Arutelu:Kõhutuul
Pealkiri ei vasta sisule, sest peer peab kuuldav olema. Andres 14. september 2010, kell 01:56 (EEST)
- Piisab ju ka, kui on haistav. --Kk 14. september 2010, kell 08:26 (EEST)
- Või tikuga süüdatav? -- Ahsoous 14. september 2010, kell 08:45 (EEST)
- Seda on tavaliselt üsna raske kindlaks teha, kas on tikuga süüdatav. Taivo 14. september 2010, kell 13:03 (EEST)
- Sõnaraamatud annavad siin vastuolulisi teateid, nii et ma ei tea. EKSS-i järgi on peer (häälekalt) väljuv soolegaas, puss aga vaikne peer, nii et see ei sobi hästi kokku. ÕS-i järgi on "peer" argikeelne sõna, mis tähendab soolegaase või pussu. Andres 14. september 2010, kell 08:53 (EEST)
- Või tikuga süüdatav? -- Ahsoous 14. september 2010, kell 08:45 (EEST)
Aga igatahes, väljutamine on peeretamine või pussutamine, mitte peer. Peer või puss on see, mis väljub.
- Aga kas peerust saab peer alles väljumise hetkel? Või on sooles olev kõhugaas ka peer? Ma ei oska seda hästi sõnastada. --Metsavend 14. september 2010, kell 09:33 (EEST)
- Mina saan küll nii aru, et soolegaas saab peeruks alles väljudes. Andres 14. september 2010, kell 11:03 (EEST)
- Arvan sama. Taivo 14. september 2010, kell 13:03 (EEST)
- Ma teen ettepaneku rääkida soolegaasidest ja peerust ühtses artiklis, mille pealkiri oleks Soolegaasid. Andres 14. september 2010, kell 11:03 (EEST)
- Ma pole sellisest sõnast nagu kuulnudki. Ma olen kuulnud sõna kõhugaasid, mida on nimetatud ka lihtsalt gaasideks. Taivo 14. september 2010, kell 13:03 (EEST)
- Vaata [1]. Kõhugaasid hõlmavad peale soolegaaside ka maos tekkivaid gaase, need aga väljuvad pigem suu kaudu. Andres 14. september 2010, kell 13:12 (EEST)
- Ma pole sellisest sõnast nagu kuulnudki. Ma olen kuulnud sõna kõhugaasid, mida on nimetatud ka lihtsalt gaasideks. Taivo 14. september 2010, kell 13:03 (EEST)
- Mina saan küll nii aru, et soolegaas saab peeruks alles väljudes. Andres 14. september 2010, kell 11:03 (EEST)
Minu meelest võiks üks artikkel rääkida peeretamisest ja pussutamisest, teine soolegaasidest, sealhulgas peerust ja pussust.
Ja intervikid tuleb üle vaadata. Näiteks saksa artikkel räägib kõhupuhitusest. Andres 14. september 2010, kell 08:57 (EEST)
iseenesest võiks siin hoopis muustki rääkida -- Ahsoous 14. september 2010, kell 07:25 (EEST)
- Jah, siia on kolm linki, mis peavad muud silmas, see tuleb korda teha.
