Arutelu:Nali
Must huumor on põhjendamata vägivald. Seda võiks vist natuke vähem kujundlikult lahti seletada. --Boy 18:47, 20 Apr 2005 (UTC)
Minu meelest on see pigem essee kui entsüklopeediaartikkel. Andres 18:54, 20 Apr 2005 (UTC)
- Definitsioonid on olemas. Laiem vaade lisaks.--Tvali 18:57, 20 Apr 2005 (UTC)
- Nii definitsioonid kui ka laiem vaade ongi see, mida võib esseeks nimetada. Defineerida ei saa ju kuidas tahes.
Nali on näiliselt loogiline või esmapilgul usutav absurd.
- Hakkame juba sellest peale, et nali on absurd. Absurd on üsna laialivalguv mõiste, sellest on defineerimisel vähe kasu. Edasi, kas keegi on nalja nii defineerinud või oled Sa selle definitsiooni ise välja mõelnud. Mulle tundub, et Sa esitad mingit naljateooriat, mitte ei anna definitsiooni.
Põhjendatud naermine on lollusest vabastav tegevus.
- No mis see tähendab?
"Võime iseenda üle naerda" on tihti kasutatav väljend, mis tähistab inimese omadust enda tegevust objektiivselt vaadelda ja naljakohad ise üles leida, mis on arendav.
- Siin on juttu huumorist. Võib-olla küll, et huumor ja nali on üks ja seesama.
Nali võib olla ka suvaline tegevus, mis on suunatud sellele, et inimesed millegi absurdsusest aru saaks.
- No ei, siis on reductio ad absurdum ka nali.
- võib olla--Tvali 19:18, 20 Apr 2005 (UTC)
Andres 19:08, 20 Apr 2005 (UTC)
See kõik on vaieldav. Kui Sa seda lahti ei dekodeeri, siis on arikkel järelikult halb.--Tvali 19:18, 20 Apr 2005 (UTC)
Parandused muuda
Nali on olukorra tõlgendamine või esitamine mitmetähenduslikult. Olukorra muudab naljakaks tõlgenduse või esituse vaba pööratavus. Rangelt lähenedes saab nali apelleerida ainult kas suguelule või surmale või neile viitavatele sümbolitele. (v.t. "Simulaakrumid ja simulatsioon" - Baudrillard)
Iroonia on kõneviis, milles teema tegelik tähendus on varjatud või vastuolus kasutatud sõnadega. Iroonia iseloomulikuks jooneks on tunde tekitamine, et asjad pole nii nagu nendest räägitakse või nagu nad tunduvad.
Künism ajaloolises tähenduses märgib antiikses Kreekas sündinud filosoofilist suunda. See seadis küsimuse alla inimeste siiruse, isetuse ja headuse eeldades, et igaüks tegutseb vastavalt oma isiklikele soovidele. Kui kasutada sõna "künism" niisuguses tähenduses (igapäevases ehk ajulagedas lahmivas keeles) nagu seda teeb artikli autor, viitab see ideele või käitumisele, mis tundub olevat kooskõlas eelnimetatud filosoofilise suunaga.
Minu meelest on sõnal "nali" mitu tähendust. Esiteks, nali on see, mida tehakse, kui nalja tehakse. Selles tähenduses hõlmab nali kogu huumori, kuid on laiem mõiste, sest võidakse teha ka "halba nalja". Teiselt poolt arvan, et nali on kitsam mõiste kui koomika. Teiseks tähendab nali toimingut, millega nalja tehakse. Kolmandaks tähendab nali lühiteksti või ideed, mille esitamisega nalja tehakse. Valisin vikidevahelised lingid lähtudes viimasest tähendusest. Andres 04:40, 21 Apr 2005 (UTC)
Uus algus muuda
Tegin uue alguse, paigutasin vana sisu siia joonte vahele:
Nali on näiliselt loogiline või esmapilgul usutav absurd. Põhjendatud naermine on lollusest vabastav tegevus.
"Võime iseenda üle naerda" on tihti kasutatav väljend, mis tähistab inimese omadust enda tegevust objektiivselt vaadelda ja naljakohad ise üles leida, mis on arendav.
