Arutelu:Eesti juudid
Pealkiri "Eesti juudid" või "Juudid Eestis" muuda
Minu meelest oleks parem pealkiri "Eesti juudid". Andres 17. detsember 2008, kell 14:02 (UTC)
- Ootasingi juba arutelu selle pealkirja üle ning ootan pealkirja üle laiemat arutelu, võib-olla kellegilt neist endi seast- retoorilise küsimusega, kas nad on osa eesti rahvast või osa juudi rahvast Eestis? ning kas seda on üldse võimalik eristada...
Nii, et laseks küsimusel laagerduda ja siis otsustaks, seetõttu ei ole ka lehele Juudid Eestis viidet teistest artiklitest NOSSER 17. detsember 2008, kell 14:30 (UTC)
- Pealkirja pärast küll ei maksa linke tegemata jätta.
- Mulle tundub, et "Eesti juudid" on loomulikum pealkiri. Määratlus on nii või teisiti puhtterritoriaalne.
- Ma ei usu, et keegi arvaks, et Eesti juudid on osa eesti rahvast. Kui nad oleksid eestlased, siis nad ei oleks juudid. Andres 17. detsember 2008, kell 22:29 (UTC)
- See väide vajaks nüüd küll pisut selgitamist. Ma ei tunne igasusgute sotsiaalsete gruppide hingeelu niivõrd hästi, et julgeksin siin midagi absoluutse kindlusega öelda, aga mulle tundub, et pealtnäha selge, see asi nüüd ka ei ole. Kuidas üldse kindlaks, kes on eestlane ja kes on juut? Ja miks välistab ühte gruppi kuulumine teise? Kas Karl Vaino on eestlane? Aga Arnold Susi? Iseasi muidugi, kui keelereeglid välistavad midagi (a la eesti rahvas = eesti soost isikud, Eesti rahvas = kõik rahvad, kes elavad territooriumil nimega Eesti jne). --kanakukk (arutelu) 28. aprill 2015, kell 12:56 (EEST).
"Välislingid" ja "Kirjandus" peaksid olema ühtsed alajaotused. Neid võib vajaduse korral omakorda jaotada. Andres 17. detsember 2008, kell 22:31 (UTC)
Integreerida muuda
http://209.85.129.132/search?q=cache:IyTRkLK07_8J:eja.pri.ee/history/Juudid.pdf --kanakukk 13. juuni 2009, kell 19:14 (UTC).
Kuna Eestimaa kubermang asus väljaspool Venemaa Keisririigis juutidele lubatut elamispiiri, oli juutidel võimalus elama asuda nende soovikohaselt Eestimaale ja valida koht, kus ennast sisse seada. - see lause tundub imelik.--WooteleF 28. august 2009, kell 11:37 (UTC)
Selle artikli võiks Kasutaja:Nosseri alamleheks teha. See kujutab endast pigem lingi- ja juhuslike faktide kogu, kui artiklit.--WooteleF 28. august 2009, kell 11:47 (UTC)
- Vähemalt välislingid võiks alles jätta. Kõige parem lahendus oleks ikka viidatud allikate põhjal korraliku artikli kirjutamine. Andres 28. august 2009, kell 13:57 (UTC)
Minu meelest on viimane välislink sobimatu. Andres 18. mai 2010, kell 22:11 (EEST)
- Kas Vikipeedia on poliitliselt kallutatud või erapooletu maailma asjade kajastaja? Kas selles artiklis ei peaks rääkima ka suhtumisest juutidesse ja antsemitismist Eestis. Või tuleks teha eraldi artikkel Antisemitism Eestis, kuhu see välislink sobiks? Või on Madisson nii tähtsusetu tegelane, et tema tegevus ei vääri mainimist siin? --Metsavend 19. mai 2010, kell 10:19 (EEST)
- See link võib kuskile sobida küll, aga sel kujul ta minu meelest ei sobinud. Kõigist neist asjadest ja Madissonist tuleb rääkida, aga Madissoni nimekiri kui niisugune ei ole minu meelest siin linkimiseks vajalik. Selleasemel võiks püüda säärane nimekiri ise koostada. Madissoni nimekiri allikana ei ole usaldatav. Andres 19. mai 2010, kell 10:46 (EEST)
