Siin on mitu viidet. Samal ajal ei ole näiteks artiklitl: Rahvusriik, Enesemääramisõigus jne. ühtegi viidet. Miks see pole probleem? Kui sisus on midagi valesti, siis võiks algatada diskusiooni ja arutleda ning teha seda koos paremaks. Antud juhul käitub Lulu diktaatorina stiilis: keelan, käsen, ... Kas selline käitumismudel vastab demokraatliku organisatsiooni põhimõtetele? --Pault (arutelu) 20. aprill 2021, kell 10:53 (EEST)Vasta
Selgitan pikemalt. Asi pole viidetes või nende puudumises, vaid selles, et artikkel põhineb originaaluurimusel, mis on kahel korral tunnistatud teaduslikus mõttes ebapädedvaks ja selle autor diskvalifitseeritud doktorantuurist. Artikli arutlusleheküljel ei diskuteerita selle sisu üle. --Lulu (arutelu) 21. aprill 2021, kell 17:22 (EEST)Vasta
Austatud Lulu. Palun esitada väide, et Paul Tammert DISKVALIFITSEERITI doktorantuurist! Juhul kui te seda ei esita, esitan mina laimu eest kahjunõude!
Lisan siiski täpsustuseks, et esitasin ise taotluse lõpetada enda doktorantuur, kuna minu poolt pakutud teemat ei osatud/ei tahetud juhendada ja lisaks olin liiga vana, s.t doktori kraadiga poleks mul pensionärina enam midagi teha ehk rahvusvahelise teadlasekarjääri alustamiseks oli liiga hilja.
Minu sotsiaalse korra teoorial põhinevas käsitluses on avaldatud kaks teadusartiklit: üks Riigikogu Toimetistest ja teine SIsekaitseakadeemia toimetistest.
1.3. 2012 Tammert, Paul (2012). Liberaalne või kapitalistlik turumajandus - selles on küsimus. Riigikogu Toimetised, 25, 77−94.
1.3. 2011 Tammert, Paul; Silberg, Uno (2011). Sisejulgeolekust eluviiside põhiselt. Proceedings of the Estonian Academy of Security Sciences (17−39). Tallinn: Sisekaitseakadeemia. (10; 2011 (10)).
Nendele artiklitele viidates taastan sotsiaalse korra artikli ning aegamisi, täiendavaid materjale otsides ka teised Lulu poolt kustutatud artiklid.
Ühtlasi esitan nõude, piirata Lulu toimetamisõigusi Wikipedia keskkonnas, kuna tal pole ühtegi teadustööd ette näidata, küll aga on ta saanud kuusaks seksiraamatuga, mille politsei müügil ära korjas. --Pault (arutelu) 22. aprill 2021, kell 08:55 (EEST)Vasta
Arutelulehe eesmärk on artiklit paremaks muuta. Aruteluleht ei ole turuplats või netikommentaarium, kus kasutajad saavad vaielda oma isiklike seisukohtade õigsuse üle. Eesmärk on autoriteetsetest allikates pärit erinevate seisukohtade neutraalne kajastamine, nii arutelus kui artiklis. Ära ründa isiklikult. Isiklikuks rünnakuks loetakse järgnevaid juhtumeid: kasutaja nimetamine idioodiks, fašistiks jne, kasutaja ähvardamine, kasutaja isiklike andmete avaldamine. Vastuvõetamatu (eriti korduv) käitumine võib kaasa tuua sinu IP-aadressi või kasutajanime blokeerimise. Vt Vikipeedia:Arutelulehekülg--Lulu (arutelu) 22. aprill 2021, kell 12:19 (EEST)Vasta
Austatud Lulu. Sinu väide, et mind on doktorantuurist diskfalifitseeritud, on isiklik rünnak ja laim, kuniks seda ei ole dokumentaalselt tõestatud. Seega tuleks sind blokeerida. Mina ei rünnanud kedagi, vaid esitasin vastuväite.
Kustutamine vastuväiteid esitamata ei ole arutelu. Antud juhul ei ole sa esitatud ühtegi põhjendust, mis on antud tekstis vale või ebatäpne. Sinu käitumine on käsitletav tsensorina stiilis: LUBAN / EI LUBA.
PS Mina olen õppeaine "Teadustöö metodoloogia" mitu korda läbinud ja oman ka selle kohta dokumenti.Lisaks on mul retsenseeritud teadustööd olemas + olen õpetanud riiklikes ja eraülikoolides 25 aastat. Seega, kuidas saate kahelda minu teaduslikus kompetentsis.
