Eesti peakonsulaat Peterburis

Eesti Vabariigi peakonsulaat Peterburis oli Eesti Vabariigi esindus Venemaa Föderatsioonis Peterburi linnas aadressil Bolšaja Monetnaja 14. Konsulaadil asus Pihkvas Peterburi peakonsulaadi Pihkva talitus.[2] Esindus tegutses 1922-1938 ja 1992-2022.

Eesti peakonsulaat Peterburis
Üldandmed
Renoveeritud 1995[1]
Aadress Bolšaja Monetnaja 14, Peterburi, Venemaa
Koordinaadid 59° 57′ 42,2″ N, 30° 19′ 1,2″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Indrek Niitla

Ajalugu

muuda

Eesti esindus Leningradis kahe maailmasõja vahel

muuda

Pärast Eesti Vabadussõda oli Eesti Vabariigi peakonsulaadi eelkäija Nõukogude Venemaal Petrogradis kontrolli-opteerimiskomisjoni osakond, mis alustas tööd 6. aprillil 1920 Prantsuse kaldapealse 24 ja Gagarinskaja 1 nurgamajas. Neeva ääres asuv komisjon oli loodud Tartu rahulepingu alusel. Selle järgi said Eestisse opteerumise ehk Eesti kodakondsuse valimise võimaluse varem Venemaa Keisririiki rännanud, Esimese maailmasõja ning Vene kodusõja ajal Venemaale sattunud Eesti päritoluga elanikud. Osakond tegeles ka eestlastest vangide probleemidega, alates nende kodakondsuse väljaselgitamisest ja lõpetades nende vabastamise taotlemise ja majandusliku abistamisega vanglates. Kontrolli-opteerimiskomisjoni osakond töötas 1922. aasta sügiseni.[viide?]

6. detsembril 1922 peakonsul Viktor Tombergi korraldusega asuti tööle Eesti peakonsulaadina Petrogradis. Peale Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liikme Jaan Kreuksi kinnipidamist illegaalse tegevuse eest Eestis ja tema hukkamist tungisid 3. aprillil 1923 peakonsulaati umbes 40 inimest ning rüüstasid konsulaadi. Rüüstatud maja enam ei taastatud, vaid peakonsulaat taasavati 5. augustil 1923 suurvürst Vladimir Aleksandrovitši adjutandi Erich Gerhard von Pistohlkorsi endises elamus aadressil Bolšaja Morskaja 59.[viide?]

1926. aastal toimus Leningradis nn "Inglise-Eesti spionaaži kohtuasi", mille käigus 48 inimest, sh ka endist Eesti konsulit Kingissepas Siegfried Taari süüdistati Punaarmeed puudutava salateabe hankimises ja edastamises ning Leningradi veevärgi ja Gattšina lennuvälja õhkulaskmise ettevalmistamises.[viide?]

1930. aastate lõpus hakati NSV Liidus välisriikide konsulaaresindusi sulgema, tuuees ettekäändeks vajadust "seada jalule konsulaaresinduste pariteet Nõukogude Liidu ja välisriikide konsulaarsuhetes". Koos Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani ja Läti konsulaadiga pandi ajavahemikul 1. aprill 1937 – 31. märts 1938 kinni ka Eesti peakonsulaat. Viimane peakonsul oli Aleksander Warma.[viide?]

Konsulaadi taasavamine ja sulgemine

muuda

Venemaa Moskva suursaatkonna töötajad alustasid Peterburis konsulaadiülesannete täitmist 1. augustil 1992, peakonsulaadi juhataja asus tööle 17. augustil 1992.[viide?]

2010. aasta märtsis toimus diplomaatiline skandaal, kui Venemaa Föderatsiooni Välisministeerium teatas Eesti peakonsuli Peterburis Rasmus Lumi, väljasaatmisest ning põhjendas oma otsust vastusammuna Eesti võimude keeldumisele anda nõusolek Vene Föderatsiooni Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele.[3]

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse sulges Eesti 2022. aasta aprillis Venemaa peakonsulaadi Narvas ja konsulaarosakonna kantselei Tartus. Vastusammuna sulges Venemaa Eesti peakonsulaadi Peterburis ja talituse Pihkvas.[4] Lõplikult suleti peakonsulaat 5. mail 2022.[5]

Viited

muuda
  1. "Konsulaadihoone Peterburis". Eesti Arhitektide Liit. Vaadatud 28. märtsil 2024.
  2. "Venemaa". Eesti Välisministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2019. Vaadatud 31. märtsil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  3. "Venemaa saadab riigist välja Eesti peakonsuli". Delfi. 1. märts 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2010. Vaadatud 29. märtsil 2024.
  4. Alas, Brita-Maria, toim (21. aprill 2022). "Venemaa sulgeb vastusammuna Eesti peakonsulaadi Peterburis". Postimees.
  5. "Eesti sulges esindused Peterburis ja Pihkvas". ERR. 5. mai 2022.