Arutelu:Notepad

Viimase kommentaari postitas Nene 14 aasta eest teemas Lehekülje eelhäälestus.

Miks kustutati eelmine artikkel?Mina 13. aprill 2010, kell 20:18 (EEST)Vasta

Sest seal polnud midagi mõistlikku kirjas. Ainult kaks mõttetut rida. Taivo 13. aprill 2010, kell 20:42 (EEST)Vasta
Selge, siis parandame selle vea.Mina 13. aprill 2010, kell 22:03 (EEST)Vasta

Palun abi - pange keegi mõni Notepad'i pilt artikli juurde. Proovisin ise inglisekeelses artiklis olevat pilti kasutada, kuid ei õnnestunud. Olen Vikipeedias veel suht uus. Aitäh! Mina 13. aprill 2010, kell 23:42 (EEST)Vasta

Kui ma õigesti aru saan, siis Eesti autorikaitseseadus seda ei võimalda. Andres 13. aprill 2010, kell 23:47 (EEST)Vasta
Seal autorikaitse seaduses on üks umbmäärane lause, mis ütleb, et arvutiprogrammide puhul "Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;" Kui ma ainult aru saaks, mida täpselt tähendab sõna "väljendusvorm"? Rene 15. aprill 2010, kell 00:33 (EEST)Vasta
Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada 
ka HTML-, XML- või mistahes muid faile.

Ei saa aru, kas see mistahes muid faile tähendab, et Notepadi saab kasutada JPEG failide kirjutamiseks?

Notepadi käivitamine

See on juba spetsiifiline kasutusjuhis, mille peaks lisama Vikiõpikutesse, mitte siia.

Notepad peaks asuma kaustas "Accessories".

Eestikeelsel Windowsil pole sellist kausta startmenüüs. --WikedKentaur 14. aprill 2010, kell 20:59 (EEST)Vasta

