Arutelu:Jeesuse ristilöömine

Mis artikkel peaks olema en:Passion (Christianity) vaste? Jeesuse kannatused? Kannatusrada on midagi muud. Samuti pole ma kindel en:Suffering servant vastes Kannatav teener. Kategooriaid peab ka veel mõtlema. --Oop 25. mai 2011, kell 09:59 (EEST)

Kristuse kannatuslugu ehk passioon. Andres 25. mai 2011, kell 20:45 (EEST)

Eestikeelses Piiblis on Js 53 pealkiri Neljas laul Jumala sulasest. "Jumala sulane" ei ole muidugi spetsiifiline. Andres 25. mai 2011, kell 20:52 (EEST)

Huvitav, eesti piiblitõlkeis on minu arust olnud äädikas, aga inglastel on gall, millest ma ei saagi aru, kas see on en:Colocynth või sapp (en:Bile). --Oop 26. mai 2011, kell 08:29 (EEST)

Kristuse kannatusriistad?

Meil on artiklist Bogislaus von Rosen link Kristuse kannatusriistad (nt vist purpurrüü, äädikatokk, piits ja märtrisammas) . Kas on see on ikka mõiste?--Bioneer1 (arutelu) 10. detsember 2014, kell 13:22 (EET)

“Sõna stau·ros′ tähenduse kohta ütleb W. E. Vine oma teoses ”An Expository Dictionary of New Testament Words” (1966. aasta trükk), I kd, lk 256 järgmist: ”STAUROS (σταυρός) viitab eelkõige püstisele postile või tulbale. Selle külge naelutati hukatavad kurjategijad” “Tuleb märkida, et nii selle nimisõna kui ka verbi stauroō, mille all mõeldi postile või tulbale kinnitamist, algne tähendus oli midagi muud kui kiriklik käsitus kahest puust koosnevast ristist. Viimatimainitud kujutis pärineb muistsest Kaldeast ja seda kasutati jumal Tammuzi sümbolina (kuna see oli tema nime esimese tähe, müstilise tau kujuline) nii sellel maal kui ka naabermaades, kaasa arvatud Egiptuses. Meie ajaarvamise 3. saj keskpaigaks olid kirikud kristliku usu teatud doktriinid kas kõrvale jätnud või neid moonutanud. Ärataganenud kirikliku süsteemi prestiiži tõstmiseks võeti paganaid kirikutesse vastu ilma, et nad oleksid pidanud muutma oma usku, ja neil lubati oma paganlikud märgid ja sümbolid enamalt jaolt alles jätta. Seega võeti tau või selle kõige sagedamini esinev vorm T, mille põikkriips on allapoole toodud, kasutusele Kristuse risti kujutisena.”

“Hermann Fulda raamat ”Das Kreuz und die Kreuzigung” (Rist ja ristilöömine), Breslau, 1878, ütleb lk 109: ”Hukkamiseks valitud avalikes kohtades ei kasvanud alati puid. Seepärast kinnitati maasse tavaline palk. Lindpriid seoti või naelutati selle külge ülestõstetud käsi pidi ja sageli ka jalgupidi.” Olles toonud rohkesti tõendeid, teeb Fulda lk 219, 220 järelduse: ”Jeesus suri lihtsal hukkamispostil; selle kasuks kõneleb a) Idamaades tol ajal levinud tava kasutada seda hukkamisviisi, b) kaudselt Jeesuse kannatuslugu ise ja c) varajaste kirikuisade paljud kommentaarid.”