Arutelu:Kaitseseisukord

Praegu on artikkel väga toores. Täiendan, viitan ja täpsustan edaspidi. --Numbriga kärumees 13. oktoober 2011, kell 17:47 (EEST)

Aga palun, siis ei ole tsiteeritud Trakmanni ja Kliimanni artiklid ka neutraalsed? --Numbriga kärumees 28. jaanuar 2012, kell 13:26 (EET)

Tõenäoliselt mitte. ᛞᛃᚱᛖᛁᚳᚺᛋᚠᚢᚺᚱᛖᚱ 1. veebruar 2012, kell 18:44 (EET)

Pooled viited on viimaste paranduste käigus ära kaotatud. Kes kaotas, pangu ka tagasi. Niimoodi lahmida toimetades ei maksa. Sisuliselt ei kommenteeriks, ei oma kompetentsi. -- Toomas 1. veebruar 2012, kell 19:28 (EET)

Olen nõus, et artikkel on toores ja detaile tuleks veel lisada (kaitseseisukorra pikendamise otsused iga aasta kohta), aga oma võimete piires olen teinud täiesti erapooletult ja objektiivselt. --Numbriga kärumees 2. veebruar 2012, kell 12:46 (EET)

Artikli neutraalsusest

Alles hiljem on just 12. märtsil 1934 kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorda (aga millegipärast mitte teisi) poliitilise propaganda tulemusel pidama ebaseaduslikuks ja seda kasutama Eesti tolleaegse valitsuse demoniseerimiseks ja halvustamiseks.
See lause ei ole neutraalne. Kui see jääb artiklisse ja neutraalsuse vaidlustamise märge artiklilt veel kord eemaldatakse, panen ette artikkel lukustada või märke eemaldanud kasutaja blokeerida. ᛞᛃᚱᛖᛁᚳᚺᛋᚠᚢᚺᚱᛖᚱ 4. veebruar 2012, kell 19:51 (EET)

See on entsüklopeedia, mitte Eino Saaremaa propagandapaskvill. Mina olen kasutanud 1930. aastate teaduslikke artikleid. Kui olen nende sisu valesti tsiteerinud või kokku võtnud, siis võib mind karistada, muidu mitte. "Vastik vanamees" Vabariigi Presidendi kohta ei ole objektiivne suhtumine. --Numbriga kärumees 6. veebruar 2012, kell 12:12 (EET)

Lisasin kaks Trakmanni artiklit vikitekstidest. --Numbriga kärumees 6. veebruar 2012, kell 12:24 (EET)

Ütleme nii, et tasakaal on kindlasti oluline. Kliimanni artikkel ei ole ilmselt enam päris erapooletu, sest on välja antud Pätsu-Laidoneri diktatuuri ajal ja seega võiks sellesse suhtuda kriitilise meelega. Djreichsführeri mainitud lause on ilmselgelt kallutatud ja ei sobi oma stiililt Vikipeediasse. Ma ei ole ekspert, seega sisulisse vaidlusesse ei laskuks, aga kindlasti oleks kasulik refereerida ka seda teemat tänapäeval puudutanud üld- ja õigusajaloolisi uurimusi. Neid peaks ju ikka leiduma. -- Toomas 6. veebruar 2012, kell 12:40 (EET)

Minu arust see lause on objektiivne, aga Eesti valitsuse (ükskõik millise) a priori kuritegelikuks ja ebaseaduslikuks pidamine ei ole. Kusjuures ma ei ole selle lausega väitnud, et Päts ei visanud isiklikult kuut miljonit vapsi aknast välja või et ta ei söönud väikesi lapsi. --Numbriga kärumees 6. veebruar 2012, kell 12:53 (EET)

Vapsid ei olnud selle valitsusega ka rahul, mis 1930. ja 1931. aastal ametis oli. --Numbriga kärumees 6. veebruar 2012, kell 13:15 (EET)

Djreichfuhrer'i ja Toomasega päri. Sõnastus "aga millegipärast mitte teisi" on ühemõtteliselt kellegi hinnang ja peab olema jutumärkides ning allikaga varustatud. Olgu ka üles tähendatud, et "Alles hiljem" on halb väljendusviis: tuleks täpsustada, millal see hiljem oli ja kes nii arvas. --kanakukk (arutelu) 19. august 2012, kell 02:39 (EEST).

Artikkel näitab minu meelest objektiivselt, et kaitseseisukorra kehtestamine kogu riigis polnud midagi kuigi olulist ning hiljem on sellest valesti aru saadud. Poliitiline hinnang pole siin kuigi oluline. Sõnastust tuleks muidugi neutraalsemaks muuta ning hinnangulisemad kohad ja refereering viidetega varustada. Andres (arutelu) 21. august 2012, kell 01:27 (EEST)

---

Puudub lehekülg Sõjaseisukorra seadus. Andres (arutelu) 21. august 2012, kell 02:17 (EEST)

Vabariigi Valitsuse otsus 29. detsembrist 1933 --Õli (arutelu) 10. november 2012, kell 12:43 (EET)

Kaitseseisukorda ei teostanud sõjavägi, vaid pigem ikka politsei. Viimane kategooriamuudatus ei ole minu arust faktiliselt täpne. --IFrank (arutelu) 21. detsember 2013, kell 23:54 (EET)

pealkiri

ilmselt on mitmuses täpsem Sõjaseisukorrad Eestis (1918-1940) Wkentaur (arutelu) 26. november 2023, kell 16:56 (EET)

Aga miks "sõjaseisukord", mitte "kaitseseisukord" nagu pealkirjas seni oli? Ma saan aru, et vähemasti pärast kaitseseisukorra seaduse jõustumist sõjaseisukorrast pigem ei räägitud ning tagantjärele on ka varasemaid sõjaseisukordi nimetatud kaitseseisukordadeks.

Kas kaitseseisukorraks sobib nimetada ka mõne teise maa sõjaseisukorda? Kui sobib, aga esitus on liiga Eesti-keskne, siis võiks lahendus olla ka artikli täiendamine muud maailma puudutava materjaliga. Osa Eestit puudutavast materjalist võiks siis ehk tõsta pigem vastavate seaduste artiklitesse.

Praeguses pealkirjas peaks sidekriipsu asemel olema mõttekriips. Pikne 26. november 2023, kell 18:12 (EET)