Arutelu:LGBT Eestis

Viimase kommentaari postitas Neptuunium 4 aasta eest teemas Tsitaadid.

Võimalik, et siia oleks mõtekas liita artikkel LGBT-liikumised Eestis. Ma pole siiski päris kindel. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 21. mai 2019, kell 20:54 (EEST)Vasta

Nõus. Veidi peaks siis mõtlema artikli nime peale. Nii inimesed kui ka liikumised Eestis võib muidugi ka olla LGBT alasektsioon. Või siis ehk LGBT ajalugu Eestis või LGBT Eestis. See on tegelikult teema, mida väga kusagil kajastatud ei ole - kuigi tolmuseid raamatuid on raamatukogud täis. Saaks mainida allikaid inimestest nagu Juhan Liiv, Kristjan-Jaak Peterson jne. Blomsterhagens (arutelu) 21. mai 2019, kell 21:01 (EEST)Vasta
Hetkel tundub, et "LGBT Eestis" oleks parem teema artiklile. Sest LGBT-temaatikat kirjanduses ja kunstis (mis on viidatav) on meil ajaloos oluliselt rohkem, kui avalikult "jah, olen homoseksuaalne" välja öelnud inimesi. Blomsterhagens (arutelu) 21. mai 2019, kell 21:19 (EEST)Vasta

Tere! Ma ei saa täpselt selle artikli mõttest aru. Mida on plaanis siia lisada? Kas siia peaks tulema LGBT õiguste alane artikkel (näide[1]). Kas ta dubleeriks juba olemasolevat artiklit LGBT-liikumised Eestis? Kas siia on plaanis kirjutada LGBT ajaloo teemaline artikkel (näide[2])? Kas siia on plaanis kirjutada LGBT kultuurist Eestis (näide [3])? Kas siia on plaanis tekitada nimekiri väljas olevatest Eesti LGBT inimestest? Ps. tunnustan Sinu püüdu parandada Eesti LGBT kogukonda puudutavate teemade kajastatust Vikipeedias. Vt ka Vikipeedia:Vikiprojekt LGBT--Taavik27 (arutelu) 21. mai 2019, kell 22:28 (EEST)Vasta

Tänan! Mõte on ehk koondada siia kogu Eesti-keskne LGBT temaatika - ajalugu, hetkeolukord, kultuur jne. Rootsi wikipedias on vaste Homosexualitet i Sverige. Saaks teha muidugi teha ka täpsemaks ja kasutada terminit "homoseksuaalsus Eestis", kuid see jätaks siis BT-poole välja. Blomsterhagens (arutelu) 21. mai 2019, kell 23:09 (EEST)Vasta

LGBT temaatika kultuuris muuda

Selle KJP asja sellise käsitlusega ma nõus ei ole. Artikkel pigem veidi mängib selle ideega, mitte ei viita otseselt, et nii võiski olla. "Nali naljaks, ei ole siin mingit homoseksualismi, vähemasti mitte rohkem kui kommershil või tavalise süüdimatu jalgpallipubliku seas." Ja ühe ainukese teadlase arvamust ei tohi laiema seisukohana esitada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 21. mai 2019, kell 21:25 (EEST)Vasta

Muutsin neutraalsemaks. Blomsterhagens (arutelu) 21. mai 2019, kell 21:44 (EEST)Vasta

Kogu peatükk pole definitsiooni järgi üldse teemakohane. Ursus scribens (arutelu) 26. juuni 2019, kell 17:19 (EEST)Vasta

Nõus. Andres (arutelu) 21. august 2019, kell 19:25 (EEST)Vasta

Tsitaadid muuda

Linnar Priimägi on kirjutanud järgmist:

Tähelepanuväärne on tõsiasi, et homoseksuaale on alati olemas olnud ja välja surevat nad kah ei paista. Kust nad siis tulevad? Miks heteroseksuaalsed vanemad järjekindlalt annavad homoseksuaalseid järglasi?

Kõige fantastilisem seletus, mille ma oskan välja mõelda, on see, et homoseksuaalid moodustavad iseseisva inimliigi, mis elutseb heteroseksuaalse inimkonna organismis ja paljuneb heteroseksuaalsel teel. See tähendab, et homoseksuaalsust ära hävitada pole võimalik, hävitamata inimkonda ennast.

Kui homoseksuaale aina sünnib ning asemele sünnib (nende hulk olevat mingi muutumatult püsiv protsent rahvastikust), siis on võimalik, et neid läheb inimkonnas millekski vaja, millest me veel aru ei ole saanud. Äkki on neil mingi oma missioon?

Siit kaks järeldust. Esiteks, kui meil ravimatut haigust pole võimalik likvideerida, siis ei jää muud võimalust kui et peab õppima temaga koos elama.

Ja teiseks. Kui homoseksuaalid moodustavad alternatiivse inimliigi, siis pole neil mõtet hakata imiteerima heteroseksuaalide abielu ja perekonnaelu. See pole päris kindlasti nende algupärane inimkondlik missioon.

Allikas; Mõtlen, et kas sellises ulatuses tsitaadi oleks sobilik siia panna või mitte? See tundub hästi läbimõeldud ja teemakohane tsitaat ühiskonnateadlase poolt Blomsterhagens (arutelu) 21. mai 2019, kell 23:42 (EEST)Vasta

Tsitaat ei sobi alapeatükki. Kõik, mida Linnar Priimägi ajakirjanduses avaldab, et ole teaduslik seisukoht. Kui lähtuda pealkirjast (ja artikli teemapüstitusest), siis sobiks antud lõiku 1) Eesti teadlaste akadeemilised seisukohad (st teadusajakirjades, monograafiates jne teadusega seotud teostes avaldatud tsitaadid) või 2) Eesti ja/või välismaa teadlaste seisukohad Eesti LGBT kogukonna kohta. Kummalgi julul ei sobi Priimäe tsitaat. Kui aga jätta Priimäe tsitaat, siis tuleks alapealkiri ära muuta.--Taavik27 (arutelu) 26. juuni 2019, kell 18:17 (EEST)Vasta
Teadusel ja akadeemial on vahe sees - Priimägi ei ole teadlane, küll aga on ta akadeemik. Muutsin aga pealkirja ära. Blomsterhagens (arutelu) 21. august 2019, kell 17:59 (EEST)Vasta
Igatahes ei ole see tsitaat artikli teema kohane. Andres (arutelu) 21. august 2019, kell 19:21 (EEST)Vasta

Mis on artikli teema? LGBT on lühend, mis on LGBT kogukond? Andres (arutelu) 21. august 2019, kell 19:21 (EEST)Vasta

Teema on võib-olla arusaadav, aga pealkiri on problemaatiline, vt LBGT. Andres (arutelu) 21. august 2019, kell 19:25 (EEST)Vasta

Värskel lugemisel tundub, et praegu võiks see info olla pigem peatükina LGBT artiklis. Ei näe nii kleenukesel artiklil eriti mõtet.e - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 21. august 2019, kell 19:27 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "LGBT Eestis".