Arutelu:Eesti sood

Kas see on koolitöö? Geonarva 5. november 2011, kell 18:21 (EET)

Osa üldisemat juttu võiks olla artiklis "Soo" ja seda ei tarvitseks siin korrata. Viimasel pildil on saepurubrikett mitte turbabrikett. 90.190.114.172 5. november 2011, kell 19:49 (EET)

---

Suurimate soode pindala erineb vastavates artiklites esitatud andmetest. Kumb on õigem? Geonarva 8. november 2011, kell 12:18 (EET)

Vällamäe soo pildi võtsin välja, sest mustas riides kummitused rikuvad selle ära. Lõigu lõpumärgina ei kasutata <br>-märgendit, vaid kahekordset reavahetust. Niisugust pealkirjastiili, mis käib ühekordsete võrdusmärkide vahele, pole eesti vikis kombeks kasutada. Taivo 8. november 2011, kell 15:11 (EET)

Retsensioon

Sisu:

Mina arvan, et sisukus oli täiesti piisav. Kõik Eesti olulised sooliigid on ära mainitud, neid lühidalt tutvustatud ja omavahel võrreldud. Artikkel oli ka piisavalt pikk ning illustreeritud vastava pildimaterjaliga. Seega usun, et lugejad saavad soode kohta piisavalt head ja kvaliteetset informatsiooni. Enamus teksti oli ka hästi kirjutatud. Kuigi mõned laused olid suhteliselt segased ja esines kirjavigu(Need on allpool välja toodud), mida mina parandaks. Sellepärast teen ka vastavad ettepanekud.

Vikipeedia tavad:

Enamus asjad olid vormistatud ka Vikipeedia reeglite kohaselt. Mind häiris see, et artiklis oli väga palju siselinke, mida Vikipeedias veel olemas ei ole. Kuigi ma ei tea, kuidas selle lubamisega lood on. Mainiksin ära paar märkust, mis ilmselt on tavade vastu:

• Soode tekkes ei ole hea kasutada loeteluna 1. Kliima, 2 pinnamoe jne. Pigem võiks see lause olla ilma loeteluta.
• Soode kaitse teema all on 4 viide enne punkti. Peaks olema ikka peale punkti.

Allikad ja viitamine:

Üldiselt on tegu väga heade allikatega ja ma kiidan nende valikut. Küll aga leidsin ma nii mõnegi koha, kus võiks veel olla viide allikale, sest faktid võivad jääda muidu ebaslegeks, et mis andmetele põhinedes need saadud on. Minu järgmised mõtted viitamiste suhtes:

• Esimesel lausel võiks olla allikas, kuskohast need andmed pärit on. (See 6000-7000a tagasi).
• Eestis eristataks üle 50 turbaliigi. - Võiks olla viide allikale
• Eesti soode turba juurdekasv rabades on üle 1 mm aastas, madalsoos alla 0,5 mm aastas. - Viide allikale
• Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi. - Viide allikale
• Metsseal - Vikipeedia sisene viide olemas. Lihtsalt see on valest kirjutatud.
• Maailma mastaabis katavad turbaalad 3–5% pindalast, kuid seovad 25–30% atmosfäärist võetavast süsinikust. – Viide allikale
• Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse. Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. – Viide allikale mõlemal lausel.
• Jääksoode pindala - Viide allikale
• Uute 2010 a. andmete põhjal on tegelik soode osakaal Eestis ainult 5,5% Eesti pindalast ehk 240 000 hektarit. – Sellel lausel võiks olla eraldi viide. See on küll lõigu lõpus olemas, aga ei ole piisavalt selge, et see ka selle lause kohta on.

Keeleline kvaliteed:

Üldiselt oli tekst hästi loetav ja ei esinenud ka slängi sõnavara. Kohati on kasutatud sõnakordusi liiga palju. Toon välja laused, mis on segaselt kirjutatud või milles esineb kirjavigu:

