Arutelu:Kurista mõis

Viimase kommentaari postitas Melilac 7 aasta eest.

Praegu ei ole ju mõisaid, rõhuasetus esimeses lauses tuleks ümber pöörata. --Õli (arutelu) 16. november 2012, kell 13:44 (EET)Vasta

No kuidas võtta. Mõisa kui majandusyksust tõepoolest ei ole, mõis kui hoonekompleks on enamasti siiski mingil kujul säilinud. Mine Lahemaa rahvusparki ja seleta inimestele, et Palmse mõisa pole olemas, nad saavad hea lõuatäie naerda. --Oop (arutelu) 16. november 2012, kell 14:11 (EET)Vasta
Siis me peaksime samastama ka näiteks Eestimaa rüütelkonna ja rüütelkonnahoone või Tartu rae ja raekoja. --Õli (arutelu) 16. november 2012, kell 14:16 (EET)Vasta
Sa vist pole viimasel ajal eesti keelega eriti kokku puutunud, muidu oleksid võinud märgata, et tänapäeval peetakse mõisa all märksa sagedamini silmas hoonet (või hoonekompleksi) kui kunagist majandusyksust. (Teeme katse: Google'i otsing Postimehe saidilt, märksõna "mõis" ja välistatud "Jüri", 1. vastete lehekylg: "Moskva ärimees muutus Eestimaal mõisat müües ...", "Lääne-Virumaal põles Uhtna mõis", "Neeruti mõis vaagub hinge", "Pädaste mõis ei pääse veesaastetasu maksmisest" (siin tähendab "mõis" OÜ-d), "Palmse mõis saab värskenduskuuri", "Vihula Mõis tähistab sügise algust" ("mõis"=hotell), "Scheeli mõis ootab pinnasevedu" - viiel juhul seitsmest käib jutt hoonest või hoonekompleksist, kahel juhul praegusest ettevõttest, mitte kordagi ajaloolisest majandusyksusest.) Puristlikult võttes tuleks teha iga mõisa kohta kaks artiklit, aga sisuliseks poleks sel muidugi mõtet. Tänapäeval on mõisatest kõneldes primaarne arhitektuur ja sekundaarne ajalugu (pigem yteldakse "juugendmõis" kui "karjamõis"). --Oop (arutelu) 16. november 2012, kell 14:48 (EET)Vasta
Kui nii sada aastat tagasi oleks avalikult öeldud, et üks suur maja maal on mõis, aga metsad, heinamaad ja põllud ei ole mõis, siis... Ja nii on see olnud enamuse ajast (mitu sajandit järjest). Veel: kas seda hoonet nimetataksegi tänapäeval saksa keeles Kurristaks? --Õli (arutelu) 16. november 2012, kell 15:42 (EET)Vasta
Ega Kuristast - olgu yhe või kahe r-iga - saksa keeles muus kui mõisate kontekstis ei kõnelda. Sel juhul kas see või Tartu-lähedane, jah. --Oop (arutelu) 19. november 2012, kell 18:27 (EET)Vasta
Olen Õliga nõus. Säärane avalause jätab võimaluse asja valesti tõlgendamiseks.--WooteleF (arutelu) 19. november 2012, kell 19:37 (EET)Vasta
Lisaks ütleb EKSS: mõis - feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. saj. põllumajanduslik suurmajand. Vs. mõisapidaja enda majandatavad maad koos häärberi ja majandushoonetega.--WooteleF (arutelu) 19. november 2012, kell 19:51 (EET)Vasta
Pigem nõus Oopiga, kui mingi sadaviiskümmend aastat tagasi oleks suvalisele külamehele öeldud, et ta elab mõisas ja tema talutare on mõisaarhitektuur, oleks tema ka hea lõuatäie naerda saanud. Mõisade põletamine aastal 1905 ei toimunud vist ikkagi kusagil raamatukogus, kus kaardid ahju lükati??? - Melilac (arutelu) 28. märts 2017, kell 23:14 (EEST)Vasta

Mõned allikad hetkeks, kui jõuan siia tagasi tulla: [1], [2], [3], [4], [5], [6], [7], [8]. Laiuse: [9], [10], [11], [12], [13], [14], [15], [16], [17], [18]. Peab muidugi iga kord kontrollima, kumb on kumb. --Oop (arutelu) 19. november 2012, kell 18:27 (EET)Vasta


Kes või mis oli Viljandi lossikomtuur?--WooteleF (arutelu) 19. november 2012, kell 19:45 (EET)Vasta

Myytiline viimane mõisnik muuda

Harald Ottokar von Samson-Himmelstjerna kohta on jube vähe andmeid, näiteks "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften" teda yldse ei sisalda. See-eest on rohkem andmeid teise Harald von Samson-Himmelstjerna kohta ning kreisisaadik Ottokar von Samson-Himmelstjerna suri juba 1906. Äkki on siin midagi sassi läinud?

