Arutelu:Liivi sõda
Selgesti lahku tuleb viia sõja põhjused ja ettekäänded. "Tartu maks" ega ka selle maksmata jätmine pole kindlasti põhjus. - Urmas 17:32, 4 Jan 2005 (UTC)
Yx pisike märkus - laused võiksid ikka punktiga lõppeda. - Ahsoous 18:28, 4 Jan 2005 (UTC)
Loodetavasti on äsja lisatud muudatused piisavalt erapooletud, et russofiilidest ajaloolasi mitte solvata. Kõige täpsem Liivi sõja definitsioon on tegelikult "Venemaa sõjategevus Liivimaal Ivan IV võimuperioodil". See seletab osaliselt, miks juba mõni aasta pärast Ivan IV surma (1584) Narva all ja Ingerimaal rootslaste ja venelaste vahel jätkunud lahingutegevus enam sama sõja alla ei käi. (Rääkimata omakorda neile peagi järgnenud sõdadest Rootsi ja Poola vahel, kus paljud lahingud peeti ära jälle Vana-Liivimaa pinnal.) Teine, veidi väiksem puudus, mis artikli puhul silma torkab, on teatav (mandri-)Eesti kesksus, samas kui Vana-Liivimaa teistes osades (saartel ja Lätis) toimunust on suhteliselt vähe kirjutatud (kuna sinnakanti venelased nii palju sõdima ei jõudnud?:) --3 Löwi 23. august 2005, kell 17.12 (UTC)
Sageli on sõda ka Vene-Liivi sõjaks kutsutud, peaks ilmselt redir tegema --Dj Capricorn 31. jaanuar 2007, kell 22:27 (UTC) Vene-Liivi(maa) sõda oli 1558-1561/1562. Pärast polnud enam Liivimaad tema endises poliitilises tähenduses. Küll on EE-s Liivimaa sõda, mitte Liivi sõda
1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta
- Mida peetakse siin marga all silmas? Andres 10. mai 2007, kell 05:06 (UTC)
"Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu." Kuidagi teisiti tuleks sõnastada. Et Venemaa seisukohast oli luteri usk hereesia jne. Velirand (arutelu) 3. november 2015, kell 10:00 (EET)
Peatükis "Vene-Liivi sõda" on aastaarvud kuidagi ebaloogilised: "Taani kuninga vahendusel sõlmiti Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini 1559. Detsembris 1559 pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust. Sama aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu.". Tundub, nagu oleks aastaarv mingil hetkel vahetamata jäänud või on ajaloolised sündmused kokku kuhjatud millegi pärast ilma kronoloogilise järjestuseta!
Sama lõigu alguses väidetakse: "1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, kuni Paideni, sh Narva ja Tartu. Augustiks olid vallutatud ka Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse." Minu teada on kõik augustiks vallutatud kohad ida pool Paidet, seega millise Eesti poole vallutas Ivan IV selle lõigu alguses väidetud lause põhjal?--194.126.101.134 30. detsember 2016, kell 20:32 (EET)
- Kui näed kuskil midagi, millest Sa tead, et see on viga, siis paranda julgelt. Võimaluse korral lisa ka allikaviide. Andres (arutelu) 30. detsember 2016, kell 20:54 (EET)
- Sinu esimene märkus on täiesti õigustatud, see tuleb korda teha. Aga selleks peab fakte teadma. Andres (arutelu) 30. detsember 2016, kell 20:56 (EET)
Lõigus "Sõja lõpp" on väide: "Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti üle esimesele". Küsimus: kes on selle (või hoopis sellele eelneva: "Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu"?) lause põhjal esimene? Kas Kuramaa piiskopkond ise, surnud hertsog Magnus, Poola või Taani? Või Rootsi kuningas? Kui lausest pole üheselt aru saada, keda esimese all mõeldakse, siis ei tohiks sellist asesõna kasutada.--194.126.101.134 31. detsember 2016, kell 20:13 (EET)
- Jah, muidugi, on segane lause. Kui midagi niisugust leiad, võid julgelt parandada. Andres (arutelu) 31. detsember 2016, kell 20:20 (EET)
- Vast sai nüüd parem. Palun kohendada, kui leitakse edasisi puudusi. Ivo (arutelu) 31. detsember 2016, kell 20:31 (EET)
Infokastist muuda
NOSSER, Miks on Leedu, Poola, Rootsi ja Taani esitatud eraldi kolmanda osapoolena? Küsin lihtsalt uudishimust (mitte otseselt kriitikana), sest ühekski teises wikis pole nii tehtud.- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. detsember 2017, kell 16:51 (EET)
Liivi sõja termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, milles jäetakse välja pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevus.
Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (1563–1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümne viie aastase sõjaga (1570–1595) Rootsi ja Venemaa vahel.
--- Kolmanda osapoolena eraldamise aluseks oli konfliktis osalemise motiiv, kui kohalike moodustiste osalus oli suunatud riikliku isesisvuse säilitamisele, siis kolmandate osapoolte huvi oli uute territooriumite ja valduste omandamine. Sõlmitud lepingud ei viinud osapoolte ühiste sõjajõudude koostegevusele ühise vastase vastu, antud sõjategevuse perioodil. Hilisemad kohalike relvajõudude ja uute "maaisandate" relvajõudude osalused olid uutel alluvusvahekordadel põhinevad. --NOSSER (arutelu) 6. detsember 2017, kell 21:34 (EET)