Arutelu:Max von Laue

Laue avastus oli väga märgiline, sest tol ajal, enne Laue katset, ei teatud kas röntgenkiirgus on elektromagnetiline kiirgus või mitte. Ei teatud kas röntgenkiirgus toimib samuti nagu laineline valgus, milles tekib difraktsioon, interferents. Samuti uuriti Laue ajal alles aine ehitust, sealhulgas kristallide ehitust, struktuuri. Seega Laue avastus, et röntgenkiirgusega kristalli pommitades tekib interfentspilt oli mitmes suunas teedavav. Sai kinnitust röntgenkiirguse lainelisus, hiljem tänu Braggside (isa ja poja) uurimisele täpsustus seadus, mida tunneme Braggsi seadusena 2d sinθ= nλ. (Laue katse oli üks Braggsi seaduse erijuht) Viimasest saab leida vastava pealelangeva röntgenkiirguse lainepikkuse ja kristallvõre eri tasapindade (aatomite, aatomituumade) omavahelise kauguse. Seega avas Laue eksperiment tee sellisele röntgenkiirgusega teostatavale spektraalanalüüsile, kristallide ja teiste ainete, molekulide ehituse täpseks uurimiseks. Ei saa märkimata jätta ka Laue avastuse mõju perioodilisustabeli uue järjestaja H. Moseley katsete juures, millest selgus, et igal aatomil, keemilisel elemendil on temale ainuomane tuumalaeng, aatomnumber. --Nimelik (arutelu) 9. oktoober 2021, kell 13:35 (EEST)

Hinnangutest, mõjudest ja muust taolisest tuleks kirjutada viidetega ja allikatruult otse artiklisse. Siin pole sellega eriti midagi peale hakata, eriti kui viiteid pole ning pole pikemata selge, kas esitad osalt originaalseid mõtteid. Pikne 10. oktoober 2021, kell 18:15 (EEST)

Nõus. Ega ma ennast selle ala eksperdiks ei loe. Pigem see huvitab ja vaatan enwikist ja mujalt teema kohta. Arutelu lehel saab vabamalt kokku võtta teema, mis minu meelest artiklis võiks olla, sellepärast kirjutan siia. Aga õige ta on, tuleks siiski kuidagi artiklisse asi vormistada, koos viidete ja allikatega. Näen, et te ise pole ka 20. saj alguse füüsikaajaloo spetsialist. Muidu te ei tõstataks küsimust minu originaalsete mõtete kohta. Kindlasti pole need seda. Aga aitäh osutamast, proovin asjaga tasapisi edasi liikuda. Nimelik (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 20:04 (EEST)

[...küsimusi, mõtlemiskohti ikka on, enne kui hakata artiklit toksima. Ma ei tea, kas oleks parem, kui oleksin kohe artiklisse oma teksti püüdnud nö suruda. Eelistan arutelu valmisvorpimisele ja siis muutmisele, kustutamisele jne. Mu meelest vikipeedias pole oluline kiirus ja hulk, vaid sisu, kvaliteet.] --Nimelik (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 21:14 (EEST)

Kiiret muidugi ei ole artiklite täiendamisega, aga sellistest laialivalguvatest ja muidu ebamäärastest arutelukommentaaridest üldiselt ei tule samas välja, millised need artikli täiendamisega seotud küsimused ja mõtlemiskohad tegelikult oleks. Kui teed artiklis paranduse, siis teised saaksid vähemasti aimu, mida artiklis teha tahad. Kui sul on tarvis enda tarbeks mõtteid koguda seoses artiklite täiendamisega vmt, siis sellised märkused võiksid kirja panna enda arvutisse või enda kasutajalehele või selle alamlehele (nt /märkused). Pikne 12. oktoober 2021, kell 20:21 (EEST)

Aitäh, nii teengi. --Nimelik (arutelu) 12. oktoober 2021, kell 21:56 (EEST)

Äkki sellest avastuse kontekstist, mõjust, tähtsusest võiks lehel XRD kirjutada. Seal puudubki Max von Laue teema. Ühtlasi tahaksin teada, et milline on sinu arvamus artikli XRD pealkirja osas? Ka Andres ja Pelmeen arvavad, et liiga erialase nimetuse XRD asemel võiks olla pigem kasutajasõbralik Röntgendifraktsioonanalüüs. https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:XRD Nimelik (arutelu) 13. oktoober 2021, kell 09:56 (EEST)