Arutelu:Karula kõrgustik
Kõrgustik tekkis viimase jääaja lõpus Võrtsjärve nõo ja Võru-Hargla nõo täitumisel.
See lause on pisut poolik, kuid ma ei osanud EE originaalartiklist siia midagi siduda. Originaalis on see järgmine: Kõrgustik on tekkinud hilisjääajal Võrtsjärve nõgu ja Võru-Hargla nõgu täitnud liustikukeelte vahelise moodustisena. --Dj Capricorn 24. veebruar 2008, kell 15:40 (UTC)
- Nagu ma saan aru, viimasel jääajal oli Võrtsjärve nõgu ja Võru-Hargla nõgu täidetud liustikukeeltega. Nende liustikude külje- ja otsemoreen ongi see materjal, millest Karula kõrgustik moodustas. Geonarva 24. veebruar 2008, kell 16:12 (UTC)
Ida-läänesihilised järved muuda
Ekslik lause: "Kõrgustikule on omased mitmed ida–lääne-sihilised järved, näiteks Aheru järv". Tõenäoliselt tuletatud EE artikli tekstist, ilma kaardile vaatamata. EE artikkel Karula kõrgustik kirjutab: "Enamik järvi asub kõrgustiku ida–lääne-sihilises osas, suurimad on Aheru järv ja Ähijärv." Kindlasti on kõrgustiku ida-läänesuunaline osa kõrgustiku järvede asukohamääratlusena ebaõnnestunud väljend (aga see on EE probleem). Ent väita, et Karula kõrgustikule on omased ida-läänesihilised järved, on otseselt eksitav. Aheru järv ja Ähijärv on loode-kagusihilised, Apja järved kirde-edelasihilised, Ubajärv, Kaugjärv, Peräjärv põhja-lõunasihilised. Praktiliselt ainuke ida-läänesihiline järv kogu piirkonnas on Karula Pikkjärv. Kuid kindlasti saaks Karula kõrgustiku järvede kohta öelda midagi asisemat nende ilmakaarelisest orientatsioonist. --VillaK (arutelu) 26. november 2014, kell 10:05 (EET) --- Siin vajavad viited parandamist. Kuriuss (arutelu) 7. aprill 2020, kell 09:17 (EEST)