Arutelu:Kambrium

Viimase kommentaari postitas Melilac 2 aasta eest.

siin võiks ka ladestu ja ajastu lahku viia--Hendrix 5. jaanuar 2008, kell 19:14 (UTC)

Mida sa lahku viimise all silmas pead? Ladestu ja ajastu on ühe nimega.--Tiuks 5. jaanuar 2008, kell 19:39 (UTC)
ladestu ja ajastu on oma olemuselt erinevad asjad. Seda pean silmas.--Hendrix 5. jaanuar 2008, kell 19:46 (UTC)
Meie geoloogiaguru Siim leiab, et neid on otstarbekas koos käsitleda. Ei ole mõtet hakata segama. Andres 5. jaanuar 2008, kell 20:27 (UTC)
olgu, ei hakka oma isiklikku arvamust propageerima...--Hendrix 5. jaanuar 2008, kell 20:30 (UTC)
Seletuseks Siimu seisukohale: teadmised ajastust pärinevad ladestust, mis pole kindlasti mitte täielik, seega on meil kindlamat informatsiooni pakkuv ladestu ja osalt oletuslik informatsioon ajastu kohta. - Melilac (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 20:05 (EEST)Vasta

Uuem Eesti ala stratigraafiline käsitlus aastast 2008 [1] leiab, et otstarbekam on siin Kambriumis kolme ladestikku eristada... - Melilac (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 19:33 (EEST)Vasta

