Arutelu:Litviinid
Siin oli mingi arusaamatu lause: "Üldiselt sellel oli etnilise tähenduse (kuulus nüüdsete leedulaste esivanemad)." Kuna see eesti keeles mitte möhkugi ei tähenda, siis võtsin vabaduse selle kustutada. Lebatsnok (arutelu) 9. märts 2016, kell 10:45 (EET)
Siin on kaks mõistet, mis tuleb lahku viia. Andres 12. juuli 2009, kell 10:21 (UTC)
Miks on pool artiklit võõras keeles?--WooteleF 23. jaanuar 2010, kell 19:38 (UTC)
Tsitaadid võib tõlkida, aga minu meelest võivad nad ka algkeeles jääda. Andres 24. jaanuar 2010, kell 09:43 (UTC)
- Nad võivad algkeeles jääda, kuid tõlge peab juures olema.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 10:23 (UTC)
- Tõlge peaks olema, aga toimetamiseks tuleb see lisada, mitte võõrkeelset teksti ära võtta. Andres 24. jaanuar 2010, kell 11:17 (UTC)
Ja endine jutt on lihtsalt kustutatud. Enne oli siin see:
Litviinideks on nimetatud Leedu suurvürstiriigi (Litwa) katoliku usku slaavi elanikkonda.
Litviinidega asustatud Leedu suurvürstiriigi alad (Kiievi vürstiriik) liideti Moskva suurvürstiriigiga peale Aleksei I poolt alustatud Vene- sõda 17. sajandi keskel.
Alles keisrinna Katariina II valitsemisajal hakati neid ametlikult nimetama valgevenelasteks ja keiser Nikolai I ajal sunniti neid üle vastu võtma Vene Õigeusku[1].
Tänapäeval nimetab end litviinideks (lićviny, ліцьвіны) osa valgevenelasi Nemunase ülemjooksul ja Ščara jõe basseinis.
--Epp 24. jaanuar 2010, kell 02:08 (UTC)
- See on oma seisukoha pealesurumine. Aga tundub, et seda sõna kasutatakse kahes tähenduses. Andres 24. jaanuar 2010, kell 09:46 (UTC)
- Mitte et artiklis öeldu tingimata vale oleks. Andres 24. jaanuar 2010, kell 10:17 (UTC)
Nad võivad algkeeles jääda muuda
Isegi eestivenelased räägivad osavat'sia siuda mitte osavat'sia zdies' nagu nende ajaloolisel kodumaal peaks ütlema. Huvitav, mis riigi salaluure kehtestab oma tõdesid eestikeelses vikipeedias?
--62.65.219.163 17. veebruar 2010, kell 07:04 (UTC)
- Olenevalt käändest on mõte erinev. Kui öelda "nad võivad algkeelde jääda", siis see tähendab, et nad võivad tõlkimata jääda. Andres 17. veebruar 2010, kell 08:08 (UTC)
- Pingutan, mida ma pingutan, aga ei õpi teie postsovjetiaegset keelt selgeks.
Mida see "nad võivad algkeeles jääda" siis peaks tähendama? Et võivad tõlgitud saada või? --82.131.21.205 17. veebruar 2010, kell 16:14 (UTC)
- See tähendab, et algkeeles äratoodud tsitaate ei pea välja jätma, kui nad tõlkega varustatakse. Andres 17. veebruar 2010, kell 16:29 (UTC)
- Ehk lubjakate keeles öeldud: "Algkeelsed tsitaadid võivad jääda" vist?
--82.131.21.205 17. veebruar 2010, kell 16:39 (UTC)
- Jah, see on tõesti parem sõnastus. Andres 17. veebruar 2010, kell 16:40 (UTC)
Tulemusena on hetkel valgevenes valitsev rahvuslik nihilism. muuda
See lause pole informatiivne vaid on propagandistlik ja pole pealegi tõsi. Seal on igasuguseid arvamusi oma rahvusliku identiteedi suhtes. Mõned peavad end koguni slaavistunud baltideks.
- Palun paranda teksti. Andres 8. mai 2010, kell 11:14 (EEST)
Püha ristivägi -- 5 a hiljem muuda
Kas žmudžiinid (kas selline sõna on tõesti eesti keeles olemas??) on leedulased (lietuviai)?
Kustutage need viis aastat vanad anarhismi, -Vene ja pungiteemalised Trubetsky vaimusünnitised ära ja tehke uued & paremad lihtsalt, äärmuslik inklusionism kisub VP taset ainult alla.
- Inklusionism ei puutu siin asjasse. Meil on vähe toimetajaid, tule appi, hakka tegema. Andres 15. august 2010, kell 10:16 (EEST)
- Selleks et nii spetsiifilisel teemal kirjutada, on tarvis asjatundmist. Andres 15. august 2010, kell 10:17 (EEST)
Seeeest VP "toimetamine" ei vaja mingit asjatundmist.
