tähenduses: ettevõtte allüksus") --Oop (arutelu) 18. september 2012, kell 15:43 (EEST)

---

Kui panna viide ainult lõigu lõppu, siis ei saa aru, mis kust on võetud. Andres (arutelu) 14. mai 2013, kell 02:02 (EEST)

Miks aru ei saa, kui terve lõik on samast kohast? Kui keegi sinna vahele midagi lisab, siis jah. Aga ka lause sisse võidakse sõnu juurde kirjutada, siis ikka viide ei kehti. --Epp 14. mai 2013, kell 02:25 (EEST)

Ei ole terve lõik samast kohast. Kui on, siis piisab jah ühest viitest. Andres (arutelu) 14. mai 2013, kell 04:05 (EEST)

Asustuse jaotis on samast kohast. Esimesele lausele on lihtsalt viide panemata jäetud. --Epp 14. mai 2013, kell 04:22 (EEST)

Jah, ma vaatasin valesti, mulle tundus, et on viidatud eri kohtadesse. Andres (arutelu) 14. mai 2013, kell 09:21 (EEST)

nutikas oleks üldjuhul igat lauset viidata, sest muu hulgas on siis toimetajatel edaspidi märksa lihtsam mõista, kus miski väide pärit on--Bioneer1 (arutelu) 15. mai 2013, kell 10:38 (EEST)

Kopipeist

Kas see on tervenisti maha kirjutatud? Sel juhul ei muuda iga sõna viitamine olukorda kuidagi paremaks. Tuleks kopeeritu ära kustutada. --Epp 14. mai 2013, kell 02:25 (EEST)

eemaldasin--Bioneer1 (arutelu) 15. mai 2013, kell 10:41 (EEST)

---

Mis põhimõttel on linnuliigid järjestatud?

Minu meelest on lihtsam lugeda, kui sellised loendid on ühes kohas koos. Artikkel ei ole nii pikk, et need ära ei mahu. Loend võiks olla kirjutatud läbiva tekstina ilma ladinakeelsete nimedeta. Seltside järgi võib grupeerida, aga võib-olla oleks tähestikuline loend hõlpsamini kasutatav. Andres (arutelu) 11. detsember 2014, kell 19:57 (EET)

Kas must-harksaba vaatlus on originaaluurimus? Andres (arutelu) 7. mai 2017, kell 16:36 (EEST)