Arutelu:Ontoloogia
(tuletatud kreeka sõnadest on 'olev' ja logos)
Tuleks välja uurida, millal, kuidas ja kelle poolt see sõna kasutusele võeti.
tegeleb olemise (Sein, Existenz) üldiste alustega.
Saksa sõnad ei tee selgemaks, mida olemise all mõeldakse. tegeleb olemise üldiste alustega: siit pole võimalik aru saada, millega ta ikkagi tegeleb.
Seda sõna mõistetakse mitmeti. Ühes tähenduses on ontoloogia probleemiks: mis on tegelikult olemas? Ja ka: mida olemasolemine endast kujutab? Sellest tähendusest tuletatuna kasutatakse sõna "ontoloogia" ka ontoloogilise mudeli või kontseptsiooni tähenduses. Heidegger on andnud sõnale spetsiifilise tähenduse, milles ontoloogia seostub olemisega vastandina olevale.
See on metafüüsika ja gnoseoloogia kõrval kolmas suurim klassikalise filosoofia vald.
Minu meelest arvatakse ontoloogia metafüüsika valda, mõnikord ka samastatakse metafüüsikat ja ontoloogiat.
Ontoloogia arutelu saab alguse Parmenidesest. Edasi arendab seda ideeõpetus, Kanti trantsententaalfilosoofia ja Heideggeri eksistentsiaal-ontoloogia.
Kas on mõeldud Platoni ideedeõpetust?
Peale relatiivsusteooriat tekkis ontoloogiline relativism.
Kas ontoloogiline relativism sai võimalikuks tänu relatiivsusteooriale?
Keelefilosoofias vaieldakse universaalide üle.
Vaidlus universaalide üle kuulub ontoloogia valda küll, aga milleks nimetada seda keelefilosoofiliseks?
Arvan, et selleks et oleks võimalik aru saada, mis see ontoloogia on ning kuidas ta on tekkinud või arenenud, tuleks kirjutada palju pikem artikkel. Praegune artikkel on šifreeritud. Lugeja ei saa mingit ülevaadet, kui ta peab jooksma linkide vahet. Artikkel peab olema üles ehitatud nii, et esimesel lugemisel ei peaks linke järgima. Andres 06:46, 9 Sep 2004 (UTC)
Leoni parandus ei sobi, set võrdusmärkide kasutamisest teksti sees tuleks hoiduda. Siim 09:57, 10 Sep 2004 (UTC)
Levinud arusaamas on ontoloogia siiski metafyysika osa, mitte jaotis selle kõrval. Jaan
Tegelikult on praegunegi seis ysna jube vaadata, aga teema on nii tihke, et ei jaksa praegu käsile võtta. Syda ei andnud rahu enne, kui poetasin täiendamismärkuse sisse. Ehk siis loodetavasti keegi täiendab, kelle jaoks ontoloogia vähem problemaatiline on. --Oop 05:24, 2 Feb 2005 (UTC)
- Teen ettepaneku artikkel kustutada või kanda kogu sisu arutelulehele. Jätta ainult: Ontoloogia on enamasti metafüüsika osaks peetav filosoofiavaldkond, milles tegeldakse oleva või olemise kui niisugusega ning olemise viisidega. Andres 07:21, 2 Feb 2005 (UTC)
- Proovisin kohendada. Olemiste saksa vasted viskasin välja, nende koht on artiklis Olemine (ja eks vist ka Olev - või Olev (filosoofia)? -, mõni on nende vahel vahet teinud). Vast nyyd kõlbab, kuni keegi täiendada jaksab. --Oop 11:16, 2 Feb 2005 (UTC)
- Probleemiks on siin kõigepealt see, et filosoofide seas pole ühtset arusaama, mida see sõna tähendab. Teiseks arvan, et kõik nimetatud filosoofid, eriti mitte Heidegger, ei tegelnud ontoloogiaga selles mõttes, nagu algul defineeritud. Andres 11:43, 2 Feb 2005 (UTC)
- Et ontoloogia on metafyysika haru, mis tegeleb ole-tyvest moodustatud mõistetega, on siiski enam-vähem yldiselt aktsepteeritud. Et igayhel on selle sygavamast sisust oma arusaamine, on vältimatu. Yhismõõduta kontseptsioone yheks valada loomulikult ei saa, filosoofide poolest aga võiks entsyklopeediate tegemise katki jätta - ehk me sellest siiski ei lähtu ja võtame vähem radikaalse seisukoha. Heidegger saadab selle mõiste "Sissejuhatuses metafyysikasse" yldse sinna, kus pipar kasvab, aga tema, Nietzsche jt filosoofia lõpu kuulutajate kiuste kestab filosoofia yha edasi ning tegeldakse ka asjaga, mida tegelejad ise ontoloogiaks nimetavad. Nii et selle juurde võiks jäädagi ja kirjutada igayhe eriarvamustest allpool. Kõik kolm mainitut on sellised tegelased, keda ontoloogiast rääkides mainimata jätta ei saa, seepärast ei tahtnud ma neid välja visata (kuigi praegused sulgudes formuleeringud pole mitte kõige paremad; ehk võiks need tõsta "Vaata ka" alla). --Oop 12:50, 2 Feb 2005 (UTC)
Likvideerisin täpsustuslehe pealkirjaga "Ontoloogia". Õigustuseks ütlen, et arvukalt linke on filosoofilisele ontoloogiamõistele, kuid mitte ühtki arvutiteaduse omale. Peale selle on küsimust arutatud leheküljel Arutelu:Ontoloogia (arvutiteadus). Andres 06:20, 19 Feb 2005 (UTC)
Nüüd tuleb näidata, kuidas ontoloogia problemaatika on välja kasvanud Aristotelese esimese filosoofia problemaatikast, sealhulgas olemise analoogiast. Andres 15:48, 19 Feb 2005 (UTC)
seisneb otsustavas vaheteos oleva olemise ja olemise enda suhtes
- Kuidas seda mõista? Kas on mõeldud oleva olemist või olevat olemist? Andres 13. november 2005, kell 01.31 (UTC)
Trtanstsendentaalide puhul tekibki probleem, millele osutasin leheküljel Arutelu:Tõde.
Pole ka selge, millises artiklis kirjutada omadusest "hea". Andres 16. november 2005, kell 10.17 (UTC)