Arutelu:Jules ja Jim

Ursus scribens, miks jutumärgid rasvased peavad olema? Minu meelest see näeb veidike halvem välja. Rangelt võttes pole jutumärgid ka pealkirja osa. Samuti, sulgudes osa võiks olla esimeses lauses võimalikult lakooniline. Sellepärast kasutasin lühendit. Või kui lühend ei sobi, siis võiks olla vähemasti lihtsalt "prantsuse". Pikne 9. detsember 2019, kell 18:44 (EET)

Minu meelest on jutumärgid pealkirja osa. Ja kui pealkiri on rasvases kirjas, siis ka jutumärgid. Selles küsimuses võiks nõu pidada Kuriussiga. Ursus scribens (arutelu) 9. detsember 2019, kell 18:58 (EET)

Olen sama meelt Adeliinega, kes kirjutab: "Vikipeedias on tavaks lühendeid, nagu näiteks "ingl", pigem mitte kasutada ja eelistada sõnade väljakirjutamist ("inglise keeles"). Ruumipuudust (nagu paberentsüklopeediates) ei ole ja väljakirjutamine lihtsustab teksti lugemist." Ursus scribens (arutelu) 9. detsember 2019, kell 18:58 (EET)

Jutumärgid on kõigest pealkirja eraldamiseks muust tekstist. Seal, kus on muu esiletõst (pealkiri eraldi real vmt), kasutatakse pealkirju ka ilma jutumärkideta. Sellepärast minu meelest pole põhjust pidada jutumärke pealkirja osaks.

Ma olen nõus, et üldiselt ei peaks Vikipeedias lühendeid kasutama, aga sellises kohas tundub see siiski otstarbekas, kuna pikale venivad sulud raskendavad kogu esimese lause loetavust. Teatud lühendeid kasutame veel, näiteks ühikulühendeid. Teine lühem variant on "prantsuse", mis peaks olema mõistetav ka lühendeid tundmata. Pikne 9. detsember 2019, kell 19:49 (EET)

Kui pealkiri on paksus kirjas, siis ikka koos jutumärkidega. Kui pealkiri lausest ära võtta, siis võetaks see ju samuti koos jutumärkidega välja, järelikult kuuluvad jutumärgid seal pealkirja juurde. Mõni jätab paksus kirjas sõna käändelõpu ka paksuks tegemata (nt nimetatakse raamatuks), aga vähemalt eesti keeles ei ole see õige. Kuriuss (arutelu) 10. detsember 2019, kell 01:05 (EET)

Lisan veel, et paksu kirja kasutamist ei reguleerita keelereeglitega, vaid see kui teksti esiletõstu vahend kuulub tüpograafia valdkonda. Vaatasin läbi õppematerjali "Tüpograafia alused" (autor Marko Levin, Tallinn 2011), seal kahjuks selliste peensusteni pole mindud. Kuid oma senise pika koostöö põhjal meie juhtivate kirjastuste, trükisekunstnike ja küljendajatega saan kinnitada, et selle valdkonna hea tava näeb ette jutumärkides pealkirjade esiletõstmisel tõsta neid esile koos jutumärkidega. Kuriuss (arutelu) 10. detsember 2019, kell 01:36 (EET)

Sedand küll, et kui pealkiri ära jätta, siis pole ka jutumärke tarvis. Mida sellest tegelikult järeldada saab, ma ei tea.

Ma ei pane ette käänatud sõnu poolikult esile tõsta. Paremini võrreldav on ehk see, kui sulgudes on kaldkirjas sõna. Siis me harilikult pole pannud sulge endid kaldkirja, kuigi sulge on samamoodi vaja sulgudes oleva sõna jaoks, sulud n-ö kuuluvad kaldkirjas sõna juurde.

Saan aru, et paksu kirja kasutamine puutub tüpograafiasse või lihtsalt antud väljaande vormistusse, mitte keelereeglitesse. Küll aga jäi siit mulje, et rasvaseid jutumärgid pandi tagasi, kuna reeglid justkui nõuaksid seda. Lõppude lõpuks pole tähtsust, mil moel või kui tugevalt on jutumärgid parasjagu pealkirjaga seotud. Lihtsalt rasvased jutumärgid tunduvad veidike halvemini loetavad ning ei näi olevat erilist põhjust, miks need peaksid rasvased olema. Pikne 10. detsember 2019, kell 15:47 (EET)

---

Jules ja Jim, naabrilapsed, kasvasid kenasti, lõpetasid FBI/KAPO/FBI tagaotsituimate nimekirja tipus, seejärel, võllas, mõni sai tasu, mõni kirjutas romaani..., kolmikühend „J&J“ tänini tüli„õun“aks jne,
ehk siis, mitte et suve/„Suve“ keskpaiku kohtusid Juuli ja August ning u 9 kuu pärast hakkas Mai oma õigusi nõudma; poolpaksus jutumärgid ehk siiski liiast... ✅ Pietadè (arutelu) 9. detsember 2019, kell 21:34 (EET)
Nt edo keel tundub sisurikkam kui lihtsalt «edo» ✅ Pietadè (arutelu) 9. detsember 2019, kell 21:49 (EET)