Arutelu:Küün
Võtsin artiklist välja: Küüni nime kannab ka üks Endla teatri mängusaal. Teatrimajast, endla.ee --Dr Oldekop (arutelu) 1. juuli 2012, kell 14:54 (EEST)
- Miks? Kannab ju (vähemalt kandis).--Morel (arutelu) 1. juuli 2012, kell 15:02 (EEST)
- See tuleks siis vormistada kuidagi teise tähendusena. Võib-olla teha täpsustuslehekülg.--Dr Oldekop (arutelu) 1. juuli 2012, kell 15:42 (EEST)
täpsustuslausest - sellist lauset imho ei ole siia nagu vaja ja teiseks tekib minus küll tõrge, et see ikka vististi kehaosa ka ei ole... -- Ahsoous 1. juuli 2012, kell 21:23 (EEST)
- Ausalt yteldes ma jätaks viite kyyne artiklile, inimesed ei suuda tänapäeval vahet teha. Võib-olla saab seda paremini nimetada. ("Anatoomiline detail"? Ei, see on veel hullem.) --Oop (arutelu) 1. juuli 2012, kell 23:33 (EEST)
- Võtsin ära, see oli lausa piinlik mu meelest. --Epp 2. juuli 2012, kell 02:02 (EEST)
- "Kehaosa" asemel võiks ju olla "anatoomia mõiste". Kõnekeeles on "küün" küüne kohta minu meelest levinud. Andres (arutelu) 2. juuli 2012, kell 09:21 (EEST)
- On levinud või? Mul on siis vedanud, et ma seda eriti ei kuule. Minu meelest on see lausa hirmus. Me ju ei saa jätta muljet, et nii võibki öelda. Me ei pane ka ju mujale vigaste variantide kohta täpsustusi. --Epp 2. juuli 2012, kell 10:44 (EEST)
- On jah levinud, see on väga sage viga. Või kuidas võtta, Pärnu kandis peaaegu tavakeel vist. Võiks ehk kasutada malli {{Mitte segi ajada|}}?--Morel (arutelu) 2. juuli 2012, kell 11:25 (EEST)
- Tegelikult on teiskeelsetes vikides ysna tavaline, et levinud vigade kohta on artikli alguses suunamine. Meid huvitab ju ikkagi, et inimesed õige info yles leiaks (sh lapsed ja dysgraafid); häbelikkus ei tohiks meid seejuures takistada ("me ju ei saa jätta muljet, issake, mis inimesed mõtlevad!"). --Oop (arutelu) 2. juuli 2012, kell 12:23 (EEST)
- Nõus. Vrd ka näiteks basiilika või magistratuur.--Morel (arutelu) 2. juuli 2012, kell 12:36 (EEST)
- Minu meelest praegune lahendus on päris hea. Ave Maria (arutelu) 2. juuli 2012, kell 12:45 (EEST)
- Nõus. Vrd ka näiteks basiilika või magistratuur.--Morel (arutelu) 2. juuli 2012, kell 12:36 (EEST)
- Tegelikult on teiskeelsetes vikides ysna tavaline, et levinud vigade kohta on artikli alguses suunamine. Meid huvitab ju ikkagi, et inimesed õige info yles leiaks (sh lapsed ja dysgraafid); häbelikkus ei tohiks meid seejuures takistada ("me ju ei saa jätta muljet, issake, mis inimesed mõtlevad!"). --Oop (arutelu) 2. juuli 2012, kell 12:23 (EEST)
- On jah levinud, see on väga sage viga. Või kuidas võtta, Pärnu kandis peaaegu tavakeel vist. Võiks ehk kasutada malli {{Mitte segi ajada|}}?--Morel (arutelu) 2. juuli 2012, kell 11:25 (EEST)
- On levinud või? Mul on siis vedanud, et ma seda eriti ei kuule. Minu meelest on see lausa hirmus. Me ju ei saa jätta muljet, et nii võibki öelda. Me ei pane ka ju mujale vigaste variantide kohta täpsustusi. --Epp 2. juuli 2012, kell 10:44 (EEST)
- "Kehaosa" asemel võiks ju olla "anatoomia mõiste". Kõnekeeles on "küün" küüne kohta minu meelest levinud. Andres (arutelu) 2. juuli 2012, kell 09:21 (EEST)
- Võtsin ära, see oli lausa piinlik mu meelest. --Epp 2. juuli 2012, kell 02:02 (EEST)
Nähtavasti tekkis suurem vajadus heina hoidmiseks Lääne-Euroopa kahekäe vikati (löe) levimise ja niidutöö tõhustumisega meil 13. sajandist alates. Mõeldud on vist Lääne-Euroopast pärinevat kahekäevikatit, kui eksisteeri just vikatiüüpi Lääne-Euroopa kahekäe vikat. See löe seal sulgudes on segadust tekitav, lugeja võib arvata, et tegemist on vikatitüübiga, ja mitte teada, et lüsi on tegelikult vikati osa ( tegemist on puust pulga või ka keerukama moodustisega vikati varre küljes). - Melilac (arutelu) 15. märts 2018, kell 21:23 (EET)
- Ka on segane viimases lõigus kasutatud sõna põldheina. - Melilac (arutelu) 16. märts 2018, kell 21:18 (EET)