- Vajab küll. Andres 22. detsember 2010, kell 22:35 (EET)
- Pead vist silmas, et parem oleks hoopis kustutada? Pigem tuleks taastada üldtunnustatud mõistest lähtuv esitus. Andres 22. detsember 2010, kell 23:41 (EET)
"Üldiselt sellel oli etnilise tähenduse (kuulus nüüdsete leedulaste esivanemad)." Imelik lause. Velirand (arutelu) 23. veebruar 2016, kell 11:20 (EET)
- Arusaamatu lause, tuleb vist kustutada. Andres (arutelu) 23. veebruar 2016, kell 13:12 (EET)
Varasem redaktsioon. Andres (arutelu) 11. aprill 2014, kell 09:00 (EEST)
Litviinid – valgevene rahvuse ajalooline nimetus. Litviinid on Leedu Suurvürstiriigi tiitelrahvus, nende keel (nn vanavalgevene keel) oli seal ainsaks riigikeeleks.
Leedu Suurvürstiriik (Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае) koosnes enne Poolaga liitumist (1569) 3 põhilistest alast: Litwa, kus elasid litviinid (valgevenelased), Žemaitija, kus elasid žmudziinid (leedulased) ja Rus või Ruthenia, kus elasid rusiinid (ukrainlased). Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak, seejärel Wilna (Vilnius).
Rus, Ruthenia, Русь on läbi aegade olnud õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva vürstiriik nimetama ennast ukraina nimetusega Rus, Русь, et koondada Moskva alluvusse kõik õigeusu jõud. Rus´ile aga mõeldi asemele välja uus nimetus – Malorossija (Väike–Vene). Sellest ajast alates nimetatakse rusiine malorossid´eks.
Termin Valgevene ja valgevenelane (Белоруссия, белорусец) oli loodud ja võetud kasutusse Vene okupatsioonirežiimi poolt XIX sajandi keskel eesmärgiga demonstreerida Litwa alade ja kultuuri nn lähedust Venemaale, üldeesmärgiks oli litviinide täielik venestamine. Venemaa keiser Nikolai I välja korralduse, mille kinnitas 18. juulil 1840. aastal Venemaa Valitsev Senat, millega keelati Venemaa keisririigi ametlikes dokumentides kasutada nimetusi Valge-Vene (Белая Русь) ja Leedu (Литва)[1]. Paljud arvavad, et Litwa oli ainus Venemaa koloonia, kus venestamine õnnestus täielikult. Tulemusena on hetkel valgevenes valitsev rahvuslik nihilism.
Nimetuste, usu ja keele sunniviisiline vahetamine pidi eemaldama litviine oma uhkest ajaloost; nende sõjalised võidud, kõrge kultuur ja kuulsus läksid üle litviinide vendadele: žmudziinidele ja poolakatele. XX sajandi alguses Venemaal otsustati, et sõnaga Lithuania (Litwa) hakatakse tähistama ainult Žematija´t.
I maailmasõja ajal oli litviinide ja žmudziinide seas populaarne mõte luua venemaast sõltumatut föderatsiooni LITBEL. Ühe levinud versiooni kohaselt tegid nõukogude võimud oma režiimi esimestel aastatel žmudziinidele ettepaneku loobuda LITBEL´i loomisest, vastutasuks tunnistas nõukogude venemaa valgevene- ja poolakeelse Wilna (Vilnius) kuuluvust žmudziinidele. Seega said žmudziinid lisaks nimetusele ka Lithuania pealinna, kogu selle ajaloo, kultuuri ja kuulsuse.
Pikemalt artiklis Leedu-Valgevene NSV
Mõned ajaloolised näited muuda
Valgevene rahvalaul, mis pühendatud võidule Grünwaldi lahingus 1410. aastal:
Так літвіны сьмела з крыкамі нясуцца А пад імі коні бакамі б’юцца Сьмела зь літвай Вітаўт рэй вядзе-трымае І натхняе крыкам, шэрагі раўняе Твар да твару сеча йдзе, немцы нас змагаюць А ж літва з татарамі з лукаў іх накрываюць Нашы моцна, сьмела гуф нямецкі білі Як ваўкі пад кустам, кнехты галасілі.
Suurvürst Kazimierz IV Jagiellończyk kirjutas 1440 aastal Venemaale: "...А што моих людзей, или Литвин, или Витблянин, или Полочанин, или Смолнянин, или с иных наших Руских земль, тым путь чыст изо всее моее отчыны (....) А мне великому князю Казимиру, королевичю, блюсти Новгородца, как и своего Литвина; також и Новгородцом блюсти Литвина, как и своего Новгородца..."
Valgevene Vürst Radziwill´i vägede sõjahüüd: «Гэй, ліцьвіны! Бог нам раіць!»
Üks kuulsamatest Valgevene vabadusvõitlejatest Tadeusz Kościuszka, pöördus 1794 a. ülestõusu ajal oma rahva poole: «Хіба я не ліцьвін, Ваш зямляк, Вамі абраны? Каму павінен дзякаваць, калі ня Вам? Каго павінен абараняць, калі ня Вас і сябе самога?»
Valgevene luuletaja Adam Mickiewicz (sündinud Navahrudak´i lähedal) nimetas oma Isamaad sõnaga Litwa:
Litwo! Ojczyzno moja! ty jesteś jak zdrowie. Ile cię trzeba cenić, ten tylko się dowie, Kto cię stracił. Dziś piękność twą w całej ozdobie Widzę i opisuję, bo tęsknię po tobie.
Vaata ka muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Litviinid |