Kuid artikkel ei keskendu ainult Eesti alale. --Hirvelaid (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 20:08 (EEST)Vasta
Seda küll, kuid peaks kajastama ka Eesti ala. Ära toodud Kesk-Kambriumi ja Alam-Kambriumi ladestikud vastaks Teisele ladestikule ja Terre-Neuvele ([2]), reaalselt võib meil Kolmanda ladestiku kohal rääkida settelüngast. Paremal on rahvusvaheline osa, Eesti osa peaks ilmselt ümber tegema... kui stratigraafiakomisjon jõuab ühele nõule, kas ülemine osa oleks Furong või Ülem-Kambrium. Ah jaa, Skandinaaviamaades ja Soomes on üksikute jäänukleiukohtade puhul kasutusel ka meie kolmeosaline jaotus, nii et see regionaalne liigitamine pole teps mitte üksnes eestlaste kiiks... - Melilac (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 21:03 (EEST)Vasta
No nüüd sain aru – parempoolset tabelit Sa ei plaaninudki torkida. Allpool on veel tabel. Seda siis. --Hirvelaid (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 22:45 (EEST)Vasta
Tegelikult on kambriumi kolmikjaotus vanem, mitte uuem[3]. Kambriumi jagamise neljaks ladestikuks kinnitas ISCS aastal 2004. Kolmikjaotus on paralleelselt kasutusse jäänud ja uuemale jaotusele minnakse üle järk-järgult. Eesti kihistike ja uue jaotuse vastavusest on kirjutatud eelmisel aastal siin. Pikne 24. oktoober 2018, kell 20:29 (EEST)Vasta
Just, kuid sellest ma ju juttu tegingi, et Eestis üht neist sisuliselt pole ja et hetkel soovitakse siin võtta kasutusele regionaalne lademete süsteem ehk siis rahvusvahelise süsteemi asemel kasutusele võtta regionaalne stratigraafia. Ka vajavad geoloogiatabelid ümbertegemist, kuna ladestikes on hakatud ka rahvusvahelisel tasemel eristama lademeid ja rahvusvahelised lademed peaks ajastute juures tabelitena ikka ära toodud olema.- Melilac (arutelu) 9. detsember 2018, kell 08:09 (EET)Vasta
ESK-i kodulehel oli lihtsalt kambriumi skeem uuendamata või uuem skeem puudus seni. Sellepärast pole minu meelest põhjust öelda, et Eestis uuemat jaotust pole ega et see seni Eestis ei kehtinud.
Rahvusvaheliste lademete asemel soovitakse kasutusele võtta regionaalsed? Regionaalsed lademed juba on kasutusel varasemast ajast kui rahvusvahelised lademed määratleti. Küllap vastavalt otstarbele võidakse mõlemaid kasutada. Erinevalt ladestikest ei jää praegu sellist muljet, et üht lademete jaotust teisega soovitakse asendada. Ma ei tea, kas pikemas plaanis võiksid rahvusvahelised lademed vastupidi regionaalseid asendada.
Esitust võib teha muidugi üksikasjalikumaks ja varasemast kolmikjaotusest võiks muidugi ka kirjutada. Pikne 9. detsember 2018, kell 11:22 (EET)Vasta
Regionaalsete lademetega on nii ja naa, kambriumi puhul siiski vastupidi, ehk siis lademed olid olemas, aga nende süsteem oli ühtlustamata ja Eesti kontekstis, kus Kambrium on üldiselt sügaval ja avandub väga kitsal alal, puudulik. Erinevalt ordoviitsiumist, kus regionaalse stratigraafia aluseks on enamjaolt Eesti geoloogia, määratleti Kambriumi lademed meist lõunapoolsematel aladel, kus setted on järjepidevamad ja fossiiliderohkemad. Paljud siinsed regionaalsed stratigraafilised lademed Eestis puuduvad. Ära toodud artikkel kirjeldabki ju seda, kuidas on edenenud lokaalsete kihistute regionaalsetesse ja globaalsetesse lademetesse liigitamine. Pikemas plaanid rahvusvahelised lademed ilmselt regionaalseid ei asenda, sest lokaalses plaanis võib juhtuda, et mingi sündmus, mis mõjutab suuremat osa maailmast, antud piirkonnas mõju ei avalda või siis mõjub hilinemisega. Näiteks Kambriumi ja Ordoviitsiumi piir on rahvusvaheliselt üldiselt selge, aga siin pigem teoreetiline, ordoviitsiumilik fauna levis siin juba enne lokaalse, Pakerordi lademe vanemates kihtides, mis pärinevad kambriumist. Ordoviitsiumi üleminek Silurile toimus siin samamoodi veidi enne, ehk siis osa Juuru lademest kuulub ordoviitsiumi alla. Austraalias jällegi, mis asus Mesosoikumile lõpu teinud meteoriiditabamuse ajal maakera teisel küljel, püsis Triiase lõpu fauna ja floora veel mõnda aega, ehk siis sealsed Kriidi lademed kestavad edasi vaatamata kriidiajastu lõpule. - Melilac (arutelu) 9. detsember 2018, kell 15:44 (EET)Vasta
Kust täpsemalt sa loed välja, et rahvusvaheline süsteem soovitakse Eestis justkui välja vahetada? Viimastel aastakümnetel on vastupidi tehtud ponistusi ikka selle nimel, et oleks globaalne süsteem, mis võiks eri maailma osades kasutatavaid süsteeme suuremas ulatuses asendada.
Eks regionaalsete lademete kasutamisel on ühed eelised (piirid siin selgemini eristatavad) ja globaalsete kasutamisel teised eelised (kaugemate kohtade kivimikihid paremini võrreldavad). Pikne 11. detsember 2018, kell 22:53 (EET)Vasta
Ma ei mõelnud, et soovitakse välja vahetada, loe üleval sõna asemel kohal olevaks sõna kõrval. Eesmärk on pigem midagi sellist nagu see siin. Ilus tabel, aga ei kata kõike, sest Kanada loodeosa regionaalne geokronoloogia ei ole sellega veel täielikult ühildatud. Meie regionaalsed ordoviitsiumi lademed on seevastu kenasti sees.- Melilac (arutelu) 13. detsember 2018, kell 16:25 (EET)Vasta
Ma ütleks pigem, et see tabel esitab asjade seisu, nii nagu globaalse süsteemi eelselt on kujunenud, mitte eri süsteemid iseenesest pole eesmärk. Eesmärk on, et regionaalsed ja globaalsed lademed oleks selges vastavuses. Pikne 13. detsember 2018, kell 17:07 (EET)Vasta
Jah, eesmärk on vastavus, selle nimel on ka regionaalseid süsteeme kohendatud pärast globaalse stratigraafilise skeemi loomist. Siberi stratigraafias liideti selle nimel näiteks pärast globaalse süsteemi rajamist kolm varasemat ladet ühtseks Nija lademeks ning loodi uus Muktei lade, ühtlasi laiendati regiooni, kus see süsteem kehtib. Hiinas võeti vastavuse nimel kasutusele Flo lade, mis ei saa olla globaalse süsteemi eelne, sest see lade sai nime alles aastal 2004 ehk siis globaalse stratigraafia loomisel. Paraku on ka ordoviitsiumi geoloogias piirkondi, mida pole suudetud veel vastavusse viia ja kambriumi puhul on asi veel hullem. - Melilac (arutelu) 13. detsember 2018, kell 18:50 (EET)Vasta
Nüüd on siis ESK-i kodulehel ka uuendatud skeem, kus on neli ladestikku[4]. Pikne 29. august 2021, kell 12:33 (EEST)Vasta
Lisaks lademed, mis on nüüd paigas nii regionaalses kui rahvusvahelises stratigraafias, kuigi seal on osa päris oma nimedeta. Nööd on vaja juba mõlemat tabelit täiendada. - Melilac (arutelu) 29. august 2021, kell 19:47 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Kambrium".