Arutelu:Meiše Levin

Esimene lause on imelik. --Epp 3. oktoober 2012, kell 12:42 (EEST)

Ta töötas matemaatikuna Eestis, siis emigreerus Iisraeli ja hiljem USA-sse. --Juhan121 (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 12:52 (EEST)

Seda peab teisiti väljendama. Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 14:27 (EEST)

Vähemalt praegu ei tule artiklist välja, et ta oleks Tipis professor olnud. Professori kt ei ole professor. --Oop (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 17:03 (EEST)

Huvitav, mida see professori kohusetäitja tähendab? Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 18:21 (EEST)

Inimene ei ole tavaliselt märk, ta on lihtsalt olemas. --Oop (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 18:33 (EEST)

Mida see ametinimetus tähendab? Kas vihjad sellele, et ma jutumärke ei kasutanud? Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 18:57 (EEST)

Mida tähendab Kohusetäitja? Seda, et nõuetele vastavat inimest ei ole, seepärast pannakse ametisse kt. Mida ta veel tähendama peaks? --Oop (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 19:38 (EEST)

Meiše Levin kaitses väitekirja küll ära, kuid seda Moskvas ei kinnitatud. Viisakalt öeldes ilmselt mingi koolkondade vaheline võimuvõitlus. Aga TPI professorite raamatus on ta sees... Seetõttu mina paneks ta professoriks tagasi...--Juhan121 (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 20:22 (EEST)

See oli vist nii, et kuni doktorikraadile VAK-ilt kinnitust polnud, oli kohusetäitja? Professoriks saamiseks olid teatud nõuded, sealhulgas ka teatud õppejõustaaž.

See ei olnud päris nii, nagu Oop ütleb. Professorit ei pidanud üldse olema, aga kui õppejõud doktorikraadi ära kaitses, sai ta professoriks, ilma et oleks pidanud vakantsi ootama või kellegi vastu kandideerima. Teine asi on kateedrijuhataja, see pidi kindlasti olema. Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 20:28 (EEST)

Kas võis asi selles olla, et ta oli juut?

VAK tellis eksperdilt (võib-olla ka kahelt eksperdilt) arvamuse. Eksperdi arvamus võis olla negatiivne ka teadusvälistel põhjustel. (Selle kohta olen lugenud Uno Mereste mälestustest). Võib-olla sai VAK mõnikord ka "juhiseid", seda ma täpselt ei tea. Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 20:37 (EEST)

Ma olen ka sellist juttu kuulnud, kõlakate tasemel, et eksperdile ei meeldinud tema rahvus. Aga ühel doktorandil (1960-ndatel aastatel, rahvuselt eestlane) väitekirja määratud oponent küsis: kas teil Pärnus on sugulasi. Kuna doktorant andis eitava vastuse (ei taibanud tuttava tuttava tuttavat kaugelt sugulaseks teha; ilmselt tahtis oponent Pärnus suvitada), siis sai vastuseks, et töö ei kõlba doktoriväitekirjana kaitsmisele...--Juhan121 (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 23:29 (EEST)

Professoril oli kaks tähendust. Oli professori ametikoht ja oli professori kutse, mille andis üleliidulise ministeeriumi juures töötav komisjon. Ametikohad ei olnud limiteeritud, lihtsalt doktorikraadiga inimesi oli vähe. TPedI-s oli 1980ndate aastate alguses kolm professorit. TRÜ Matemaatikateaduskonnas oli 1970ndate lõpus kolm professorit. EPA-s oli üks kateeder, kus oli neli professorit. Moskva ülikoolis oli niisugune asi tavaline, professoreid võis kateedris veelgi rohkem olla. Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 20:37 (EEST)