Arutelu:Eesti peakonsulaat Peterburis

Viimase kommentaari postitas Andreas003 29 päeva eest teemas Pihkva talituse direktor Triin Parts.

Ma arvan, et kindralkonsulaat ei vääri iseseisvat artiklit, see on lihtsalt peakonsulaadi varasem nimetus. --Improvisaator 16. september 2009, kell 09:30 (UTC)

Ei vaidle vastu, kui teaks täpset juriidilist terminit esinduse kohta, saaks sellest teha ka kohe ümbersuunamise samasse artikklisse --Nosser 16. september 2009, kell 09:39 (UTC)

Tegelikult tuli optante Eestisse veel 1939. aastal:

N. Venest saabus kodumaale 68-aastane naisterahvas. muuda

Pühapäeva [13. augusti 1939] õhtul saabus rongiga N. Venest optandina Eestisse Liisa Teki, 68 aastat vana, sündinud Kübar. Venemaal on ta elanud 33 aastat Baikali järve ääres Lisjeni alevikus. Ta sõidab edasi Võrumaale, kus elab õde ja vennalapsed. Teele asus ta sealt 3. augustil.

Uus Eesti, 14. august 1939, nr. 218, lk. 3.

--Kontra 12. veebruar 2010, kell 13:07 (UTC)

Jah, opteerumine vääriks omaette artiklit. Leidsin ka just ilusa mahlase sõimu Päevalehest 16. märtsist 1934 (lk 2), pärast Pätsu esinemist kaitseseisukorra teemal: "Endistest optantidest, kes tühja koti ja kepiga siia põgenesid Venemaalt, et oma nahka päästa ja kes kogu iseseivuse aja on ühe silmaga itta vaadanud ja oodanud võimalusi, millal seal jälle spekuleerimise võimalused avanevad tunneme ja teame me ka, et neil pole kunagi õiget isamaalisuse ja rahvusluse tunnet olnudki. Nad kõik on oma olemist siin ja Eesti iseseisvust ikka mõelnud kui mingisugust ülemineku ajajärku, et siis jälle ära aurata ja muulaseks saada." ("Üks kodanik" "W. Maas" pealkirja all "Üks järelehüüe") Yhtlasi on see huvitav näide sõna "muulane" omaaegsest kasutusviisist. --Oop 19. oktoober 2011, kell 20:54 (EEST)Vasta

Pihkva talituse direktor Triin Parts muuda

Google'i järgi pole Pihkva talituse direktor Triin Parts tähelepanuväärne. Seega lahendamata on Commonsis kategooria Commons:Category:Triin Parts--~~

Võtsin artiklist välja järgneva:

"Aastatel 1920–1923 opteerus Eestisse ligi 40 000 inimest (37 578-1920. aastal - 14 909, 1921. aastal - 15 866, 1922. aastal - 5380 ja 1923. aastal - 1423 inimest).[1]"

Huvitav, aga üldinfo, mis Peterburis tegutsenud konsulaati otseselt ei puuduta. Pigem on küsimus, kas on teada, kui palju inimesi Peterburi osakond Eestisse saatis. Andreas003 (arutelu) 29. märts 2024, kell 09:21 (EET)Vasta

  1. "Маамяги В.А. Эстонские поселенцы в СССР (1917-1940 гг.) / В.А. Маамяги. - Таллин, 1977. - С.211" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2006. Vaadatud 28. jaanuaril 2010.
Naase leheküljele "Eesti peakonsulaat Peterburis".