Arutelu:Maalasti

Kas küla kohta käivas artiklis peab 13. sajandi ajaloosündmustest nii palju kirjutama? Velirand (arutelu) 11. märts 2016, kell 10:12 (EET)

Ei, tuleb kärpida. Võib-olla saab midagi mujal kasutada. Andres (arutelu) 11. märts 2016, kell 10:31 (EET)

Tõstsin siia Nurmekunna ajaloo:

XIII sajandi alguseks hõlmas Nurmekund 400 adramaad. Piirkonnas asus ka suuremaid külasid nt Koksvere ja Venevere. Nurmekunna sidemed Sakala maakonnaga olid muinasaja lõpul tihenemas, tõonäoliselt oleks jõutud ühinemiseni, kui seda poleks takistanud välisjõud. Nurmekunna keskus asus tollal Pilistveres, kus paiknes muistne eestlaste asula, võimalik, et ka linnus. Koha tähtsust rõhutab Pilistverest leitud suur aardeleid kuld ja hõbeesemete näol. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal võidi varju otsida ka Lehola linnusest, Suure-Jaanist. Esimest korda tungisid saksa ristirüütlid Nurmekunda 1212 a. jaanuaris. Hendriku kroonika andmeil võtsid sõjaretkest osa 4000 ratsa ja jalameest. Läbikäidud külad põletati maha, elanikud tapeti või võeti vangi, vara rööviti. Tõonäoliselt ei jäänud Nurmekunna mehed võitlusse astumiseks seda rüüsteretke ootama, vaid liitusid juba eelnevalt, kodu kaitseks, naabritega Sakala maakonnast, eesotsas vanem Lembituga. Võib arvata, et Nurmekundlased võtsid osa ka Ümera lahingust ja teistest muistse vabadusvõitluse heitlustest enne 1212-1215 vaherahu. Henriku kroonikas nimetatakse Nurmekunda küll harukordadel aga on kindel, et ka sellesse piirkonda ulatus sakslaste sõjaretk kevadtalvel 1215 ja aastaid hiljem ka teised sõjakäigud. Otsustav lõpp iseolemisele tuli Madisepäeva lahingu järel, mil oldi sunnitud tunnistama vallutajate-sakslaste ülemvõimu. 1220 aastal ristisid Läti Hendrik ja preester Theoderich siin 300-500 hinge päevas. Kuid veel korra saabus Nurmekunda vabadus, kui eestlaste ülestõusu ajal 1222-1223 aastal kihutati vaenuväed piirkonnast minema. Ülestõusnute lõplikul lüüasaamisel 1237 aastal langes Nurmekund Saksa ordu valitsusalasse. 1238. aastal muudeti piirkond Pilistvere kihelkonnaks, kuhu kuulus kokku juba 600 adramaad. 13. sajandi II poolel asuti ehitama Pilistvere kirikut endise muinasasula kohale. Enne lõpliku valmimist täitis kirik kindlasti ka kaitseülesandeid. Kiriku ehitus piirkonda tõi kaasa käsitööstus-kaubandusliku keskuse tekke. XV-XVI sajandil elasid kohapeal juba käsitööliseid ja kaubamehi.

2001:7D0:87FF:6480:205B:9E82:4E01:F1C7 19. detsember 2016, kell 16:07 (EET)

Välja võetud

Maalasti põhjaosas on Räpusaare, endine popsiküla. 1583 Malesz, 1599 Males, 1601 Malles, 1624 Malleste, 1839 Malast. - Ma ei tea, kas oli õige; muudatusi on veel tehtud, praegu tagasi ei pööranud. --Pelmeen10 13. juuli 2018, kell 14:34 (EEST)