- Alljärgnevalt avaldame Eesti tuntud juutide nimekirja (ka pooljuudid). Loomulikult ei ole äratoodud nimekiri mõeldud kellegi pahatahtlikuks sildistamiseks. Valdav enamik nimekirjas äratoodud juudi rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke on igati austamisväärsed inimesed. Imestamis- ja kiiduväärne on asjaolu, et väikelinna Lihula jagu rahvast on Eesti poliitikale, majandusele ja kultuurile pakkunud nii palju võimekaid inimesi. (Nimekirja täiendatakse.) Minu arust on see igati positiivne suhtumine. Põgusal vaatlusel ei leidnud ma rohkem vigu kui Eino Baskini nimekirjutus ja lõpus peaks gooti kirjas sõna "õnnetuseks" lõppema lühikese (mitte pika s-iga). Minu arust täitsa huvitav nimekiri. Ei oleks osanud arvata, et Eestis nii palju juute on, peale Zuroffi. --Kontra 19. mai 2010, kell 11:51 (EEST)
- Ja nimekirja lõpus on suurte tähtedega kirjutatud, et juudid on õnnetuseks. Vahet ei tehta juutidel ja pooljuutidel, ja pooljuudid tuleks defineerida. Kas näiteks Arvo Pärt ja Toomas Hendrik Ilves on pooljuudid?
- Tuleks koostada nimekiri, kus kõik toetuks usaldatavale (ja viidatud) allikatele, ja lisada ka need, kes on praeguseks surnud. Andres 19. mai 2010, kell 12:05 (EEST)
- Alljärgnevalt avaldame Eesti tuntud juutide nimekirja (ka pooljuudid). Loomulikult ei ole äratoodud nimekiri mõeldud kellegi pahatahtlikuks sildistamiseks. Valdav enamik nimekirjas äratoodud juudi rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke on igati austamisväärsed inimesed. Imestamis- ja kiiduväärne on asjaolu, et väikelinna Lihula jagu rahvast on Eesti poliitikale, majandusele ja kultuurile pakkunud nii palju võimekaid inimesi. (Nimekirja täiendatakse.) Minu arust on see igati positiivne suhtumine. Põgusal vaatlusel ei leidnud ma rohkem vigu kui Eino Baskini nimekirjutus ja lõpus peaks gooti kirjas sõna "õnnetuseks" lõppema lühikese (mitte pika s-iga). Minu arust täitsa huvitav nimekiri. Ei oleks osanud arvata, et Eestis nii palju juute on, peale Zuroffi. --Kontra 19. mai 2010, kell 11:51 (EEST)
"Eesti on Nõukogude Liidu kõrval ainud riik maailmas, kus nõukogude võim represseeris sõja ajal rohkem juute kui Saksamaa" Kahtlen selles väites 90.191.119.98 23. oktoober 2011, kell 14:12 (EEST)
Nn "Juudi andmed" muuda
"... Vastavalt Juudi andmetele oli juudi kogukonna saatus ...". Kes on need juudid, kelle andmete kohta siin räägitakse? Al.Neuland 11. november 2011, kell 13:21 (EET)
Mõningatest sisulistest puudustest muuda
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi uurimisosakond juut Idel Jakobson juhtimisel, represeeris ka Eesti sionistide organisatsiooni liikmeid, 28. augustil 1941. aastal, vahistati süüdistatuna "sionistliku revisjonistliku organisatsiooni loomises ja juhtimises ning kapitalistliku riigi loomise katses, uute liikmete värbamises ja suunamises Palestiina riiki" – Pinchas Katz, Vulf Girshanovich, Tuvya Maiofis, Solomon Sverdlov, Abram Gilinov ja Zelik Frank. Katz ja Girshanovich hukati, ülejäänud vahistatud mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse.