- Ma mõtlen,. millest siin üldse rääkida saaks. Kui rõhk läheb keemilisele koostisele, siis see on väljumata gaasidega (vist?) sama ja siis sobiks pealkirjaks kõhugaasid või midagi muud sellist. Aga kui rõhk läheb kultuurilisele tähendusele, siis ei puutu väljumata gaasid üldse asjasse ja siis on praegune pealkiri sobivam. Aga rääkida tuleks mõlemast, eks. Siis ma kipun pooldama ikka praegust pealkirja ja teise tähenduse jaoks peer (tiitel). Taivo 14. september 2010, kell 13:03 (EEST)
- on veel muid tähendusi... kes torrentitega kokku puutunud on teavad küll -- Ahsoous
- Ma ei ole kunagi torrentit söönud. Vähemalt ei tea, et oleks. Taivo 14. september 2010, kell 14:52 (EEST)
- Minu arvates pole tarvis eraldi artiklit peerust, sest see ei ole iseenesest soolegaasidest erinev asi, vaid teda võidakse lihtsalt teisiti nimetada (selle pealkiri võiks olla Soolegaasid), küll aga peeretamisest (ja pussutamisest). Andres 14. september 2010, kell 13:12 (EEST)
- on veel muid tähendusi... kes torrentitega kokku puutunud on teavad küll -- Ahsoous
- Ma mõtlen,. millest siin üldse rääkida saaks. Kui rõhk läheb keemilisele koostisele, siis see on väljumata gaasidega (vist?) sama ja siis sobiks pealkirjaks kõhugaasid või midagi muud sellist. Aga kui rõhk läheb kultuurilisele tähendusele, siis ei puutu väljumata gaasid üldse asjasse ja siis on praegune pealkiri sobivam. Aga rääkida tuleks mõlemast, eks. Siis ma kipun pooldama ikka praegust pealkirja ja teise tähenduse jaoks peer (tiitel). Taivo 14. september 2010, kell 13:03 (EEST)
Mis vahe on peeretamisel ja puuksutamisel? --Metsavend 5. märts 2011, kell 17:26 (EET)
- Sõnaraamatu järgi vahet pole, parandan "puuksutamise" "pussutamiseks". Andres 5. märts 2011, kell 20:30 (EET)
- Preagu jääb ju mulje, et peeretamine ja pussutamine on kaks eri kõhutuule väljutamise viisi. --Metsavend 5. märts 2011, kell 21:06 (EET)
- Kas siis pole? Andres 5. märts 2011, kell 21:23 (EET)
- Võib-olla mõnede meelest on, minu jaoks mitte. Need sõnad ei ole terminid ja tähendus ei ole seetõttu kindlalt paigas. --Metsavend 5. märts 2011, kell 22:25 (EET)
- Võib-olla küll, aga eri viisid on igatahes olemas ja minu meelest toetab EKSS nende niisugust nimetamist. Kui läheb artiklite kirjutamiseks, eks siis paistab. Andres 5. märts 2011, kell 23:53 (EET)
- Võib-olla mõnede meelest on, minu jaoks mitte. Need sõnad ei ole terminid ja tähendus ei ole seetõttu kindlalt paigas. --Metsavend 5. märts 2011, kell 22:25 (EET)
- Kas siis pole? Andres 5. märts 2011, kell 21:23 (EET)
- Preagu jääb ju mulje, et peeretamine ja pussutamine on kaks eri kõhutuule väljutamise viisi. --Metsavend 5. märts 2011, kell 21:06 (EET)
Arutelulehekülge teisaldamistel tuleb aeg-ajalt vaadata, millest seal ikka juttu on olnud. Praegu sisaldab siinne leht päris palju teksti, mis oli asjassepuutuv tollel lehel enne teisaldamist, nüüd aga ei pruugita üldse mõista, mis jama siin siis ikkagi on -- Ahsoous 5. märts 2011, kell 17:33 (EET)
- Kuidas sellistel juhtudel tuleks toimida? Andres 5. märts 2011, kell 20:30 (EET)
Kas viimases lauses peetakse silmas, et roe ei taha väljuda? Andres 5. märts 2011, kell 20:31 (EET)
Peer <p'eer peeri p'eeri> on ka kõrgaadlik mõnel maal. Geonarva 5. märts 2011, kell 23:10 (EET)
- See peaks minema pealkirja Peer alla. Peerust pole mõtet eraldi artiklit teha. Põhjendust vaata ülalpool. Andres 5. märts 2011, kell 23:53 (EET)
Kõhutuul on inimese ja teiste imetajate seedimise käigus sümbiootiliste bakterite ja pärmseente tekitatud ja pärasoole kaudu väljutatavad soolegaasid. See määratlus pole täpne, sest suur osa nö kõhutuule gaasist on lämmastik, mis ei teki inimese või mõne teise imetaja soolestikus vaid tuleb organismi ümbritsevast atmosfäärist. Seda peaks artiklisse kuidagi lisama. --Nimelik (arutelu) 4. juuni 2021, kell 22:07 (EEST)