Arutelu:Maavald

EE 12. köites on ajalehe nimi antud kujul Maa Walla Kuulutaja.

Kui "Eesti" on alamsaksa laen, kuidas siis selle algkuju kõlab? Andres 05:47, 8 Feb 2005 (UTC)

Ma kahtlustan kyll selle nime puhul pigem mitte ainuyksi 19. sajandil otsalõppemist, vaid ka 19. sajandil syndimist. Ehk siis saksapärase rahvusromantika nurisynnitis. Aga uurin asjatundjamatelt igaks juhuks järele. Praegune artikkel on igatahes kahtlaselt vaimustunud. --Oop 17:48, 11 Feb 2005 (UTC)

Eestlaste nimi alamsaksa keeles oli "Ehsten", Eestimaa kohta ei ole kindel, aga eks ta midagi "Ehstland"-sarnast oli ehk... eestlaste varasem omanimetus oli kyll "maarahvas", selle kohta on piisavalt usaldusväärseid allikaid ja tõendeid... aga kas eestimaa nimi kunagi "maavald" oli, see on ajalooliselt muidugi veidi kysitav... --Lulu 18:13, 11 Feb 2005 (UTC)

Ytlevad, et nii ja naa, vast oli kah ja vast polnud. Vaevalt kyll yldlevinud ja rangelt piiritletud mõistena. Eestlaste etymoloogia peaks vähemalt Hendrikuni minema, kui ma ei nyyd ei eksi; tavaliselt viidatakse ka Tacitusele, aga seda olen ma ikka kahtlaseks pidanud. Tacitusele pretendeerivad kõik rahvad, kel mererannas või järvevees vähemalt yks saar on ja kes Doonaust põhja poole jäävad. Sakslastega pole siin igatahes mingit pistmist, samavõrd võiks "eestlased" need olla, kellele teised kogu aeg "kaduge eest!" on karjunud. --Oop 20:02, 11 Feb 2005 (UTC)

etymoloogia ulatub jah, ladina keeleni välja... est..ost..east... tähenduses nagu "ida" siis... maausuliste ja marurahvuslaste meelest on see laensõna (ja tegelt ju ongi), ja nende meelest oleks õige kasutada omakeelset sõna... "Maavald" on 70-ndatel Kalle Elleri poolt pakutud sõna, millel kerge ajalooline põhjendus ka taga... Lennart Meri oma "Hõbevalges", kah 70-ndatel, pakkus "Maarahva Maa"... aga mis Ehstlandi, Eestimaasse puutub, siis, täpne olles, tähendas see ju kaua aega yksnes Eestimaa kubermangu... kogu Eestimaa tähenduses hakkas seda koos "Eesti rahva" mõiste sissetoomisega kasutama jõuliselt alles J.W.Jannsen oma Perno Postimehes (muide, mille esimese numbri ilmumisest saab varsti 150 aastat .. on põhjust "eesti rahva" juubelit tähistada või mis?)... varem oli ikka "maarahvas" (O.W.Masingu "Ma-rahwa näddalileht") või siis, nagu ka K.J.Peterson: "kas siis selle maa keel..." nuh, häda oli selle maa ja selle rahvaga 19.sajandil ikka kõvasti... ja paistab, et ka 21. sajandil hädad ei lõpe...--Lulu 05:31, 12 Feb 2005 (UTC)

No siis võikski kogu selle Elleri Kalle ja kerge põhjenduse sinna sisse panna. Et sellel on teatud põhjendus ehk olemas, aga täpselt sellisel kujul ilmus alates...trat-tat-taa. Praegune "ajalooline nimi" jätab mulje, nagu oleks seda kuni vähemalt 19. sajandi keskpaigani iga põlvepikkune poisikegi pruukinud ja meil selelst kindlad teated. Samas kui "Eesti" leiud on vanemad ning kui Tacitust uskuda, trumpavad igasuguse "Maa-" kaugelt yle. Etymologiseerimine on tõsisem asi kui Ellerid ja Mered seda paista lasevad, hõbevalgus pole veel teadus. Ja, muuseas, enne kui mingite Maavaldade yrgset eestilikkust kuulutada, võiks korraks mõelda sellisele kohanimele nagu Zemgale - ja kui keegi hakkab väitma, et see laen on, siis pole kuidagi tõestatud, kumbapidi. ;) --Oop 20:00, 12 Feb 2005 (UTC)

