Arutelu:Halleluuja (muusika)

Kui eesti keeles on termin olemas, tuleks põhiterminina kasutada seda.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. juuni 2019, kell 13:22 (EEST)

Muusikaajalugudes kasutatakse keskaja muusika kontekstis terminina ainult ladinakeelset vormi kursiivis. Evlper (arutelu) 3. juuni 2019, kell 15:44 (EEST)

Aga ma näen, et suunamine on olemas, nii et kõik on korras. Evlper (arutelu) 3. juuni 2019, kell 15:46 (EEST)

Ei ole praegu korras, sest see ei ole "Halleluuja" põhitähendus. Halleluuja oli ju olemas ammu enne kristlust. Andres (arutelu) 5. juuni 2019, kell 08:14 (EEST)

Juurdekirjutamise jätaksin siiski kellelegi, kes teemat paremini tunneb.Evlper (arutelu) 5. juuni 2019, kell 09:05 (EEST)

Sõnal 'halleluuja' võib olla mitu tähendust. Siiski see ei muuda põhimõtet, et Vikipeedias peaks mõiste eelisterminiks olema eestikeelne sõna. --Andrus Kallastu (arutelu) 5. juuni 2019, kell 12:19 (EEST)

Pakun, et selle pealkirja all tuleks kirjutada põhitähendusest (ülistussõna), ja praegune artikkel peaks olema teise pealkirja all.

Mis puutub selle artikli teemasse, siis ma pole üldse kindel, et siin peaks tõlkima. Siis peaks äkki näiteks missa osade pealkirjad ka tõlkima? Andres (arutelu) 6. juuni 2019, kell 17:59 (EEST)

Kuna tegu on muusikažanriga, siis selle artikli pealkiri võiks olla Halleluuja (muusika).--Andrus Kallastu (arutelu) 7. juuni 2019, kell 00:38 (EEST)

Minu arvates on see pigem liturgika artikkel ja seepärast tuleks jääda alleluia juurde. Ursus scribens (arutelu) 7. juuni 2019, kell 01:40 (EEST)

Võimalik, et liturgikas on sellel sõnal veel mingi kolmas tähendus, kuid see artikkel võiks olla muusika mõistest. Siiski, veelkord, puudub põhjus muusika mõiste puhul kasutada võõrkeelset sõna, kui eestikeelne sõna on muusikažanri tähenduses olemas. Olukord on võrreldav mõistetega missa ja missa (muusika).--Andrus Kallastu (arutelu) 7. juuni 2019, kell 10:30 (EEST)

Minu meelest kisub ikkagi liturgika suunas, sest enne kui hakati kirjutama terviklikke missatsükleid kui muusikateoseid (14. sajandil sündis esimene), oli juba tuhat aastat lauldud hilisemas missas leiduvaid tekste. Nende muusika oli traditsiooniline, mitte autorilooming. Alleluia pole niivõrd žanr kui jumalateenistuse tekst ja missa propriumi osa. Kas artikkel Halleluuja (muusika) eeldaks justkui kõigi muusikaajaloos leiduvate teoste käsitlemise, mille tekstiks on "halleluuja" ? Evlper (arutelu) 7. juuni 2019, kell 16:24 (EEST)

Ajakirja "Raadio" väljaandena ilmunud "Väike muusikaleksikon" (Tallinn, 1936) annab järgmise mõiste definitsiooni: "Halleluuja heebrea k. – "ülistagem Jahveed"; algselt israeli templiteenistuses koguduse vastuhüüe koori lauldud hümnile, võeti aga 5. sajandil tarvitusele ka rooma-katoliku kiriku liturgias, kus ta etendas tähtsat osa ja 9. s. arenes välja sekventsiks (vt.). Moodustab kiituslaulude alguse või lõpu, eriti ülestõusmispühadel. Kunstmuusikas on sel alal kuulsad Händeli koor oratooriumis "Messias" ja Mozarti sellenimeline aaria soolohäälele." 1. Antud tsitaat näitab, et sõna 'halleluuja' on muusika mõistes olemas juba vähemalt aastal 1936, mistõttu on tarbetu võõrsõnalise vormi alleluia kasutamine põhiterminina. 2. Loomulikult on halleluuja mõiste seotud liturgiaga. Kui nende kahe valdkonna mõistete sisu kattuvus on üks-ühene, võiks neist kahest valdkonnast rääkida samas artiklis. Kui mitte, peaks olema eri artiklid. --Andrus Kallastu (arutelu) 8. juuni 2019, kell 19:58 (EEST)

Minu meelest peaks selle pealkirja all siin olema umbes niisugune sisu nagu inglise artiklis en:Hallelujah. Andres (arutelu) 8. juuni 2019, kell 03:21 (EEST)

Teen ettepaneku nimetada see artikkel ümber Halleluuja (muusika) ning teha en:Hallelujah vastena uus artikkel Halleluuja.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. juuni 2019, kell 19:58 (EEST)