Nali võib olla ka suvaline tegevus, mis on suunatud sellele, et inimesed millegi absurdsusest aru saaks.
Must huumor on põhjendamata vägivald.
Iroonia on rünnak läbi nalja, mõne tõsiselt võetud mõttekäigu absurdini arendamine.
Künism on oma ühes tähenduses nali, mis saavutatakse millegi ühekülgse ja negatiivses valguses vaatlemise teel.
Sõltuvalt mõtteviisist ja läbinägelikkusest võib sama asi tunduda inimesele nalja või solvanguna, nalja või tõena – nagu ka tõde võib tunduda solvanguna.
--Lulu 10:49, 30 Apr 2005 (UTC)
- Ei ole nõus. Igasugune rõõmus sündmus võib tekitada head tuju. Pealegi ei pruugi nali olla sündmus, näiteks ajalehes avaldatud naljad. Andres 12:11, 30 Apr 2005 (UTC)
"Kas tahad nalja kuulda: mul tõsteti palka!" - "Tead nalja: Mari läks mehele!" - kõnekeeles on väga tavaline, et rõõmsat syndmust nimetatakse naljaks... ajalehes avaldatud nali ei ole muidugi syndmus, mis head tuju tekitab, syndmus on selle lugemine ja nalja saamine. --Lulu 12:20, 30 Apr 2005 (UTC)
- See on hea. Samas, võiks siduda see minu definitsiooniga kergelt. Naermist on ka päris mitut liiki.--Tvali 16:16, 30 Apr 2005 (UTC)
Thnx, Tvali... ehk saab sellest artiklist veel asja... (aga nalja peab sellega ka saama... ;) --Lulu 17:40, 30 Apr 2005 (UTC)
- Nagu Lulu ütleb: nali on see, millest nalja saab. See, mis head tuju tekitab, ei pruugi veel olla nali. Ma lähen õue, päike paistab, lind laulab, õhk on värske. See ei ole nali. Teisest küljest, keegi võib teha minuga halba nalja, näiteks viia mind öösel kotiga metsa. See ei pruugi mul tuju heaks teha. Ühesõnaga, hea tuju ei ole nalja puhul olemuslik. Andres 17:59, 30 Apr 2005 (UTC)
- Halb nali "sinu" jaoks ju polegi nali. See on naljakas ehk nende jaoks kes sind kotiga metsa viisid. ;-)
- Äkki sobiks definitsiooniks: Nali on positiivse emotsionaalse laengu tekitamisele suunatud, sageli ebatavaline või absurdne olukord, juhtum või selle kirjeldus. Nalja tuleb eristada rõõmust, mille põhjustajaks nali olla võib. Nalja mõistmine on intellektuaalne väljakutse - erinevad inimesed ei pruugi nalja samamoodi mõista - nali mõnele võib teisele jääda arusaamatuks või tunduda piinliku, kurva või rumalana. Väga levinud nalja esitamise vorm on anekdoot.--Boy 20:37, 30 Apr 2005 (UTC)
- Mis on nalja ja huumori vahekord. Mulle tundub, et need ei ole päris sünonüümid.--Boy 20:45, 30 Apr 2005 (UTC)
- Boy jutuga olen enam-vähem nõus. Vähemalt võiks selle aluseks võtta. Kahtlaseks pean siiski seda positiivse emotsionaalse laengu juttu. Nali on kuidagi spetsiifilisem. Andres 21:48, 30 Apr 2005 (UTC)
Nali – see, mis ajab naerma, mis on naljakas, koomiline, sisaldab huumorit. On kolm traditsioonilist teooriat, mis seletavad, miks me peame midagi naljakaks. Ühitamatuse teooria järgi tekib nali siis, kui loogikat ja ootuspärasust eiratakse. Kui nali algab, tekib meis varasemate kogemuste ja loogilise mõtlemise põhjal loo edasise käigu suhtes teatud ootus. Kui nali pöördub ootamatusse suunda, tekib vastuolu kahe komplekti erinevate mõtete ja emotsioonide vahel ning seda tajutakse naljakana. Ülimuslikkuse teooria järgi peame me naljakaks teiste vigu, rumalust või ebaõnne, kui me saame ennast neist piisavalt distatntseerida. Kolmas on kergenduse (comic relief) teooria. Selle kohaselt on nali teatud pinge ja põnevuse olukorras kujunenud emotsionaalse stressi maandamine; see kehtib eriti nn musta huumori puhul. Naljast arusaamine toimub teatud kindlates ajupiirkondades; teadlased arvavad, et inimene on ainus liik, kes tänu oma sümboolsele keelele on võimeline nalja tajuma. [1]