• Sõna maaala võiks olla kirjutatud sidekriipsuga maa-ala. Oleks keeleliselt lihtsam lugeda.
• ...kus on moodustunud vähemalt 30 cm turbakihti. – Õigem oleks öelda turbakiht.
• Kuna Eestis on olnud soodsad tingimused soode arenguks: tasane maa, suur sademete hulk ja mitmel pool vett vähe juhtiv pinnas, seega on kujunenud väga suur soode mitmekesisus. – Selle lause võiks ümber sõnastada. Kuidagi loogilisemaks teha. Hetkel tundub väga segane.
• Tänapäevaste soode asemel olid esmalt, kas järved, voolasid jõed, seal kasvasid metsad või loksus meri. – See lause võiks ka loogilisem olla.
• Vähe juhtiv - Kirjutatakse kokku.
• Teisel juhul tekib tasasel ja kergelt nõgusal liivasel alal... . – Ehk oleks parem kasutada sõna või tunduks lause ehitus parem.
• Üld levinud - Kirjutatakse kokku.
• Allikat ümbritseb hästi tihe samblarinne, iseloomulik ongi tihe samblarinne. - Selle lause võiks kuidagi teistmoodi sõnastada. Praegu on sõnakordus ja ebaloogiline lauseehitus.
• Pisinärilistest siide- ja madalsoos kohtame uruhiirt. - Siirdesoost on puudu R täht.
• Ülioluline - Väljend on ehk liiga kõnekeelne.
• Soodes pälvis esimesena tähelepanu turba võime põleda, esimesena mainis seda… . - Sõnakordused
• Historia natualis – Kas on mõeldud Historia Naturalis?
• Freesitaba kihi paksus on keskmiselt 11 mm. – Freesitava
• Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed masinad, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid. – Segane lause. Peaks ümber sõnastama.
• C sidumine on asendunud emissiooniga. – Süsiniku võiks välja kirjutada nimega ja anda talle ka Vikipeedia sisese viite.
• Lisaks on kasutusel ka kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad, mida nimetatakse turbapelletiteks ehk graanuliteks. Ka turbabriketi valmistamisel kasutatakse küttefreesturvast. - Need laused võiks siduda üheks ilusamaks lauseks.
• ...selle loovad hapniku- ja mineraalrikas vesi... . – Kas on mõeldud mineraalainete rikas vesi?
• ...välja tasastel halva äravooluga nõgudes, kus põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge. – Peaks olema tasastes nõgudes, mitte segu kahest erinevast käändest. Lisaks võiks kasutada sidesõna on põhjavee ja enam-vähem sõnade vahel.
• Lubjavaesed pärismadalsoodes seevastu on rohkem... . – Sõna lubjavaesed peaks käänama.
• Turbatüübid, millest on valdavad tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas. – See lause tuleks kohendada. Võiks midagi ette kirjutada sinna nt Seal esinevad erinevad turbatüübud, milles on valdavad tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas.
• Sammaltaimedest on esindatud punane-, pruun-, lillakas-, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud. – Sammalde ja samblike vahel võiks lausele punkti panna ja samblike loetelu alustada uue lausega.
• Juba 19. sajandi keskel oli ülesmärgitud üle 300 turbaauku... . – Sõna turbaauk peaks õigesti käänama.
• Jääksoo mõjutab negatiivselt ümbruskonna veerežiimile, suurendab põlengute risk, väheneb bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus. – Selles lauses peaks kasutama kogu aeg ühte vormi. Kas mõjutab, suurendab, vähendab või siis mõjub, suureneb, väheneb. Mitte segiläbi. Sellest tulenevalt peaks ka lauses muud vigased kohad parandama.

TaunoTilk 10. november 2011, kell 21:53 (EET)

---

Palun loe teksti aeglaselt ja mõttega läbi või kõva häälega sõbrale/emale/koerale ette, siis leiad valed vormid ja näpuvead üles.

Punaseid linke ei pea kartma, kui nad on moodustatud õigesti (lingivad algvormis pealkirjale). Rohkem linke (kohanimed, terminid)!

• 30 cm paksune turbakiht
• 10 000-st väiksemad aastaarvud kirjutada ilma tühikuta, ka kriipsu ümber pole siis tühikuid vaja
• -ne-liitelised sõnad kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku, arvude puhul lubatud ka sidekriipsuga

Alajaotuses "Soode levik ja arvukus" võiks panna teises lauses pindalad sulgudesse.

• turbala on mingi viga; degradeerub
• Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas, keskosas tasane, tunnusliigiks raba-jänesvill. Sisuliselt erinevad asjad pandud ühte lausesse.
• Loomastiku alajaotuses vahest → vahel
• Kõige tihedam asustus juunis ja oktoobris ning novembris kui toimub hanede ja luikede läbiränne. Lausest puudu öeldis ja koma.
• Pisinärilistest siide- ja madalsoos kohtame uruhiirt Parandada lauseehitust.
• üles märgitud
• Sood on leidnud kuivendamisjärgselt kasutust põllu- ja metsamaana ning turbakaevandusalana
• "aun" tuleb kindlasti linkida
• mai algusest kuni augusti lõpuni
• Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades küttena. kütteks või kütusena
• Kasutusalade jaotuse viimases lõigus: kui tegemist on võrdlusega, ei käi "kui" ees koma.

Kui lohakusvigadest lahti saaks, oleks juba päris hea! Adeliine 11. november 2011, kell 06:15 (EET)

Tänan kõiki abi eest!

Nüüd peaks vist kõik vead parandatud olema. Mõni viga võis sisse jääda, kuna ma ei ole eriti tugev eesti õigekeeles. Vabandan! Karamellike 14. november 2011, kell 23:02 (EET)

• Näpuvigu veel on. Kolm tükki näiteks selles lõigus, mis algab "Turvas tekib pindmises..."
• degradeerub
• just enne siirdesoode pealkirja on viitamisviga
• Lääne-Eesti rabades liigub vesi raba servas, keskosa on tasane
• Ristämblik koob
• Lindude asustus on kõige tihedam juunis; samas lauses koma puudu
• üles märgitud
• üle 300 käsitsikaevatud turbaaugu
• Sood on pärast kuivendamist leidnud kasutamist põllu-, metsamaana ja turbakaevandusalana.
• mai algusest kuni augusti lõpuni
• 10% rohkem kui 2009. aastal

Adeliine 29. november 2011, kell 05:12 (EET)

Aitäh

Tegin viimased parandused.

Loodan, et nüüd on kõik õige.

--Karamellike 22. detsember 2011, kell 15:21 (EET)

---

• Kui "nõgudes", siis ikka "tasastes".
• Lääne-Eesti rabades liigub vesi raba servas, keskosa on tasane
• Taimestikus on iseloomulikud näiteks
• Ristämblik
• Lindude asustus on kõige tihedam
• Historia Natualis → Naturalis historias

Adeliine 23. detsember 2011, kell 02:00 (EET)

Tegin viimased parandused, nüüd võiks sobida.

--Karamellike 5. jaanuar 2012, kell 21:48 (EET)