Ei pea arvatavasti paika, et 28. augustil toimus vahistamine (muide, ääremärkuse korras, sel päeval jõudsid sakslased Tallinna – arvan, et kel elu armas, see proovis sel ajal siit kiiremas korras minema saada, mitte kontrrevolutsioonilist elementi ukselt-uksele taga ajada). Dokumentide järgi toimusid arreteerimised varem, 28. augustil oli tribunal ja seda juba NSV Liidu sisemaal Kirovis. Kontrollima peaks sedagi, kas ülejäänud ikka saadeti vangilaagritesse. Okupatsioon.ee kirjutab kõne all olevate isikute kohta järgmist:
- MAIOFIS, Tevie, Leib s. 1916 Tartu, arr. 05.06.41 Tallinn, Lembitu 29-4, trib. 28.08.41 §58-10 lg.1, 58-11; Kirov, õigeks mõistetud. [ük 2163/1303]
- GILINOV, Abram, Samuil s. 1909 Tartu, arr. 05.06.41 Tallinn, Niine 9a-5, trib. 28.08.41 §58-10 lg.1, 58-11; Kirov, mõisteti õigeks. [ük 2163/1303]
- FRANK, Zelik, Itsko s. 1904 Narva, arr. 05.06.41 Tallinn, Süda 8-9, trib. 28.08.41 §58-10 lg.1, 58-11; Kirov, mõisteti õigeks. [ük 2163/1303]
- SVERDLOV, Solomon, Isaak s. 1905 Peterburi, arr. 22.06.41 Tallinn, Põhja pst. 11-14, trib. 28.08.41 §58-10 lg.1, 58-11; Kirov, õigeks mõistetud. [ük 2163/1303]
- KATZ, Pinhas, Efraim s. 1907 Läti Liepaja, arr. 29. 04.41 Tallinn, Narva mnt. 71-8, trib. 20.08.41 §58-10 lg.1, 58-11, 58-4; surmaotsus; kinnip-k. Kirov, surn. 16.11.41. [ük 2163/1303]
- GERŠANOVITŠ, Vulf, Abram ka Gerschanovitš juut, 1912 Tallinn, kõrgh., jurist, arr. 29.04.41 Tallinn, Tartu mnt. 7-1 §58-10; Kirov. Viimased andmed: Kirovi vang-las 07.41. Sionistliku organisatsiooni liige. [1071M]
--kanakukk 5. jaanuar 2012, kell 16:36 (EET).
Eesti on Nõukogude Liidu kõrval ainus riik maailmas, kus nõukogude võim represseeris sõja ajal rohkem juute kui Saksamaa – kuidas sellest väitest aru saada? Milles need repressioonid seisnesid? Kas silmas on peetud küüditamist ja sundmobiliseerimist? Kuidas on lood Läti ja Leeduga, kus end juudi rahvusest määratlenud inimesi oli oluliselt rohkem? --kanakukk 5. jaanuar 2012, kell 16:36 (EET).
Viimase muudatusega asendati väide Ennesõjaaegne juudi sünagoogihoone lammutati II maailmasõja ajal ja enne uue sünagoogi ehitamist, merekoolina kasutusel olnud maja asemel, kasutati palvemajana Magdaleena tänaval asuvat maja väitega Ennesõjaaegne juudi sünagoogihoone pommitati puruks NSVL lennuväe poolt 1944 a. märtsirünnaku käigus. Ja enne uue sünagoogi ehitamist, merekooli kasutuses olnud maja asemel, kasutati palvemajana Magdaleena tänaval asuvat maja, samas jäeti viide Epp Alatalu artiklile samaks. Kahtlane muudatus. Isegi kui faktid on õiged (?), ei näe see välja nagu Alatalu senisest parem refereering, pigem toetub väide mingile muule allikale (aga millisele?). --Oop (arutelu) 27. juuni 2012, kell 20:30 (EEST)
1940. aasta riigipöörde järel likvideeris Nõukogude võim juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid, ühingud ja korporatsioonid (Hasmonea), tehes seda pahempoolse antisionistliku juudiorganisatsiooni Licht esitatud nimekirja alusel.
- Siit järeldub, et Licht palus ka iseenda likvideerimist. On see õige või likvideeriti siiski kõik peale Lichti? --Minnekon (arutelu) 21. august 2018, kell 22:00 (EEST)