Arutelu:Kalmari lään

1680–1683 kuulus Kalmari lääni Blekinge mereväebaasi rajamise tõttu Karlskronasse.

Arusaamatu lause. Andres 14. jaanuar 2010, kell 15:01 (UTC)

---

Nii huvi pärast küsin. Miks sulle aastaarvud nii väga ilma sõnata aasta meeldivad? Olen märganud, et oled mõnes artiklis sõna aasta toimetamise käigus isegi ära kaotanud. Ma saan aru, et kõnes võib isegi öelda näiteks tuhande kuuesaja kolmekümne neljandal. Aga tekstis on minu meelest ilma õiges vormis sõnata aasta üpris raske midagi mõistuspärast kokku lugeda. Arvatavasti paljud inimesed loevadki selle aastaarvu nimetavas, saamata aru, kuidas su kirjapandu kõlama pidi. 88.196.241.249 14. jaanuar 2010, kell 15:22 (UTC)

Ma olen kasutanud stiili, mida on kasutatud ka EE-s. Arvan, et see on (vähemalt entsüklopeedias) lubatud ning pean seda ka paremini loetavaks, kui tekst kubiseb aastaarvudest. Aga koos sõnaga "aastal" on kindlasti õige ja ma olen loobunud sellistest parandustest. Muide, varem tundus ka mulle, et paljast aastaarvust ei piisa. Andres 14. jaanuar 2010, kell 16:40 (UTC)

Lugeda tuleks minu meelest nimetavas (või ka kuidas tahes). Andres 14. jaanuar 2010, kell 16:42 (UTC)

Pöördusin küll viimase redigeerija ehk Taivo poole. Kas ma saan õigesti aru, et tekst on su meelest lihtsamini loetav, kui sõna aasta on puudu? Erinevalt trükitud entsüklopeediast ei kasuta me siin näiteks lühendeid, ehk siis ka mitte veel äärmuslikumaid ruumi kokkuhoiuvõtteid? Aga kuidas selle peale tulla, et seda nimetavas saab lugeda või miks sulle nüüd tundub, et paljast aastaarvust piisab? Sõna peab ju vormiliselt lausesse sobima. Kui ehk inglise vm keelest eeskuju on võetud, kus käänded puuduvad, siis isegi seal käib aastaarvu juurde näiteks in, since. 88.196.241.249 14. jaanuar 2010, kell 17:03 (UTC)

Mulle tundub nii nähtavasti sellepärast, et 1) EE-s kasutatakse sellist stiili ja 2) ma olen sellega harjunud. Kui poleks harjunud, siis nähtavasti ei tunduks.

Jah, mulle tundub, et "aasta" lisamine on müra, kui just aastaarvud tekstis harva ei esine.

Lühendite puudus on see, et nad võivad jääda arusaamatuks; aastaarvud arusaamatuks minu meelest ei jää.

Ma ei aktsepteeri siiski selliseid väljendeid nagu "alates 1970" ja "kuni 1970", sest nendesse ei sobi nimetav. Samuti ei taha ma lause algusesse arvudega märgitud ajavahemikke ning hea meelega hoidun ka üksikust aastaarvust, kuigi see pole keelatud. Andres 14. jaanuar 2010, kell 17:27 (UTC)

Sõna "aasta" järel loetakse ju aastarvu nimetavas (põhisarvuna). Kui sõna "aasta" ära jäetakse ja punkti pole, kuidas teisiti siis saab lugeda? Andres 14. jaanuar 2010, kell 17:30 (UTC)

Samuti on ju igati korrektne näiteks "17. detsembril 1970", kus aastaarv loetakse nimetavas. Koos kuupäevaga on sõna "aastal" ärajätmine minu meelest kindlasti parem. Andres 14. jaanuar 2010, kell 17:31 (UTC)

Noh, mina pole harjunud või ei arva, et kui EE-s nii on, siis vastav stiil ka igale poole mujale sobiks. Kui arvu ees on aasta nimetavas, siis jah jääb nimetav nimetavaks, kuigi, oleneb küll lausest, aga lihtsalt eeldus, et iga neljakohaline arv ongi aastaarv, tundub ikkagi imelik. Aga kui arvu ees on näiteks aastal ja see ära jätta ei viita ju miski enam vastavale käändevormile (vastus küsimusele millal?) ja aastaarv tuleb ilma sõnata aastal siiski alalütlevas lugeda. Nii et parem oleks ehk ka nimetavas sõna aasta mitte erandida liigseks pidada.

Koos kuupäevaga jääb aasta üsna laias kasutuses tõesti ära (lause osana kasutades siiski vähem), vahest selle mööndusega et kuupäev on käänatud, aga välja lugedes või öeldes on aastaarv nimetavas ebaloomulik ja seetõttu peaks ikka koos sõnaga aasta kirjutamist paremaks pidama. 88.196.241.249 14. jaanuar 2010, kell 17:59 (UTC)

See et tegu on aastaarvuga, on minu meelest tavaliselt kontekstist arusaadav. Ja kui see stiil EE-sse sobib, miks ta ei võiks siis siia sobida? See ei tähenda veel, et ta peaks igale poole sobima.