1887. aasta 18. mail ostis Carl (või Karl) Harald Eugen Harald von Samson-Himmelstjerna Varbuse ja Karaski mõisad nende seniselt omanikult Alexander von Möllerilt kokku 162 000 rubla eest. Samal aastal abiellus ta preili Margarete Gaehtgensiga, noorpaar asus elama Varbuse mõisa ühekordsesse tellisekatusega härrastemajja. Uus omanik arenda mõisas aktiivselt põllumajandust: Richteri aadressraamatu järgi kuulus Varbuse mõisale 1909. aastal 656 ha mõisa- ja 623 ha talumaad, samuti 90 lüpsilehma, meierei ja 40 hobust. Tuntud oli vendade Samsonite korraldatud ratsaajujahid (Parforcejagd). Harald von Samson oli jahiseltsi esimees. ("Ihamaru-Puskaru" portaalis Postitee)

Carl Harald Eugen von Samson-Himmelstjerna (30.05/11.06.1861(Vaabina)-09.01.1919(Tartu), mõisapidaja, kreisisaadik) kuulus korporatsiooni Livonia, millalgi 1882-1884 vahel pildistas teda Tartu päevapiltnik Theodor John. [19] Suri 1919 Tartu bolševike käes. Abiellus 15. juunil 1887 Margarethe Luise Aug. Gaehtgensiga (sünd. 15. nov 1862); lapsed Hermann Harald Gerhard (7. apr 1888, ab. 1921 Revalis Karin v Middendorfiga), Louise Ingeborg Johanna (sünd. 11. mai 1889, ab. 11. mail 1916 Orenburgis Karl Arth. Ed. Viktor Hubatius Ritter v. Kottnoviga (Austriast)), Johanna Margarethe Mathilde (16. mai 1891 - 19. sept 1893), Gerda Alice Ida (27. okt 1894 - 16. dets 1927 Nöme (Estl.)). "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften" (lk 190, IX.4)

"Karaski ja Varbuse mõisa omaniku läbirääkimiste tulemusel ehitati aastatel 1912-1913 kahe mõisa vahele 3,5 versta pikkune tee. Harald von Samson tapeti koos vendade Bruno ja Gustaviga 1919. a jaanuari algul punase terrori käigus Tartus." [20]

Siin on noorpaarist pilt ka: https://sites.google.com/a/varbuse.ee/varbuse-musika-mois/ --Oop (arutelu) 21. november 2012, kell 17:53 (EET)Vasta

