Arutelu:Elektriauto

Viimase kommentaari postitas Ohpuu 12 aasta eest.

Keelelingid ei ole õiged. Näiteks inglise ja prantsuse artiklis on jutt igasugustest elektrimootoriga sõidukitest. Andres 9. mai 2007, kell 12:25 (UTC)


Tänapäeva tehnoloogia puhul saab ühe laadimisega sõita keskmiselt umbes 100 kilomeetrit.

Selliste väidetega ei maksaks sellistes artiklites välja tulla. Elektriautod on kiirelt arenev valdkond ning kõige uuemad tänapäeva tehnoloogial põhinevad akud võimaldavad sõita kordades pikema maa. Siim 23. veebruar 2009, kell 18:26 (UTC)

Näiteks sportauto Tesla Roadster sõidab ühe laadimisega 393 km. Siim 23. veebruar 2009, kell 18:33 (UTC)


"Keskkonda ei saastata heitgaasidega" See on huvitav väide ja 2011 seisuga üldist energiamajandust vaadates kahjuks pigem vale. 2009 seisuga toodeti 45% elektrienergiast FOSSIILSETE kütuste baasil. Eestis toodetakse valdav osa elektrist põlevkivi põletades, misläbi paiskub taevasse suures koguses kasvuhoonegaase. Nendel teemadel võib googeldada...

See väide võib olla huvitav või siis ebahuvitav, aga see on viidatud väide. Palun guugelda, otsi välja vastavad kontraväited ja täienda artiklit nende abil. Taivo 23. oktoober 2011, kell 20:38 (EEST)Vasta

Kirjeldan selle valguses elektriauto probleemi:

  1. Fossiilsetel kütustel töötavad võimsad masinad kaevavad maapõuest uut fossiilset kütust, seeläbi heitgaase ning soojusenergiat ümbritsevasse ruumi eritades.
  2. Fossiilset kütust tarbivad masinad transpordivad kütuse elektrijaama või ümbertöötlusesse, seeläbi soojust ja heitgaase eritades.
  3. Elektrijaamas pannakse fossiilne kütus ahju, kust suunatakse energia elektrigeneraatorile - elektrijaam paiskab suures koguses heitgaase välja, generaatorist ja ja küttekolletest eraldub soojust maailmaruumi..
  4. Elektrilaengud kulgevad läbi kaablite ja vahetransformaatorite akulaadija juurde. Arvestatav protsent kaob soojusena maailmaruumi.
  5. Elekter jõuab akulaadijasse, selle laadimisahelad raiskavad energiad ja kiirgavad maailmaruumi soojust. Laadija laeb elektriauto akut ning ka selle protsessi kasutegur ei ole paraku 100% - soojusena kiirgub energiat maailmaruumi.
  6. Akust võetakse energia elektrimootorile ning muundatakse mehhaaniliseks tööks.

Pööran tähelepanu punktidele 3 ja 6. Esimeses neist muudetakse fossiilses kütuses peituv keemiline energia generaatori mehhaaniliseks liikumiseks ning viimases muudetakse läbi energiakonvertimiste elektrienergiaks muundatud energia UUESTI mehhaaniliseks energiaks, et auto liiguks. Seega - fossiilsetest küststest tulnud elektrienergia valguses on suures plaanis elektriautod halvema kasuteguriga kui näiteks bensiini peal liikuvad masinad. Tehnika arenedes, loomulikult, kaugemas tulevikus läheb olukord kindlasti paremaks - päikesekiirguse otsene elektriks konvertimine, tuumakütuse jääkideta kasutamine.

See, et uued elektriautod on võib-olla tarbijale ja tema rahakotile parema kasuteguriga, on kunstlikult tekitatud olukord ja võib vastata tõele. Globaalsel energiamajanduse tasemel paraku, jah, käib elektri tootmine veel nii, nagu ta käib.. --Mihkel Väljaots 30.08.2011, kell 17:15 (EET)

ma pole kindel, kas siin on selle diskussiooni koht, aga nende Mitsubishi lepinguga Eestisse tulnud autode kasutajad peavad koguma sertifikaate, et on laadinud autot taastuvenergiaga ehk mittefossiilset päritolu elektriga. umbes nagu kodumajapidamisel on võimalik Eesti Energia käest praegu osta ainult "rohelist energiat". turu avamise järel on pakkujaid jaeturul rohkem, vast mõni myyb ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Ohpuu 23. oktoober 2011, kell 20:52 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Elektriauto".