Arutelu:Küüditamine

Viimase kommentaari postitas Melilac 10 aasta eest teemas Küüditamine ilukirjanduses.

Võiksid olla eraldi artiklid 1941. aasta juuniküüditamine ja 1949. aasta märtsiküüditamine. Andres 13. november 2005, kell 19.29 (UTC)

Peaks jah olema. Pealkirjad võiksid olla siis lihtsalt Juuniküüditamine ja Märtsiküüditamine. Selles artiklis tuleks aga edasi rääkida küüditamistest mujal ja muudel aegadel. --Lulu 14. november 2005, kell 07.20 (UTC)
Nõus. Andres 14. november 2005, kell 07.43 (UTC)

Tänud Urmasele asjatundliku toimetamise eest. --Lulu 14. november 2005, kell 17.35 (UTC)

Küüditamisest Türgi aladel muuda

"Selle arvu alusel on Türgi pärast Teist maailmasõda kõige enam inimesi küüditanud riik maailmas."

Kas need on kinnitatud ja kontrollitud andmed? Pärast teist maailmasõda on küüditatud inimesi nii Nõukogude Liidus, USA-s, Hiinas ja veel õige mitmes Kagu-Aasia ning Aafrika riigis. Valju 14. august 2007, kell 18:58 (UTC)

Kas viimased parandused kurdide küüditamise kohta on õiged? Andres 16. detsember 2007, kell 04:10 (UTC)

Küüditamine ilukirjanduses muuda

Kas peaksid siin olema ka küüditamise kajastused ilukirjanduses? – hetkel meenuvad motiividega Rudolf Sirge ja Tõnis Lehtmets, teostega Arvo Valton (oli ise küüditatud) ja Heino Kiik. Küüditamise motiive leidub luuleski. Peale selle leidub neid motiive ilmselt ka dokumentaalse laadiga "Eesti elulugudes". --Vikker 23. aprill 2009, kell 13:32 (UTC)

Peaks olema, aga vist on parem, kui need oleksid artiklites Juuniküüditamine ja Märtsiküüditamine. Andres 24. aprill 2009, kell 01:38 (UTC)

Meelespidamiseks. Küüditamisest on kirjutanud ka Krusten. Ja Ülo Tuulik romaanis “Sõja jalus”(1974) - see käsitleb küüditamist, mille viisid läbi sakslased Teise maailmasõja ajal. --Vikker 24. aprill 2009, kell 06:53 (UTC)

Ja veel Hermann Sergo "Näkimadalad". Sakslaste läbi viidud sõrulaste küüditamine tasuks artiklis ka ära mainida. Ikkagi oma eesti asi. Melilac (arutelu) 11. jaanuar 2014, kell 09:11 (EET)Vasta

Üksikisikute küüditamisest muuda

- Üksikisikute ja perekondade küüditamisi toimus pidevalt.

Kas see on välja jäetud? Andres 21. oktoober 2009, kell 19:01 (UTC)
Jah, on. See väide on väär. Vahepealt leiab mitu aastat, kus kedagi ei küüditatud, nii et sõna "pidev" pole täpne. Taivo 21. oktoober 2009, kell 21:18 (UTC)
Memento raamatus nr 6 on terve peatükk pühendatud aastatel 1945–1953 küüditatutele. --kanakukk (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 21:15 (EET).Vasta

Sakslaste küüditamine Eestist 15. augustil 1945 muuda

Niisugune artikkel puudub. --kanakukk 24. oktoober 2009, kell 19:47 (UTC).

1. aprill 1951 muuda

Küüditati Jehoova tunnistajad --kanakukk 23. veebruar 2010, kell 20:51 (UTC).

Nimekiri küüditatutest --kanakukk 26. veebruar 2010, kell 15:19 (UTC).

Mõistete vastavus muuda

Küüditamise vaste inglise keeles on 'deportation', mitte 'population transfer', nagu siin artiklis. Esinevad ka erinevused eri keeltes kirjutatud artiklite keeleviidetes ja keelte arvus. Mis tegijad arvavad? Amherst99 15. märts 2010, kell 15:24 (UTC)

Muidugi deportation, mitte population transfer. Taivo 16. märts 2010, kell 00:49 (EET)Vasta

Küüditamine arvudes muuda

Artiklis seisab, et 1949. aasta märtsis viidi Balti riikidest ära 35 000 elanikku, mis on vastuolus juba ainuüksi Läti NSV-st ära viidud inimeste koguarvuga (~42 000 inimest). Inglise vikis on kirjas, et Balti riikidest viidi ära üle 87 000 inimese. Peale selle on siinses artiklis mainitud seda, et samal ajal toimusid küüditamised ka teistes NSV Liidu liiduvabariikides (Ukrainas ja Valgevenes). Seega ei ole ka 87 000 lõplik arv. --kanakukk 17. märts 2010, kell 02:38 (EET).Vasta

Ikestatud rahvaste päev muuda

"Läänemaailmas tähistati juuniküüditamise päeva, 14. juunit, Ikestatud Rahvaste Päevana." Kas praegu ei tähistata enam? Amherst99 19. märts 2010, kell 20:28 (EET)Vasta