Mulle tundub just vastupidi: kui aastaarvu järel ei ole punkti, siis ei loeta seda järgarvuna (ümber öelda võib muidugi kuidas tahes). Ja kasutada järgarvu ilma sõnata "aastal" on minu meelest imelikum kui põhiarvu. Ma ei ole kunagi kuulnud, et selliseid fraase nagu "17. veebruaril 1970" nii loetaks; minu meelest tuleb lugeda põhiarvuna.

"Eesti keele käsiraamatus" ei ole mainitud kuupäeva kirjutamist viimasel kujul, küll aga just kujul "17. veebruar 1970". Andres 14. jaanuar 2010, kell 18:22 (UTC)

Natuke imelik jah, pigem kõnekeelne väljend, püüan lihtsalt mõista kuidas sellist kirjutusviisi põhjendada. Sellepärast ma pigem paneksingi sõna aasta. Antud juhul tuleks aastaarvu võtta pigem ajamäärusena kui järgarvuna, kui pidada ainult aastaarvu samaks mis aastaarv koos sõnaga aasta.

Vähetõenäoline, et sa kunagi pole kuulnud, see on küsiraamatus toodud küll, siin esimene näide lühendiga. 88.196.241.249 14. jaanuar 2010, kell 18:35 (UTC)

Noh, minu peamine põhjus on see, et aastaarvuderikkas tekstis on sõna "aasta" pidev kordumine segav.

Kuulnud ma pole seda, et keegi loeks või ütleks näiteks "27. detsembril 1970" nii, et lõpus on järgarv. Ja ma tajuksin seda valena, kõnekeelse lohakusena. Ja käsiraamatus pole niisuguse kirjutamise kohta üldse näidet. Andres 14. jaanuar 2010, kell 19:13 (UTC)

---

Rootsi läänijuhtide ametinimetusena on minu meelest parem kasutada 'maavanem', mitte 'kuberner'. Amherst99 14. jaanuar 2010, kell 17:05 (UTC)

Kindlasti. Aga Soome maaherra, mis tähendab sedasama, on eesti keeles "maahärra" [1]. Võib-olla oleks parem seda kasutada. Andres 14. jaanuar 2010, kell 17:19 (UTC)

"Maavanem" võiks jääda maakondade juhtide jaoks (muide, soome keelde tõlgitakse ka need kui maaherra). Andres 14. jaanuar 2010, kell 17:21 (UTC)

Ma kasutaks üldse "maapealik".--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 17:28 (UTC)

See tundub kõige parem lahendus olevat. Andres 14. jaanuar 2010, kell 17:40 (UTC)

Maapealik ei ole eesti sõna. Olen selle kasutamise vastu. Rootsi lään on eesti maakonna vaste, kuigi suurem. Seetõttu on selle otsas ka mitte keegi muu kui maavanem. Amherst99 14. jaanuar 2010, kell 17:51 (UTC)

Maapealikku on kasutatud küll eesti keeles.--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 18:02 (UTC)

Vaatasin praegu: artiklis "Maavanem" ongi neid maavanemtaeks nimetatud ja lisaks on ära toodud tabel Rootsi maavanemate nimedega. 'Maapealik' puudub Eesti keele seletavas sõnaraamatus. Amherst99 14. jaanuar 2010, kell 18:06 (UTC)

Aga nüüd ma vaatan, et Rootsi saatkonna kodulehel on "maavanem". Meil on isegi artikkel Maavanem, mis puudutab ka Rootsi ametimeest. Ka artiklites Blekinge lään, Uppsala lään ja Lään (haldusüksus) on "maavanem", aga artiklis Stockholmi lään "maahärra". Need asjad tuleks vähemalt ühtlustada, nähtavasti tuleks siiski panna "maavanem". Saatkonna lehel on veel maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse). Rootsi-aegne ametimees Eestis on meil artiklis Eestimaa kuberner "asehaldur", mujal on teda nimetatud ka "maapealikuks".

Aga see, et sõnaraamatus sõna puudub, ei loe minu meelest midagi. Andres 14. jaanuar 2010, kell 18:14 (UTC)

See Ståthållare och landshövding över Estland peaks olema "Eestimaa asehaldur ja maapealik". "Asehaldur" oleks lihtsalt "ståthållare".--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 18:40 (UTC)

Jah, küllap vist. Parandame siis.

Aga kas "maavanemaga" oled siin nõus? Andres 14. jaanuar 2010, kell 19:07 (UTC)

Ega ma vastu ei ole, "maavanem" on arusaadav ja tundub, et ka eesti keeles kasutatav. Aga isiklikult tõlgiksin landshövdingi ikkagi maapealikuks.--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 19:10 (UTC)

Rootsi maavanemal on samad funktsioonid kui eesti maavanemal - miks teda siis erinevalt nimetada? Rootslastele on eesti maavanem kindlasti 'landshövding', nagu nende endagi oma. Amherst99 14. jaanuar 2010, kell 20:43 (UTC)

Me ei tõlgi ka polkovnikut ega ooberstit koloneliks, kuigi funktsioonid on neil samad.--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 20:54 (UTC)

Seda küll, aga nimetatud terminite kasutamises on eesti keeles juba juurdunud traditsioon. Amherst99 14. jaanuar 2010, kell 21:16 (UTC)

Ka "maapealik" pole ju mingi minu väljamõeldud sõna. Siin-seal (eriti ajaloolises kontekstis) seda sõna kasutatakse. Ja justnimelt läänivalitseja tähenduses.--WooteleF 14. jaanuar 2010, kell 21:41 (UTC)