Originaaluurimuse asemel tundub minu meelest olevat tegemist nähtusega, mida nimetatakse inglise wikis self-promotion ja mis on ka kustutamise alus. Mitte, et me seda siin tingimusteta aktsepteerima peaks: oletame, et keegi eestlane lahendab mõne Hilberti probleemi, avaldab selle, lahendus leiab tunnustust ja ta kajastab seda siis vikipeedias... No ei näe põhjust, miks see tingimata kaastöö kustutamiseni peaks viima... Ent kustutamiseks esitamiseks on see kindlasti hea põhjendus. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2021, kell 19:37 (EEST)Vasta
Erinevalt teistest samalaadsetest üllitistest on siin probleem mõistega, nagu ka Ivo välja tõi. Kas Põhja-Korea on militaarriik? Selle artikli põhjal ei. See oleks pigem minevikunähtus, ent mis eristab siis seda timokraatiast? Kui ei miski, siis miks me peaksime artikli nimetusena kasutama originaalnimetust, mitte klassikalist terminit?- Melilac (arutelu) 25. aprill 2021, kell 19:56 (EEST)Vasta
Me võime kindlasti vajaduse korral pealkirja ja sisu muuta. Kustutada tuleks ikkagi sisulistel kaalutlustel, mitte lihtsalt sellepärast, et jutt on trükis avaldatud. Andres (arutelu) 25. aprill 2021, kell 20:01 (EEST)Vasta
Siin on raske otsustada, kas öeldu peab paika või mitte. See ongi põhjus, miks me soovime viiteid. Mõned väited tunduvad üldistustena kahtlased.
Reeglina tapetakse kõik võitlusvõimelised mehed ja assimileeritakse naised ja lapsed.
Näiteks on Inglismaa vanema elanikkonna geneetilise pärandi uurimisel on ilmnenud, et seal elavad naised pärinevad suures osas algupärastest põliselanikest, sel ajal kui meeste geenides vastavad viited täielikult puuduvad.
Ma ei näe, kuidas pealkirja muutmine või üksikutele väidetele viidete leidmine probleemi lahendaks. Ka teise pealkirja all oleks sisu originaaluurimus või mitteusaldusväärsest allikast võetud. Kui ka väide nt Briti geenipärandi kohta juhtub kinnitust leidma, siis on selle koht hoopis Briti ajaloo või geneetika artiklis, sest selle sidumine militaarriigi vms on originaaluurimus või põhineb mitteusaldusväärsele allikale. Artikli allesjäämise pooldajad peaksid konkreetsemalt põhjendama, kuidas sellest realistlikult võiks asja saada. Ei näe, et tegu oleks ka enesepromoga nagu Melilac seda kirjeldas, sest oma töö Vikipeedias avaldamisele pole eelnenud militaarriigi kontseptsiooni tunnustamist. --Minnekon (arutelu) 25. aprill 2021, kell 23:45 (EEST)Vasta
Ma ei väida, et ei tule kustutada, vaid et kustutada tuleks sisulistel kaalutlustel, selleks aga tuleb süveneda. Ma ei tea, kas saaks asja, tõenäoliselt küll mitte. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui teooria tutvustus oleks artiklis Paul Tammert. Andres (arutelu) 26. aprill 2021, kell 21:18 (EEST)Vasta
Self-promotion ei tähenda seda, et tulemus peaks olema tunnustatud, see tähendab seda, et artikli autor kasutab vikipeediat oma ideede ja/või isiku levitamiseks (oma teose põhjal, iseenda sportlikest saavutustest, oma teatrist, sellal kui ideaalis peaks keegi teine koera asemel koera saba kergitama. Inglise vikis on see kindel kustutamispõhjus, meil on võimalikke kaastöölisi selle reegli otseseks rakendamiseks liiga vähe ja ei pruugi teist sama ala spetsialisti olla, mis ei tähenda samas seda, et me peaks seda ka alati aktsepteerima... Aluseks saab ikkagi olla see, mitte algteose originaaluurimuslikkus, vastasel juhul ei saaks me kasutada väga paljusid reaalteaduste teadusartikleid. Ja artikkel ise põhineb trükis ilmunud teosel, seega ei saa see ise originaaluurimus olla. - Melilac (arutelu) 27. aprill 2021, kell 17:53 (EEST)Vasta
