Arutelu:Jūjutsu
Viimase kommentaari postitas Pikne 2 aasta eest.
Rööpterminid tuleb teha ümbersuunamisteks. Andres 7. november 2008, kell 13:56 (UTC)
EKI on soovitanud: "Kirjutada sidekriipsuga ja püstkirjas: ju-jutsu ('relvata enesekaitseviis'). 1997 juuni". See soovitus on ilma diakriitikuta mugand, millele pole õige ega asjakohane ette heita, et see lähtub vanadest transkriptsioonireeglitest (eesti keeles käsitletakse spordialade nimetusi just nimetusena, mitte pärisnimena). Kui keegi soovib eelistada diakriitikuga tsitaatsõna jūjutsu, siis tuleb see eestikeelses tekstis kindlasti panna kursiivi. Arvan siiski, et artikli pealkiri peaks olema just EKI soovitatud mugand "Ju-jutsu". Kuriuss (arutelu) 7. jaanuar 2021, kell 19:56 (EET)
- Võimalik, et "ju-jitsu", "jiu-jitsu" jmt kirjapildid tulenevad omal ajal mööda maailma ringi rännanud jūjutsu populariseerijate dialektist, millest kirjapanemisel lähtuti. Ilmekas on, et ka portugali: [ʒuˈʒitsu] (
kuula) on jaapani [dʑɯː.dʑɯ.tsɯ] ( kuula) algupärale lähedasem kui täiendava rikkis telefoni lüli lisamisega Estonglishi viisil imporditud saksa hääldus: ˈdʒɪuˈdʒɪtsu ( kuula) ja saksa hääldus: ˈjiuˈjitsu ( kuula) vaheldumine. Eks Brasiilia jūjutsu puhul on ka küsimus, kas seda peaks importima Brasiilia või mõne muu kultuuri reeglitest lähtutvalt -- kust iganes on maaletooja oma esimese keelelise kogemuse seda nime kasutades saanud. --Kamma (arutelu) 16. jaanuar 2022, kell 02:23 (EET)
- Lisan veel omapoolse sisendina, et minu arvates on jūjutsu tüüpi diakriitikuga kirjapildi kasutamine iseäranis jaapani sõnade puhul õigustatud, sest annab märku, et tegu on sõnadega, mis ei hääldu eesti reeglite kohaselt, lisaks on vastab see kirjapilt ametlikele transkribeerimisreeglitele. Võimalik, et kursiiv oleks tõesti veel üks võimalus seda markeerida (ja see võib olla ka kohustuslik), aga pikendavad diakriitikud teevad ilmselt siin seda tööd isegi tõhusamalt/otsesemalt. Loobudes nii diakriitikutest kui kursiivist ei jää ühtegi märki, et sellised sõnad ei hääldu eesti keele reeglite päraselt ja selle tulemus on [judo]/[džu:do] tüüpi eksitav hääldusparallelism, mida oleks tark vältida. Muide, Kuriuss, kas EKI soovituses on ka lisatud soovitud hääldus? --Kamma (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 18:28 (EET)
- Kui tegu on eestikeelse mugandiga, siis hääldatakse seda vastavalt kirjapildile. ÕS-is on see ka eestikeelse sõnana (ei ole kursiivis). Pikne 24. veebruar 2022, kell 18:46 (EET)
- Entsüklopeedia kui terviku vaatenurgast võib olla väärtuslikum mitte just väga harvade jaapani terminite, nimede jmt ühtsel viisil transkribeerimine. --Kamma (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 19:30 (EET)
- Kui tegu on eestikeelse mugandiga, siis hääldatakse seda vastavalt kirjapildile. ÕS-is on see ka eestikeelse sõnana (ei ole kursiivis). Pikne 24. veebruar 2022, kell 18:46 (EET)
- Võõrsõnade leksikon annab ka häälduse: "jūjutsu jpn [džuudž·utsu] (jpn < jū paindlikkus + jutsu tehnika), džudžitsu <džudž´itsu 16 s> , ju-jutsu <+ jutsu 16 s> • sport Jaapani relvata enesekaitseviis, millest on kujunenud võistlussport džuudo". Häälduse helifaili saab kuulata siit, kui klõpsata märksõna järel asuvaid noote.
- Ma arvan, et sõna "džuudo" kasutajate peale ei tasu pahandada, sest see pole ainuke võõrsõna, mis on vene (või üldse mingi kolmanda) keele kaudu meie keelde jõudes moondunud. Mitte ühtki sellist eesti keele reeglit pole olemas, mis ütleks, et spordialade nimetusi peaks eesti keeles hääldama samamoodi nagu originaalkeeles või et need peaksid eesti keeles üldse originaalkeelset nimetust meenutama. Ma tean, et eesti keelde sõna "judo" saamiseks pidasid judotegelased keeleinimestega erilisi nõupidamisi (mis on muidugi igati normaalne, et vastava eriala inimesed teevad keeleinimestega koostööd), aga teisalt ei saa tervitada eesti keelde aina uute ja uute häälduserandite tekitamist (originaalkeele häälduse näitamiseks sobivad just tsitaatsõnad). Kuriuss (arutelu) 24. veebruar 2022, kell 23:29 (EET)
- See on siis jaapani hääldus, mis läheb kokku kirjapildiga jūjutsu. Pikne 25. veebruar 2022, kell 15:43 (EET)
- "Ju-jutsu" pole transkriptsioonis (ega muus latinisatsioonis). Mugandeid või mugandamata laensõnu, jaapani ja muud päritolu, on eesti keeles iseenesest omajagu. Ma ei näe erilist põhjust nende tõrjumiseks. Pikne 25. veebruar 2022, kell 15:43 (EET)