Arutelu:Noodikirja märkide loend

Viimase kommentaari postitas Tiuks 6 aasta eest.

Siia tuleb teha ka lingid. Andres 1. mai 2008, kell 01:34 (UTC)


Ma arvan, et lühendeid pole eraldi real vaja märkida, piisab kui on lühendatava sõna järel. Adeliine 1. mai 2008, kell 11:22 (UTC)

Artiklite tegemisel võiks siis teha lühenditelt ümbersuunamised? Adeliine 1. mai 2008, kell 11:23 (UTC)

Inglise vikis panin tähele, et kui artiklit ei olnud tehtud, siis oli loendile suunatud. Osades vikides on see loend ka piltidega täiendatud. --Tiuks 1. mai 2008, kell 11:28 (UTC)
Jah, lühenditelt tuleb kindlasti teha ümbersuunamised (või täpsustusleheküljed).
Arvan, et ümbersuunamisi loendile pole mõtet vorpida. Selle asemel juba teha artiklid. Andres 1. mai 2008, kell 12:36 (UTC)
Mul ei ole selle vastu midagi kui näiteks tempo terminitest artiklid teha. Need tulevad küll ainult seletusega aga need kategooriasse ja loendisse paigutatuna annavad väga hea ülevaate. Mina jagaks selle loendi valdkondade järgi. Näiteks tempo terminid tähestikulises järjestuses ja nii ka teistega. --Tiuks 1. mai 2008, kell 12:42 (UTC)

Kas lihtsalt "volti" pole olemas? Andres 17. september 2011, kell 14:24 (EEST)Vasta

Ei ole kohanud. Noodikirja märgina kasutatakse seda partiides tavaliselt lühendina VS või ka V.S.--Andrus Kallastu 17. september 2011, kell 16:15 (EEST)Vasta

am Steg on jäänud tõlkimata.

Mille järgi on valitud, milliste märkide kohta artiklid teha? Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 23:50 (EEST)Vasta

am Steg'i parandasin ära. See, millisest märgist tasub artiklit teha, on artikli autori otsus. Mina teen praegu lingid ainult nendele mõistetele, millest on juba praegu mulle teadaolevalt artikkel olemas. Pärtel Toompere (arutelu) 8. aprill 2014, kell 09:54 (EEST)Vasta
Näiteks accelerando on olemas, aga linki ei ole. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 10:08 (EEST)Vasta
Need nimetatud asjad ei sobi, kui artikkel on sellise pealkirjaga. Mina teisaldaksin selle pealkirja "Muusikaterminite loend" ning siis need sõnad sobiksid. Ma ei usu, et tavaline inimene nendele sõnadele harvem vasteid otsiksid, seega annaks suurem terminite hulk artikli kvaliteedile juurde. Punaseid linke ei lisanud ma ka seetõttu, et need potentsiaalsed artiklid ei annaks minu arvates midagi juurde. Minu meelest ei ole neid artikleid vaja.--Pärtel Toompere (arutelu) 8. aprill 2014, kell 21:00 (EEST)Vasta
Meil on ju juba lehekülg Muusika mõisteid. Ja nende kohta tuleb ju vaieldamatult artiklid teha.
Kas see käib ka accelerando kohta?
Mina isiklikult arvan, et iga asja on kõige lihtsam vaadata omaette artiklist. Loendi puhul tuleb see pikalt leheküljelt üles leida. Iga märgi puhul saab kirjutada näiteks sellest, millal ta kasutusele võetu, sageli tuua tuntud näiteid selle kasutamise kohta. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 23:46 (EEST)Vasta

Saan aru, et töö artikliga on veel pooleli: on dubleerimisi, kindlasti tuleks igale mõistele luua link, minu meelest ei peaks siia loendisse kuuluma üldmõisted nagu 'juhuslik alteratsioonimärk', 'rõhk', 'dünaamika' vms. See loend olgu nende sõnaliste, numbriliste või graafiliste märkide jaoks, mida partituurides konkreetselt leida võib.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. aprill 2014, kell 12:02 (EEST)Vasta

Muuseas mainin, et neid Teie nimetatud terminid lisasite siia 2008 aastal Teie. Aga kui nendele mõistetele vasted anda, sobiksid need ka siia artiklisse. Samuti kahtlen, kas kümned punased ja rasvased lingid ühes artiklis selle väljanägemisele midagi juurde annab--Pärtel Toompere (arutelu) 8. aprill 2014, kell 15:04 (EEST)Vasta
Vikipeedia üldine reegel on, et link jäetakse ära juhul, kui leitakse, et artiklit ei pea olema, mitte juhul, kui see oleks punane.
Väljanägemise üle ma ei oska otsustada. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 20:03 (EEST)Vasta
Mulle tundub ka, et Andruse nimetatud asjad siia ei sobi, sõltumata sellest, kes need siia lisas. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 20:05 (EEST)Vasta

Sama teema jätkuna: tõstsin siit artiklist A-tähe alt välja asjad, mis ei ole noodikirja märgid:

  • ...st iseseisev pala või üks osa ooperist, oratooriumist või kantaadist, mida esitab üks laulja tavaliselt orkestrisaatel. Aariaks nimetatakse ka mõnda laululikku instrumentaalteost, neist kuulsaim on Johann Sebastian Bachi "Aaria" Kolmandast orkestrisüidist.
  • alteratsioonimärk: märk, mis muudab sellele järgneva noodi kõrgust poole või terve tooni võrra.

anima: elu, tunne;

  • antifoon: laulutüüp, kus laulavad vaheldumisi kaks koori või vaimulik ja kogudus.
  • a prima vista: "lehest lugedes", see tähendab, et teost lauldakse või mängitakse noodist ilma eelneva tutvumise või harjutamiseta.
  • artikulatsioonimärk: märk, mis näitab esitajale, millise esitusvõttega mingit nooti või meloodiat mängida.
  • Ausdruck (sks k): väljenduslikkus

--Andrus Kallastu (arutelu) 9. august 2017, kell 14:59 (EEST)Vasta


Siin on "fortepiaano", kas see on märgi nimetus? Andres (arutelu) 28. september 2017, kell 19:01 (EEST)Vasta

Jah. fp fortepiano – rõhk koos kohese vaibumisega Dünaamika (muusika) --Tiia (arutelu) 28. september 2017, kell 19:56 (EEST)Vasta
Siin on "fortepiaano", mitte "fortepiano", sellepärast ma küsingi. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 01:04 (EEST)Vasta
See on itaaliakeelne termin ja tõenäoliselt oli näpuviga. --Tiia (arutelu) 29. september 2017, kell 01:05 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Noodikirja märkide loend".