Kalle Elleri artikkel, milles maarahva, maakeele ja ka Maavalla nime propageeris, on võrgus olemas. ega ta ei viita midagi kyll, a nii on tal kombeks. Asja kohta käivas suulises pärimuses väidetakse, et Maavalla nimi on leitud Oskar Kallase yhe Läti keelesaare ekspitsi materjalide raamatust (keelesaari eesti filoloogide käsitluses on kolm: Leivu (Lei), Lutsi (Lut) ja Kraasna (Kra), viidatakse nagu eesti kihelkondi; Kraasna oli Pihkvamaal), peaks olema kas "Lutsi maarahvas" (Helsingi, Soome Kirjanduse Selts 1894) või siis "Kaheksakümmend Lutsi maarahva muinasjuttu". Keski, kes asja vastu sygavamat huvi tunneb, võiks need välja otsida ja läbi lugeda. Riho Grünthal oma raamatus "Livvistä liiviin" räägib igasuguste läänemeresoome etnonyymide päritolust ja sellest "maa-" asjast kah, neutraalselt ja rahulikult. ytles vist muu hulgas seda, et seda "maa-" tyypi etnonyymid ja kohanimed on levinud Žemaitijast kuni Hämeni ja on arhailised. (öeldakse oma kodumaa kohta lihtsalt Maa või paremal juhul "meie Maa" või "oma Maa", muud nime polegi.) yhtlasi on seal kirjas kõik olulised viited ja "eesti" kui keele, rahva ja maa nime ajalugu eesti kirjakeele sees. Oop oma (igati mõistetavas) Elleri-vastases vihas jälle kaldub teise äärmusse kui artikli kirjutaja. Ahto siin allpool meenutab Maapoolt ja Maamaad, nimetades neid sama hästi kui Maavalla synonyymidest. "Maapool" peaks olema kuskilt Vaivarast või lausa Ingerist, sõnaga Narva jõe lähedalt, tähendades seda maad, kus maakeelt räägitakse ja maarahvas elab. Maamaa kohta tsiteerib Toomas Help (kelle kohta Oop kah mõistetavatel põhjustel palju halbu sõnu rääkida oskab) Saareste mõistelist sõnaraamatut: "Andrus Saareste on näiteks leivu väljarändajatelt oma mõistelises sõnaraamatus kirja pannud alljärgneva Eesti kohta käiva mõttearenduse: "Ta sõitis Lätimaa läbi ja läks Maamaa peale" (2. köide, 272. veerg)." Saareste sõnaraamatu otsitav register on muide võrgus ja teatab meile järgmist: "maarahvas" koos näidetega on esitatud artiklis EESTLASED, samuti kui "maainimesed", "maalased", "maamehed", "maapoole rahvas". Omadest kogemustest tean, et mõne Setumaa 90aastase põliselaniku jaoks (tsaariaegsete inimeste kõnepruuki kuulnd ja näinud rahvas) on "Eestimaa" võõras maa ja nad tajuvad Eestimaa ja Setumaa vahelist piiri. järeldagu igayks, mida tahab. Ohpuu 10. august 2006, kell 16:01 (UTC)

Paar täpsustust

Artiklis on hetkel kindlasti yks viga - Eestimaa kubermangu samastatakse Maavallaga. Maavald mõistagi on suurem kui Eestimaa kubermang ja suurem isegi kui Eesti Vabariik.

Lisaks Maavallale on maarahva asuala nimena kasutatud ka selliseid maakeelsied nimi nagu: Maa, Maamaa ja Maapoole.

Lisaks juhin veelkord tähelepanu, et EV ja Maavald pole ei pindalaliselt ega sisult kattuvad. Kes tahab, kasutagu rahumeeli Ehstit või Eestit edasi ;)

Ahto

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .

Ma püüan teksti täpsustada. Vaata, kas vead jäävad sisse. Andres 10. august 2006, kell 16:10 (UTC)

Jäin jänni. Tõepoolest, "Eesti" viitab Eesti Vabariigile, ja ka see pole päris õige. Siiski ei näe ma, kuidas saaks artiklist välja lugeda Maavalla samastamist Eestimaa kubermanguga. Ehk katsuksid ise parandused teha? Andres 10. august 2006, kell 16:14 (UTC)

---

Endiselt viletsas esituses, kallutatud ja kahtlaste argumentidega jutt. Lisaks olen ylimalt skeptiline, kas lisatud kaart tõepoolest seda põhjendab, mida ta väidetakse põhjendavat: esiteks ei ole 1905. aastal Inglismaal ilmunud atlasel kuigi tugevat seost tegeliku nimekautusega 814. aastal, teiseks pole seal mingit Maavalda ega Maamaad mainitud ning kolmandaks ei usu ma, et hiilgavas Briti impeeriumis toona mingi Ida-Euroopa pärapõrgu täpsete piiride kujutamisele olulist tähelepanu pöörati, pigem on see "Eesti" seal umbes samatähenduslik kui vanemail kaartidel "Here be dragons" (tõlkes "siin on kah midagi, aga täpselt ei tea"). --Oop 23. september 2011, kell 00:56 (EEST)

Kustutada

Maavald on maausuliste siseringi termin, autoriteetsed allikad seda ei kasuta. Erinevus nt kristlike terminitega, mida Vikipeedia kajastab, ongi see, et neid käsitlevad ka kristlusevälised neutraalsed ja usaldusväärsed allikad. Maavalla puhul lihtsalt puuduvad sellised kõlbulikud allikad, mille põhjal artikkel koostada. Artikli sisu on originaaluurimus. Nii et eraldi artikliks materjali pole, aga Maausu artiklis võib ehk mainida, et nad tarvitavad taolist mõistet. --Minnekon (arutelu) 2. juuli 2019, kell 19:06 (EEST)