- See on asjalik jutt, selle võiks artiklisse integreerida. Nalja definitsiooni esimene lause küll päriselt ei anna. Andres 10:13, 1 May 2005 (UTC)
Asjalik jutt jah, panin yles. Definitsiooni annab kohendada, muidugi. Täiendamist vajab artikkel sellegipoolest: lahti on vaja kirjutada huumorimeel, mäng, reflektoorsed nähtused (kõdi), koomika (Aristotelese järgi), koomilise tajumine erinevates kultuurides ja ajastutel jne, samuti koomilised žanrid: koomiline ooper, operett, komöödia, varietee, estraadietendus, tsirkus jmt. --Lulu 10:35, 1 May 2005 (UTC)
- Nähtavasti peaks ikkagi kuidagi eristama nalja, huumori ja koomika (koomilise) mõistet ning igaühest eraldi artikli tegema. Praegu pole näha, et nali võib olla mingi tekst või tegevus, mida saab korrata. Andres 10:40, 1 May 2005 (UTC)
Hea märkus. Nalja kordamine ei pruugi enam olla naljakas. (Tead ju kyll seda vana anekdooti: miks Kain tappis Abeli? - sest too rääkis talle vanu anekdoote...) Arvan, et võiks esialgu koomika ja huumori mõisted siinsamas lahti kirjutada; kui pikemaks läheb ja näib olevat väärt omaette artiklit, siis eraldada ja ymber tõsta... --Lulu 10:46, 1 May 2005 (UTC)
- Mina teeksin vastupidi: alustaksin koomikast või koomilisest kui kõige üldisemast. Huumor on juba spetsiifilisem. Sõna "nali" tähendus on ebamäärasem. Ta võib tähendada midagi väga üldist, kuid ka midagi hästi konkreetset: näiteks võin ma ühe ja sama nalja rääkida või ühte ja sama nalja korrata eri olukordades, näiteks eri publiku ees. Nali võib olla teatav žanr. Saksa keeles on sõnal kaks vastet, millest on ka eraldi artiklid saksa vikis. Venelased on vasteks pannud koguni "anekdoot". Andres 11:03, 1 May 2005 (UTC)
Välislink viitab jutule huumoriteooriatest. Jutt nendest tuleks minu arvates panna artiklisse Huumor. Andres 13:29, 3 May 2005 (UTC)
Mõned loomaliigid küll naeravad, aga loomade puhul naljatamisest rääkida on ikka küsitav? --62.65.236.69 14:58, 5 May 2005 (UTC)
Jah, parandasin "naermise" tagasi "nalja tegemiseks", sest minu meelest tundus see kohasem. Ei oska kyll yhtegi loomaliiki nimetada, kes "naeraks" nii, et seda võib naermiseks nimetada. Kyll aga oskab igaykks meenutada seda, kuidas koerad-kutsikad, kassid-kassipojad mängivad ja naljatlevad. Sama ka delfiinide puhul, kui keegi on juhtunud nägema, jne. --Lulu 15:27, 5 May 2005 (UTC)
Väidetavalt rotid, mõned ahvid, koerad ja võib-olla ka mõned linnuliigid naeravad - või vähemasti teevad heaolu olukorras mängulises situatsioonis või kõditamise mõjul midagi, mida inimese puhul võiks nimetada naeruks. Loomad küll mängivad ja võib-olla rõõmustavad, aga naljast ja huumorist ma nende puhul siiski ei räägiks. --62.65.236.69 16:29, 5 May 2005 (UTC)
Välislingid muuda
- World's oldest joke traced back to 1900 BC, Reuters, 31. juuli 2008 (inglise keeles)
Katkine link muuda
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.