Mis selle ingliskeelne nimetus võiks olla? Kas Baltic Freedom Day? --kanakukk 19. märts 2010, kell 20:34 (EET).Vasta
See päev puudutab ka muid ikestatud rahvaid, nii et mitte Baltic. Ei tule inglise keeles meelde. Minevikuvormi peaks vist olevikku panema, sest ikestatud rahvaid on ju senini. Amherst99 19. märts 2010, kell 20:55 (EET)Vasta
Leidsin Captive Nations Week, Ikestatud rahvaste nädal: http://en.wikipedia.org/wiki/Captive_Nations_Week Amherst99 19. märts 2010, kell 21:26 (EET)Vasta
Siin veel Ikestatud Rahvaste Nädalast: http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=510&tx_ttnews[backPid]=428&cHash=c1ac4c9df3 Amherst99 20. märts 2010, kell 11:48 (EET) Vt eelnevast (Diplomaatia) Edward Lucas'i artiklit "End vabaks laulvad ikestatud rahvad" Amherst99 20. märts 2010, kell 11:54 (EET)Vasta
Ma usun, et me võime lugeda selle sündmuse toimumise tõendatuks. Ma arvan, et pigem on probleem see, et leinapäeva tõttu ta ei ületa kuigi tihti uudiskünnist ja ei ole siinses kultuurruumis levinud. Muide, kas õigekirjutus ei ole ikestatud rahvaste päev? --kanakukk 20. märts 2010, kell 12:00 (EET).Vasta
Ma arvan, et nii suur- kui ka väiketähega variant on võimalik. Väliseesti lehtedes kirjutati vanasti kindalsti suurtäheliselt, inglise keele mõjul. Aga isegi jõulud võib nüüd kirjutada väiketähega. Amherst99
Sellised asjad kirjutatakse eesti keele reeglite järgi väikeste algustähtedega. Andres 20. märts 2010, kell 16:15 (EET)Vasta

Küüditamised Leedus muuda

Siin mainitakse, et Leedus toimus koguni 8 suuremat küüditamist (There seem to have been eight different occasions when substantial numbers were deported. The first wave of deportations occured in September 1945, the last October 2,1953 when Stalin was already dead. Both of these deportations were relatively modest in scale. Deportations took place February 18,1946, December 17,1947, and March 1950. The most massive deportations occured May 22, 1948, although the deportations of March 24 to 27, and June 27 to 28, 1949 were also large in scale). --kanakukk 12. aprill 2010, kell 22:28 (EEST).Vasta

Küüditamisi Nõukogude Liidus muuda

Ma ei oska öelda, kui palju see siinset loendit täiendab: link. --kanakukk 29. aprill 2010, kell 16:52 (EEST).Vasta

Peale selle veel tšetšeenide, ingušside küüditamisest --kanakukk 29. aprill 2010, kell 19:01 (EEST).Vasta


Alajaotuses "Varasemaid küüditamisi Eestis" on praegune esimene sissekanne tehtud arvestamata varasemaid sissekandeid. Andres 19. aprill 2011, kell 18:53 (EEST)Vasta


Artiklist on puudu baltisakslaste küüditamine Eestist 1945. aasta augustis 90.191.119.98 22. juuni 2012, kell 15:42 (EEST)Vasta

Palun lisa see. Andres (arutelu)

on kaks vahet MIS TASEMEL puhastus korraldati Ida- Poolas ja Eestis. Eestit käsitleti vabatahtlikult ühinenud territooriumina, mida on vaja puhastada MÕNINGATEST vaenulikest elementidest, milleks jäi napilt aasta. Poolat käsitleti vallutatud alana, mida hakati halstamatult represseerima ja sigatseti kaks aastat. Ärgem unustagem, et Stalini tapamasinale polnud keeruline tappa, küüditada, arreteerida 500 000 inimest. Ja 500 000 Poola jaoks on suur arv, kuid võrreldes rahvarvu ja taastootmisvõimega ületatav kaotus, Eestile mõjunuks see fataalselt. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8bff:8780:cce1:5ff5:dd8e:12fe (arutelukaastöö) 2. detsember 2019, kell 16:53.

Poliitilised arreteerimised muuda

Poliitiliste arreteerimiste kohta Nõukogude okupatsiooni ajal peaks olema eraldi artikkel. Esmajoones seetõttu, et poliitilistel põhjustel areteerituid oli Eestis 38 000, seega rohkem kui küüditatuid. 90.191.119.98 8. juuli 2012, kell 12:15 (EEST)Vasta

Mis selle pealkiri oleks? Andres (arutelu) 14. juuli 2012, kell 15:47 (EEST)Vasta
Võiks olla "Poliitilsed arreteerimised Eestis 1940-1941 ja 1944-1988" või "Poliitilised arreteerimised Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal." 90.191.119.98 14. juuli 2012, kell 17:03 (EEST)Vasta
Need pealkirjad pole loomulikud. Arvan, et neil teemadel sobib esialgu kirjutada artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis. Pikne 14. juuli 2012, kell 18:10 (EEST)
Naase leheküljele "Küüditamine".