Kuigi ma Saagast tema sünnikirjet ei leidnud (mille abil oleks täieliku eesnime teada saanud), olen üsna kindel, et Kurista viimane mõisnik oli Harald Samson von Himmelstierna (rüütelkonnaraamatu X.1). Igatahes on seal teda Kurista ja Kaavere mõisnikuna mainitud, ning kuna surmadaatumit pole, siis ta 1929. aastal ilmselt veel elas. Tema noorim laps sündis 1908. aastal just Kuristal. Muide, Kurista mõis asus Põltsamaa kihelkonnas.--WooteleF (arutelu) 21. november 2012, kell 18:54 (EET)Vasta
Mõisaportaal väidab, et Laiuse kihelkonnas, ning Alo Särje "Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud" järgi anti see ka reduktsiooni järel 1688 Laiuse kirikule. Mis allikast see Põltsamaa pärineb? Kas näiteks piir võis ajapikku muutuda, nii et mõlemad väited oleks õiged? - Harald Samson von Himmelstierna on tõenäoliselt õige jah, kysimus on selles, et Haraldeid on mitu. Haraldiks lyhendatakse nii Carl Harald Eugen kui ka Harald Ottokar, kelle puudumine tost Handbuchist (ja yldse pea igalt poolt) ta minu jaoks kyll natuke kahtlaseks muudab. Millise ryytelkonnaraamatu X.1-le sa viitad? Minu viidatud Handbuchis on X.1 hoopis Konstantin Hermann Gerhard, nii et ilmselt millelegi muule? Ma pole genealoog ja neid allikaid eriti ei tunne. Siin lõpevad S-H-d yldse IX.3-ga ära. --Oop (arutelu) 22. november 2012, kell 11:17 (EET)Vasta
Harald X.1 on sinu viidatud raamatus leheküljel 182. Põltsamaa kihelkonda asetab mõisa aga Stryk (1877) (ilmselt parim veebis leiduv allikas Liivimaa mõisate ajaloo kohta), samuti Hagemeister (1836). Kui vaadata Saagast Põltsamaa koguduse materjale, siis on näha, et Kurista inimesed on sealseis personaalraamatuis kirjas. Ning ka Harald Samson von Himmelstierna laste sünnid on Põltsamaal registreeritud. Ja Põltsamaa annab vastuseks ka Ajaloarhiivi Eesti ala mõisate register. Mis muidugi ei välista, et Kurista millalgi 17. sajandil Laiuse kihelkonnas oli. Igatahes 1720. aastal oli Kurista osa Heinrich von Ficki valdustest, mis räägib samuti Põltsamaa kasuks, kuna Fick tahtis tsaarilt saada justnimelt Põltsamaa kihelkonda.--WooteleF (arutelu) 22. november 2012, kell 18:11 (EET)Vasta
Ilmselt tasuks raamatuid kaevata, äkki selgub, kust see Laiuse jutt tuli. Mõisaportaali pidi see ju ka ometi kusagilt jõudma. Ja samamoodi tahaks ma teada, kust tuli "Haraldi" taha "Ottokar". Kui lihtsalt yhegi kommentaarita ära muuta, tekitab see inimestes segadust, populaarsed ja kergelt kättesaadavad allikad räägivad ju muud. --Oop (arutelu) 22. november 2012, kell 19:03 (EET)Vasta
Mul on ähmaselt meeles, et Herbert Kuurme raamatus "Pildikesi Põltsamaa ajaloost" kirjutas midagi mõisate kihelkondliku kuuluvuse muutustest ja kirikuõpetajate protestidest. Aga, kas see oli Kurista kohta, seda küll ei mäleta. Harald Ottokar on ilmselt eksitus, sest Haraldi isa (ja eelmine mõisnik) oli Ottokar. AISist on näha, et Kurista mõisa maade võõrandamise eest on hüvitist saanud Harald (ilma Ottokarita).--WooteleF (arutelu) 22. november 2012, kell 20:13 (EET)Vasta
Samas on ka Laiuse koguduse personaalraamatutes Kurista elanikud ära toodud.--WooteleF (arutelu) 22. november 2012, kell 20:24 (EET)Vasta
Hingeloendites on aga kirjas, et Kurista mõis asus Põltsamaa kihelkonnas.--WooteleF (arutelu) 22. november 2012, kell 20:31 (EET)Vasta
Nii et siis kahes koguduses korraga? Õite vaga rahvas. Ainult kuidas seda segadikku artiklis korrektselt formuleerida? --Oop (arutelu) 23. november 2012, kell 02:22 (EET)Vasta
Ehk oli osa mõisa küladest ühes, osa teises kihelkonnas. Püüan seda kontrollida.--WooteleF (arutelu) 23. november 2012, kell 18:16 (EET)Vasta

Võtsin siis tagantjärele pandud pealkirja ka ära. --Epp 6. veebruar 2016, kell 01:01 (EET)Vasta

miks? Pikkade arutelude tagantjärele pealkirjastamine peaks olema vaid tervitatav, isegi kui pealkiri pole briljantne. Taastasin pealkirja--Estopedist1 (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 01:04 (EET)Vasta
Las igaüks paneb oma jutule ise pealkirja. Sa oled arutelusid juba nii palju moonutanud, et veel ühe vindi peale keeramine teeb asju ainult hullemaks. Kui võtad ära märkuse, et Sina tegid, siis võta ära ka see, mis Sa tegid, muidu on see täielik teiste sõnumi moonutamine. Aga parem on mitte muudatusi rohkem reostada. --Epp 6. veebruar 2016, kell 01:07 (EET)Vasta
Naase leheküljele "Kurista mõis".