Arutelu:Ilves
 | Ilves oli hea artikli kandidaat, kuid ei osutunud valituks. Palun aita artiklit parandada, et selle saaks uuesti hea artikli kandidaadiks esitada. |
Selles artiklis on juttu ilvese alamliikidest, mitte liikidest. Need on täiesti omal kohal. Andres 23:57, 19 Feb 2004 (UTC)
Sa mõtled, et need Euroopa jne ilves on alamliigid ? Siis peaks vea parandama.
Ma ei saa pilti en vipikaast siia ;(
naine 21:32, 20 Feb 2004 (UTC)
Mõtlesin, et teen täpsema tabeli Ilvestest, nagu teistel wikidel on teinekord kombeks
| Ilves | |||
|---|---|---|---|
| Kanada ilves | |||
| Taksonoomia Teaduslik klassifikatsioon | |||
| Riik |
Regnum |
Loomariik |
Zoa
Animalia |
| Hõimkond |
Phylum |
Keelikloomad |
Chordata
|
| Alamhõimkond |
Subphylum |
Selgroogsed |
Vertebrata |
| Klass |
Classis |
Imetajad |
Mammalia |
| Alamklass |
Subclassis |
Eluspoegijad
|
Theria |
| Infraklass |
Infraclassis |
Pärisimetajad |
Eutheria |
| Selts |
Ordo |
Kiskjalised |
Carnivora |
| Sugukond |
Familia |
Kaslased |
Felidae |
| Alamperekond |
Subfamily |
(Väike
kass) |
Felinae |
| Perekond |
Genus |
Ilves |
Lynx |
| Kass |
Felis |
||
|
Alamperekond |
Subgenus |
Ilves |
Lynx
LynxFelis Lynx L. |
| Liik |
Species |
Kanada ilves |
L.
canadensiL. rufus |
| Alamliik |
Subspecies |
||
| Kanada
ilves |
L.
c. canadensis |
||
| Euraasia
ilves |
L.
l. lynxL. l. wrangelli |
||
| Hispaania,
|
L.
p. pardinusSpanish Lynx |
||
Punailves
|
L.
r. baileyiL r. texensis |
||
Võiks olla miski kindel tabeli kujundus edaspidi, selle tegin siin nii igavusest, et mis arvate ?
Ma pole nüüd 100% kindel kas kõik on õigesti sest igapool on natsa erinevalt...
Ja see Felinae osa (Väike kass) osa on kahtlane ? Esiteks ma pole kindel kas see tähendab väike kass, aga ing. keeles on small cats või soome keeles pienkissa aga ehk eesti keeles on teisiti ?
naine 21:01, 21 Feb 2004 (UTC)
- Mina arvan, et nii keerulist tabelit pole mõtet teha. Vaata inglise, saksa ja hollandi vikit. Aitab, kui on riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond ja liik. Vahepealseid taksoneid ei ole vaja panna, muidu ei ole tabel ülevaatlik. Alamliike ega teisi ilveseliike pole siia samuti vaja, sest iga liigi kohta tuleb teha eraldi artikkel ja eraldi tabel. Ka igast alamliigist võib põhimõtteliselt teha omaette artikli, sel juhul võib sellesse teha tabeli, millesse lisandub alamliigi rida. Ladinakeelseid taksonitüüpide nimetusi pole vaja. Igasse ritta võib panna taksoni tüübi eesti keeles pluss kooloni ja samasse tulpa või ka eraldi tulpa taksoni eestikeelse nime ning sulgudes ladinakeelse nime. Kui taksonil eestikeelset nime ei ole või see pole teada, siis võib märkida ladinakeelse nime ilma sulgudeta. Andres 22:21, 21 Feb 2004 (UTC)
- Ma panin nüüd oma tabelivariandi artiklisse sisse. Mis te sellest arvate? Ehk oleks parem ladinakeelsed nimed ära jätta? Andres 23:32, 21 Feb 2004 (UTC)
Toitumise osas on vastuolud. Kord on öeldud, et ilvesed söövad kõuge rohkem valgejäneseid, siis jälle, et nende põhitoidus on valgejänesed. Kord on öeldud, et Skandinaavias ei ole metskitsi, siis jälle, et Soomes ei ole, aga Rootsis on. Andres 22:36, 21 Feb 2004 (UTC)
- Kui nad söövad palju jäneseid kus ei ole palju kitsesid siis see ongi nende põhitoit. See ei tähenda, et metskitsed ei oleks põhitoit kui neid just leidub elupaigas. Lihtsalt talvel on ilvesel jänest raskem jahtida ja siis minnakse sõralistele rohkem üle kui ja olenevalt elupaigast võib muutuda ilvese toidulaud. Nagu ma peast hetkel mäletan. Toidulauas peaks kindlasti märkima ära metskitse või lihtsalt kitse sest seda nad peamiselt murravad. Linnud mh ma ei tea vist ei ole väga suur osa menyyst....
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0003/ilves.html
Ilves murrab toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud, aga ka teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased.
Näiteks Ibeeria ilves ongi hävimis ohus kuna kadusid küülikud. Jakuudi ilvese elupaigas on jälle palju jäneseid aga neid ta peaagu ei murra.