Siin tuleks tähele panna, et allikaks on iseavaldatud teos (en:WP:SELFPUB) ja autor pole ka mitte selle teema tunnustatud asjatundja. Nii võiks igaüks oma orgiginaaluurimuse interneti riputada ja sellele siis Vikipeediast viidata. Trükis avaldamiseks tuleb küll veidike rohkem vaeva näha, aga iseavaldamise puhul ei muuda see ju sisuliselt asja. Pikne27. aprill 2021, kell 18:15 (EEST)Vasta
Nõus. Aga see link (en:WP:SELFPUB) määratleb ka tingimusi, mil originaaluurimus on aktsepteeritav, elik siis juhtum, kus tuntud teadlane avaldab oma eelretsenseeritud teaduslikus ajakirjas ilmuva töö materjale mujal enne, kui need seal ilmunud on, ja kasutab neid siis artiklis, on OK nii originaaluurimuslikkuse kui iseavaldamise koha pealt, sellal kui tema uurimus üksnes wikipedias ei ole vaatamata isikule OK, sest artiklite sisu peab olema viidatav, ja teos, millele viidata saaks, pole veel ilmunud. - Melilac (arutelu) 28. aprill 2021, kell 07:05 (EEST)Vasta
Mulle tundub, et kokkuvõttes me siis nõustume, et autori kvalifikatsiooni ja iseavaldamise tõttu ei saa nende raamatute sisu kasutada. Või on see militaarriigi teooria kusagil eelretsenseeritud ajakirjas ilmumas? Andres arvas, et Tammerti siinseid ideid võib tema isikuartiklis tutvustada. Ei ole nõus. See, kui inimene on millegi poolest tähelepanuväärne, tähendab, et Vikipeedias tulebki kajastada seda tähelepanuväärset osa (pluss mõningaid neutraalseid põhifakte ta elust), mitte aga kasutada isikuartiklit tema tähelepanu mitte leidnud mõtete ja tegude tutvustamiseks. --Minnekon (arutelu) 28. aprill 2021, kell 15:09 (EEST)Vasta
Ma saan Su loogikast enam-vähem aru, ütlen ainult, et minul ei oleks midagi selle vastu. Mulle isiklikult meeldiks, kui Vikipeedias oleks kirjeldatud ka tunnustamata ideid, sest mulle pakuvad need huvi. Aga mulle tundub siiski, et üksikute faktide ja mõtete tähelepanuväärsusest ei saa rääkida samas mõttes, nagu me räägime teemade, näiteks isikute tähelepanuväärsusest. Iga fakti ja mõtte puhul pole minu arvates tarvis kontrollida, kas see on kellelegi huvi pakkunud. Samuti ei ole minu arvates tarvis iga infokillu puhul nõuda, et see pärineks tunnustatud teadlaselt, kes on selle ala asjatundja. Andres (arutelu) 28. aprill 2021, kell 19:11 (EEST)Vasta
Mina saan aru, et kajastus Vikipeedias peaks lihtsalt olema kooskõlas tegelike kajastustega usaldusväärsetes allikates ja mitte keskenduma millelegi kõrvalisele. Iga infokillu puhul ehk küll pole oluline, kellelt see pärineb, aga näiteks teooriate ja hinnangute puhul ju küll. Pikne29. aprill 2021, kell 17:18 (EEST)Vasta
Kellegi jaoks huvitavate tunnustamata ideede tutvustamiseks on küllap teisi kanaleid, las Vikipeedia jääda (vähemalt ideaalis) usaldusväärse ja tähelepanuväärse info levitamise kohaks. Kui vastulause on, et materjal võib olla ka ses mõttes usaldusväärne, et isik ise on tõesti nii öelnud, ehkki sekundaarsed allikad seda ei kajasta, siis see lubab kaasa tuua olulise ja avalikku tähelepanu pälvinud info uputamise ebaolulisse või kallutatud infosse – kuidas toimetaja huvi juhtumisi on. Firmad, poliitikud, kurjategijad jt muidugi külvaksid rõõmuga oma artiklid "huvitava" infoga üle, eriti kuna avaliku tähelepanuta jäänud ja tunnustamata ideedel puudub ju oma olemuse tõttu ka kriitika ja tagasiside. --Minnekon (arutelu) 29. aprill 2021, kell 22:26 (EEST)Vasta
See mõiste kuulub Paul Tammerti omaloomingulisse teooriasse.
„Ajaloolises arengus võib riikluse arengut kirjeldada järjestuses:
