Arutelu:Enharmoonilised helid
Viimase kommentaari postitas Tiuks 6 aasta eest.
Selgitus ei ole piisav. Andres 20. september 2007, kell 01:20 (UTC)
- Kas on mõttekas seda üldse ainsuses defineerida? Umbes, et enharmooniline heli on heli, mida saab üles märkida erinevate heliklasside tähistega. Või mitmuses, et enharmoonilised helid on erinevalt ülesmärgitud, kuid samakõrguselised helid. Adeliine 7. märts 2013, kell 21:26 (EET)
- Vahe on selles, et kas enharmoonilisus on heli omadus või kahe heli suhe. Adeliine 7. märts 2013, kell 21:27 (EET)
- Üks heli omadusi on helikõrgus aga enharmoonilisust ma ei peaks heli omaduseks. Kas kahe heli suhe? Võrreldakse kahte heli aga mitte suhteid. Inglise vikis heli kohta eraldi artiklit ei ole aga ma arvan, et ainsuses sobib. --Tiuks (arutelu) 7. märts 2013, kell 22:40 (EET)
- Hmm, proovin seletada teisiti. Esimene olukord. Kujutle, et mängin ühtainust heli. Ütleme näiteks, et klaveril, ja sa näed ka, mis klahvi ma vajutan. See heli on enharmooniline, sest ma vajutan ühte klahvi, aga võime nimetada nt nii cis kui des. Teine olukord. Esitan muusikalise lõigu, mis on mingis helistikus ja ütleme, et ka noodikirjas olemas. Valin sealt ühe noodi, mis on cis (sest noodis on nii kirjas). Mängisin selle lõigu ja heli nimetusega cis oli seal hulgas. Nüüd mängin teise lõigu, mis on teises helistikus, aga seal leidub selle sama kõrgusega heli, mis noodis on märgitud des. Nii. Esimeses olukorras mängisin ühtainust heli, mille "omadus" on enharmoonilisus, võimalus nimetada ja kirjutada kaht moodi. Teises olukorras mängisin kaht heli, mis kõrguselt on samad, aga kummagi kontekstist tulenevalt nimetatakse eirnevalt. Kas selles teises olukorras oleks õige öelda mitmuses "enharmoonilised helid", sest ma mängisin ju kaht heli üksteisest lahus, mis siis, et neil oli sama kõrgus? Adeliine 9. mai 2013, kell 13:48 (EEST)
- Nüüd oli küll puust ja punaseks ette tehtud. Teises olukorras öeldakse tõesti mitmuses. Olen nõus mitmuses defineerimisega. --Tiia (arutelu) 9. mai 2013, kell 14:23 (EEST)
- Hmm, proovin seletada teisiti. Esimene olukord. Kujutle, et mängin ühtainust heli. Ütleme näiteks, et klaveril, ja sa näed ka, mis klahvi ma vajutan. See heli on enharmooniline, sest ma vajutan ühte klahvi, aga võime nimetada nt nii cis kui des. Teine olukord. Esitan muusikalise lõigu, mis on mingis helistikus ja ütleme, et ka noodikirjas olemas. Valin sealt ühe noodi, mis on cis (sest noodis on nii kirjas). Mängisin selle lõigu ja heli nimetusega cis oli seal hulgas. Nüüd mängin teise lõigu, mis on teises helistikus, aga seal leidub selle sama kõrgusega heli, mis noodis on märgitud des. Nii. Esimeses olukorras mängisin ühtainust heli, mille "omadus" on enharmoonilisus, võimalus nimetada ja kirjutada kaht moodi. Teises olukorras mängisin kaht heli, mis kõrguselt on samad, aga kummagi kontekstist tulenevalt nimetatakse eirnevalt. Kas selles teises olukorras oleks õige öelda mitmuses "enharmoonilised helid", sest ma mängisin ju kaht heli üksteisest lahus, mis siis, et neil oli sama kõrgus? Adeliine 9. mai 2013, kell 13:48 (EEST)
- Üks heli omadusi on helikõrgus aga enharmoonilisust ma ei peaks heli omaduseks. Kas kahe heli suhe? Võrreldakse kahte heli aga mitte suhteid. Inglise vikis heli kohta eraldi artiklit ei ole aga ma arvan, et ainsuses sobib. --Tiuks (arutelu) 7. märts 2013, kell 22:40 (EET)
- Vahe on selles, et kas enharmoonilisus on heli omadus või kahe heli suhe. Adeliine 7. märts 2013, kell 21:27 (EET)
Kas sellel artiklil üldse on mõtet? St kas siin on või saab olema midagi sellist, mis puuduks artiklis enharmonism? Eraldi artikkel võiks ju olla, kui eksisteeriks vähemalt üks interviki link. --Andrus Kallastu (arutelu) 29. juuni 2017, kell 12:53 (EEST)
- Ei ole vist tõesti mõtet. --Tiia (arutelu) 29. juuni 2017, kell 13:00 (EEST)
- Aga Kostabi õpikus on olemas. --Tiia (arutelu) 29. juuni 2017, kell 13:03 (EEST)