Lõik http://my.tele2.ee/ilvi/ilvestekodulugu.htm Kanada ilves, punailves ja ibeeria ilves spetsialiseeruvad jänestele, sest suuremat saaki nad püüda ei saagi. Jänes võib aga ilvest kergesti alt vedada: jäneste arvukus vaheldub tihti ja ruttu, sõraliste puhul sellist nähtust ei esine. Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad jänesed kolmandiku, metskitsed ligi poole. Suvel püütakse rohkem väikeloomi. Valgejänes maitseb halljänesest palju paremini, sõralisi eelistatakse erinevates maades sõltuvalt sõraliste liikide esinevusest. Saaklooma varitsetakse selle teeraja ääres, ka söögi- või joogikoha läheduses, harvemini aetakse neid mööda jälgi taga. Tabamispaigas ilves saaki ei söö, vaid lohistab selle varjulisse kohta, mõnikord üsna kaugele. Väiksemat saaki püütakse hammustades kuklast, tuiksoonest, suuremat – alt kurgust. Jäneste epideemiad jm arvukuse kõikumised toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda, koguni 10 korda, nagu tehti selgeks Uuralis. Kui metsised-tedred ja oravad-hiired kõhtu ei täida, tuleb proovida jõudu suuremate loomade, näiteks põtrade peal. Need loomad aga lasevad ilvesel kaasa „ratsutada“ nii kaugele, et merehaigeks jäänud ilves ei suuda kohe söömagi hakata. Läbikülmunud toitu ta aga süüa ei saa, nii et on alati võimalik lausa „sahvris“, „sügavkülmiku“ juures nälga surra. Uurijad arvavad, et meie ilves ei ole võimeline põtru murdma – ikkagi kolme hundi töö – kuid kasvult suuremad Rootsi ilvesed saavad sellega hakkama.
Metskitse elupaik on Skandinaavia põhjaosas, täpsemalt ei tea aga ma usin, et neid seal on aga vähe. Soomes on metskits kindlasti looduskaitse all, kuna on veel midagi siis neid seal kah veidike on. Rootsi
Tabel on OK ainult see roosa värv on kehva, helesinine pigem toonilt vms
naine 00:34, 22 Feb 2004 (UTC)
- Katsu need selgitused siis artiklisse sisse panna. Praegu ei ole küllalt arusaadav.
- Pane siis tabelisse mis tahes värv, mis Sulle meeldib.
- Pilt tuleb tabelis välja vahetada näiteks selle pildi vastu, mis on selle artikli ingliskeelses vastes. Kanada ilves siia ei sobi, sest on vaidluse all, kas ta kuulub euraasia ilvesega samasse liiki. Kanada ilvese pilt sobiks küll artiklisse Ilves (perekond). Andres 01:07, 22 Feb 2004 (UTC)
Projektid "Eesti ilves" ja "Ilvestare" võtsin välja. Nagu näha esimesest välislingist, on need programmid praeguseks lõpetatud. Mulle tundub, et see oli peamiselt Valeria Räniku omaalgatus, mille käigus ta kirjutas raamatuid ja artikleid ning esines korduvalt avalikkusele. See kuulub pigem artiklisse Valeria Ränik. Kui võrrelda projektide suurejoonelisi eesmärke, mis käsitlesid peamiselt ilveste uurimist, lõpparuandega, mis käsitles peamiselt ilveste ja teiste metsloomade tutvustamist, siis on näha, et eesmärgid jäid enamjaolt saavutamata. Taivo 3. oktoober 2005, kell 13.28 (UTC)
sellal kui nende suguvendi Põhja-Ameerikas hävitatakse ilma piiranguteta ligi 70 tuhat ilvest aastas.
Kas sellel lauselõpul on mingi tõepõhi ka all? Mis aastatel? Samuti Eestit puudutavad arvude juures on praegu kahtlane. Mustronk 20. märts 2008, kell 18:58 (UTC)
- Lause "Nad on ikka veel laialt levinud, sellal kui nende suguvendi Põhja-Ameerikas hävitatakse ilma piiranguteta ligi 70 tuhat ilvest aastas." loogika on veidi segane. "Sellal kui" viitaks justkui vastandamisele, aga see, et Põhja-Ameerika ilveseid nii palju hävitatakse, näitab, et nemadki on laialt levinud. Ja allikas võiks arvul tõesti juures olla. --Jaan Vajakas 6. veebruar 2011, kell 18:03 (EET)
Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Hirve asemel peaks vist ikka metskits olema? --Metsavend 22. juuli 2010, kell 17:00 (EEST)
Tühistasin küll muudatuse, aga tegelt toda lauset peaks ka täiendama, sest Siberis olevat ka 45 kg kaaluvaid isendeid. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. jaanuar 2017, kell 14:29 (EET)
== Veel ilvestest ==
* Ilvesel on väga hea kuulmine: 50 meetri kauguselt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib.
* Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid.
* Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida.
* Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel.
* Kuigi ilvese esi- ja tagajalad jätavad sarnase neljavarbalise jälje, on tema esijalgadel tegelikult viis varvast. "Liigne" varvas paikneb aga nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma.
* Ilvese ainus looduslik vaenlane on hunt. Hunt võib ilvest rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi.
* Ilvese liha võib süüa inimenegi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga.
* Üks põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänese kisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima ega jänes ei saa talle kuidagi "kasulik" olla.
* Ilves nagu kiskjad üldse on [[värvipimedus|värvipime]].{{lisa viide}}
Võtsin välja. Varia alaosa ei peaks üheski artiklis olema ja kohati on stiil ebasobiv. Materjalile tuleks leida artikli struktuuris sobiv kohta. Pikne 12. märts 2023, kell 21:33 (EET)