Minu arust on loogiline, et saab kirjutada mistahe muid faile. Jah, ka JPEG faili saaks ju teoreetiliselt Notepad'is kirjutada, lihtsalt tavainimene pole selleks võimeline. Igatahes kui JPEG fail Notepad'iga avada, siis kuvatakse see fail tekstina, mida on võimalik redigeerida (ehk üldjuhul ära rikkuda). Kuid arvan siiski, et saate asja ivale pihta. Mina 15. aprill 2010, kell 00:35 (EEST)Vasta
Kui sa JPEG faili Notepadiga avad ja midagi muutmata uuesti salvestad, siis oledki juba faili rikkunud, sest Notepad üritab salvestada seda tekstina. Rene 15. aprill 2010, kell 01:03 (EEST)Vasta
Kui Notepad'iga HTMLi kirjutad, siis püüab Notepad seda ka tekstina salvestada. See aga ei takista kasutada Notepad'i HTMLi koodi kirjutamiseks. Mina 15. aprill 2010, kell 18:11 (EEST)Vasta
Mulle pole ilmne, et Notepadi käivitamine peaks olema Vikiõpikutes. Andres 14. aprill 2010, kell 21:06 (EEST)Vasta
Mina mõtlesin seda käivitamise asja tavakasutaja koha pealt. Kui mu ema, kes kasutab arvutit haruharva, peab kasutama Notepad'i, siis ta otsib üles Vikipeediast kirjelduse, mida endast kujutab Notepad ja siis oleks väga kasulik, kui samas oleks info ka selle kohta, kuidas seda käima tõmmata. Eriti veel siis, kui asi nii lihtsalt käib. Aga loomulikult on see minu subjektiivne arvamus. Mina 15. aprill 2010, kell 00:35 (EEST)Vasta
http://en.wikipedia.org/wiki/What_Wikipedia_is_not#Wikipedia_is_not_a_manual.2C_guidebook.2C_textbook.2C_or_scientific_journal --WikedKentaur 14. aprill 2010, kell 21:15 (EEST)Vasta
Kui seda veidi teisiti sõnastada, ei ole see kasutusjuhendi moodi. Andres 14. aprill 2010, kell 21:36 (EEST)Vasta
Ning programmide käivitamisest tuleks rääkida hoopis Windowsi üldises kasutusjuhendis, mitte iga programmi artiklis, mis töötab ka Windowsil. --WikedKentaur 14. aprill 2010, kell 21:39 (EEST)Vasta
Ka see ei ole mulle ilmne. Andres 14. aprill 2010, kell 21:41 (EEST)Vasta
Pole eriti otstarbeks kirjutada raamatu riiulist võtmisest ning raamatu kaane avamisest nii Kolme musketäri kui ka Saladusliku saare artiklis. Raamatu riiulist võtmisest ning raamatu kaane avamisest tuleks kirjutada üldises raamatu kasutusjuhendis. --WikedKentaur 14. aprill 2010, kell 21:46 (EEST)Vasta
Ma ei näe selles piisavat analoogiat. Andres 14. aprill 2010, kell 22:03 (EEST)Vasta
Kui Kolme musketäri ja Saladusliku saare riiulist võtmine ja avamine käiks erinevalt (näiteks kui Kolme musketäri tohib riiulist võtta ainult hobuse turjal istudes ja kaant ainult mõõga otsaga kergitada ning Saladusliku saare riiulist võtmiseks tuleb paadis läheneda ja avamiseks silmaklapp silmale panna), siis oleks ju mõistlik kirjeldada kumbagi seal, kus neid konkreetselt vaja läheb. Kui kirjeldada näiteks artiklis Microsoft Windows kõikide programmide kõiki avamisviise, siis kaotaks artikkel mõtte. Spetsiifilises artiklis on minu arvates selline konkreetne info aga ainult lisaboonuseks. Mina 15. aprill 2010, kell 00:35 (EEST)Vasta
Ei ole veel kuskil kohanud, et kirjeldus, kuidas programmi avada, oleks programmi artiklis. Ja ei, ma ei arva, et tegemist oleks nüüd mingi eriti eesrindliku saavutusega. Pigem on sellise asja koht kasutusjuhendis, aga mitte siin.--Kyng 15. aprill 2010, kell 00:42 (EEST)Vasta
Siin on küsimus selles, kas Notepadi käivitamises on midagi Notepadi spetsiifilist. Suur hulk Windowsi programme on samuti vaikimisi käivitatavad Start-menüü kaudu. Notepadi Start-menüüs esinemine on seega mu meelest samavõrd huvitav kui see, et sinna saab teksti sisestada klaviatuuri kasutades. Käsurealt käivitamine on aga huvitavam. Muidugi on kõiki Windowsi programme võimalik ka käsurealt käivitada, aga vaid vähesed huvitavad programmid on vaikimisi PATH-is. Notepad on üks nendest vähestest. Rene 15. aprill 2010, kell 00:53 (EEST)Vasta
Kui raamatud paiknevad mingil kindlal riiulil, näiteks "Seiklusjuttude" sarja riiulil, siis artiklis "Seiklusjutte maalt ja merelt" tuleks loetleda, millised raamatud sellel riiulil paiknevad, ja artiklis iga sellise raamatu kohta tuleks mainida, et ta paikneb sellel riiulil. Nii me raamatute puhul teemegi. Nii ka artiklis Windowsi kohta tuleks kirjeldada selle kasutajaliidest, ning Notepadi juures mainida, kuhu ta tollel kasutajaliidesel on paigutatud. Kuidas programmi käima pannakse, sellest ei ole nendes artiklites tarvis kirjutada, nagu ka mitte sellest, kuidas raamatut riiulilt võetakse ja kuidas seda avatakse. Sellest tuleks kirjutada mõnes vähem spetsiifilises artikklis. Andres 15. aprill 2010, kell 01:01 (EEST)Vasta

Lehekülje eelhäälestus muuda

Selles peatükis peaks mainima, et jutt on printimise seadetest. Rene 15. aprill 2010, kell 19:08 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Notepad".