Arutelu:Loodusseadus

Loodusseadusel pole filosoofiaga midagi tegemist, kategooria on täiesti kõlbmatu. Siim 16:29, 9 Dec 2004 (UTC)

Loodusseaduste kohta ei hakka kommenteerima, küll aga on selle artikli sisul teadusfilosoofiaga pistmist minu arust piisavalt. Priitp 20:16, 9 Dec 2004 (UTC)

Looduses ratsionaalsete seaduste olemasolu postuleerimine on uusaegse teaduse yks põhialuseid. Samas ei kuulu loodusseaduse mõiste, selle spetsifitseerimine ja põhjendus(kats)ed yhegi eriteaduse valdkonda, sellega tegeleb teadusfilosoofia. Kas selline mõiste tõesti tuttav ette ei tule? --Oop 20:22, 9 Dec 2004 (UTC)

P.S. Praeguse kategoriseerimise alusel kehtivad loodusseadused ainult fyysikas. Vahva. Mis teeb siis artiklis seadusenäide "Bioloogilises evolutsioonis ei ole omandatud tunnuste pärilikkust." - see ei kuulu ju fyysikasse? Yksikute reeglite näiteid võib jäädagi yles lugema, samuti nendega koos teadusi, mille uurimisobjektide kohta kehtib mõni loodusseadus (oletame siis, et ylejäänute puhul ei kehti). Reeglite loendamine ei puuduta aga kuidagi kysimust, miks yleyldse peaks loodus olema seaduspärane, miks teadus neid põhimõtteliselt yldse postuleerib (loodusseaduste kehtivust ja maailma systeemipärasust ei ole a priori eriti lihtne tõestada) ja kuidas erinevad loodusseadused muudest reegleina vormistatud lausestikest, näiteks hypoteesidest ja teooriatest. Kui see kõik on fyysika, siis paluks fyysikalist eristust hypoteesi ja loodusseaduse vahel. --Oop 20:29, 9 Dec 2004 (UTC)

Huvitav, nagu ka mitmetes teistes teaduse-filosoofia piirimaadel asuvates artiklites pole palju antud sõna teadlaste arvamustele asjast. See on veider, et me ei leia tekstist seda, mida arvasid loodusseadustest näiteks Galilei, Newton, Maxwell, Einstein, Feynman jt. Selle asemel saame teada, et loodusseadustega on asjalood ikka vägagi kahtlased: Jääb küsimuse alla, kas loodusseadustele omane paratamatus on loogikast või mõistetest tulenev paratamatus teatud viisil mõelda või paratamatus, mis on olemas looduses eneses. Loodusseaduse universaalsus tekitab epistemoloogilise probleemi: kuidas saab õigustada väidet, et nad on universaalsed? Loodusseaduse paratamatus tekitab probleemi, kuidas seda paratamatust seletada. Samuti: See paneb arvama, et loodusseadused ehk ei käigi otseselt reaalsuse kohta, vaid on abstraktsioonid või mudelite kirjeldused. Ning artikli lõpp: Kummutatud loodusseaduste näiteid... Miks pole midagi kehtivate looduseaduste näidetest? Miks peavad õpilased siis koolis õppima klassikalist Newtoni füüsikat, kui see on ..kummutatud? Mida see kummutatud siis täpselt tähendab? F=ma kehtib ju ikka samamoodi, kui vaatleme näiteks auto liikumist teel. Ja see, et... Geneetiline informatsioon liigub alati DNA-st RNA-sse (vaata transkriptsioon) ja mitte vastupidi- ei kehti teatava viiruse suhtes ei muuda transkriptsiooni seaduspära teistel elusorganismidel. Viirus ongi eriline organism, mida päris selgelt elusorganismide alla ei liigitata. Seega artiklis pööratakse liiga palju tähelepanu kõrvalistele, marginaalsetele asjaoludele, unustades põhilise. See, et sa praegu seda teksti lugeda saad, on kehtivate loodusseaduste näide. Elektromagnetismi kehtimise näide..näiteks. Ja pole mingit vahet kuidas seda teadusfilosoofiliselt määratleda või millises keeles sõnastada. Nimelik (arutelu) 20. november 2015, kell 21:37 (EEST)Vasta

Kummutada saab teooriaid ja hüpoteese, mitte looduseaduseid. On mul õigus? https://www.youtube.com/watch?v=GyN2RhbhiEU Ja ingliskeelse artikli päisest: Laws differ from hypotheses and postulates, which are proposed during the scientific process before and during validation by experiment and observation. Hypotheses and postulates are not laws since they have not been verified to the same degree, although they may lead to the formulation of laws. Laws are narrower in scope than scientific theories, which may entail one or several laws.Nimelik (arutelu) 28. september 2019, kell 13:20 (EEST)Vasta

Sa võid lisada, mida teadlased on öelnud. Igatahes Mach oli teadlane. Teadlastel on asja kohta erinevad arvamused, nagu filosoofidelgi.

"Loodusseadus" on õigupoolest kahemõtteline: jutt on kas oletatavast reaalsest loodusseadusest või mõnes teoorias postuleeritavast loodusseadusest (mida võidakse ka nimetada teaduslikuks seaduseks (pole küll eesti keeles sellist väljendit kohanud) või näiteks füüsikaseaduseks). Kummutamine käib viimase kohta. Sõnastust saab kindlasti selgemaks teha, ja üldse, artikli kvaliteeti on kindlasti tarvis parandada. Andres (arutelu) 28. september 2019, kell 16:52 (EEST)Vasta

Arvan jätkuvalt, et loodusseadus on mingi kinnitatud ilming, faktiline tõenduspõhine tõsiasi, midagi sellist, mida kummutada ei saa. Siis minu arvates peaks vastavat alapealkirja meie artiklis ümber sõnastama. Näiteks loodusseaduste seletuseks loodud kummutatud teooriad, aegunud teooriad..? Vms. Kummutatud teaduslike teooriate kohta on enwikis selline artikkel, kust mõõtu võiks võtta.: https://en.wikipedia.org/wiki/Superseded_theories_in_science --Nimelik (arutelu) 17. aprill 2022, kell 15:10 (EEST)Vasta

Kinnitamine ei välista kummutamist, ka tõenditest ei piisa, et kummutamist välistada. Tegelikud loodusseadused võivad küll olemas olla, aga siis me ei tea neid. Looduseaduste kohta on filosoofias kaks seiukohta. Ühe järgi need on need, mille kohta maailmas paratamatult asjad käivad, teise järgi need on lihtsalt järjekindlad seaduspärad, mida inimesed on täheldanud. Ma oleksin öelnud, et need on sõna erinevad tähendused. Vaata [1]. --Andres (arutelu) 17. aprill 2022, kell 23:27 (EEST)Vasta

Seaduspärasus ei kirjelda midagi. Juba esimeses lauses on mõisteline segadus. --Andres (arutelu) 17. aprill 2022, kell 23:09 (EEST)Vasta

Tahtsin seda jälle öelda. --Andres (arutelu) 14. aprill 2023, kell 18:29 (EEST)Vasta

Lisa teema