Arutelu:Desktopper
Inglise keeles on lühendiks DTP. Andres 5. mai 2008, kell 07:10 (UTC)
Inglise keelse wikipeedia järgi on Desktop publisher tarkvara, mitte amet. --Kyng 19. jaanuar 2009, kell 11:40 (UTC)
nii uurisin kogu seda jama... tegemist on ilmselt inglise keelt vöörkeelena rääkijate (värd)laenuga, samas olles töötanud rahvusvahelistes reklaamiagentuurides, pole kunagi tekkinud inglastel probleemi kõnealloleva mõistega. inglise keeles on tõenäoliselt korrektseks vasteks "Production artist". uurin natuke täna "native speaking" inglase käest, aga tõenäoliselt peaks artikli ümbernimetama :P --Täitsa Topitav Konn 5. aprill 2010, kell 09:49 (EEST)
ja mida ma tegingi, kas nyyd on ok? --Täitsa Topitav Konn 5. aprill 2010, kell 12:22 (EEST)
- Viited allikatele tuleks kasuks. M ei ole kindel, kas sõna värdlaen on päris korrektne kasutada.--Kyng 5. aprill 2010, kell 12:52 (EEST)
paku siis mingi parem sõna selle asemele.
Siin-seal pakutakse tegevusnimeks komapktkirjastamine. [1] Siinne oleks siis kompaktkirjastaja. Pikne 7. aprill 2010, kell 10:21 (EEST)
pigem siis raalkirjastamine, mis krt on kompaktkirjastamine?! – see tekitab rohkem segadust kui seletab. --Täitsa Topitav Konn 7. aprill 2010, kell 11:24 (EEST)
- Raalkirjastamie on teine mõiste. Siiski, jah, kui ametit silmas pidada ja mitte nii arvutile eriomaselt, siis miks mitte öelda maakeeli ja arusaadavalt küljendaja. Pakun viimast sõna teisaldamise jaoks. Pikne 13. aprill 2010, kell 18:31 (EEST)
- Desktopper on väga kole sõna. Küljendaja on vähemalt eestikeelne. Taivo 13. aprill 2010, kell 20:01 (EEST)
- Tundub, et "küljendaja" on kitsam mõiste, kuigi see sõna on võib-olla kasutusel laiendatud tähenduses. Kas ei võiks olla "trükiettevalmistaja", mida niikuinii on kasutatud ja mis siingi on kasutusel? Teised võiksid olla ümbersuunamised, aga artiklis Küljendaja tuleks rääkida klassikalisest küljendajatööst. Andres 14. aprill 2010, kell 08:54 (EEST)
- Nii küljendaja kui trükiettevalmistaja on siin praegu mainitud – esimene tundub suupärasem. Siin on mainitud ka trükindust – klassikaline küljendustöö oleks sellega seotud? Või mida kitsama tähenduse all silmas pead? Nii võikski ehk ühes artiklis kirjutada klassikalisest ja nüüdsest arvuti taga töötavast küljendajast. Pikne 14. aprill 2010, kell 09:19 (EEST)
- Definitsiooni järgi on selle ametimehe tööks pilditöötlus ja küljendus. Seega on küljendamine ainult osa tema tööst. Kui see nii on ja klassikaline küljendaja tegeleb ainult küljendamisega, siis on tegu erineva tööga. Kui tegu on lihtsalt küljendajaga, miks siis on välja mõeldud nii palju sõnu? Andres 14. aprill 2010, kell 10:25 (EEST)
- Ma mainin, et sünonüümide olemasolu ei ole eriline argument. Vaat kui palju nimesid on mõne linnu- või taimeliigi kohta välja mõeldud. Taivo 14. aprill 2010, kell 14:36 (EEST)
- ajalehtedes kiputakse sääraseid tegelasi nimetama kujundajateks. Ohpuu 14. aprill 2010, kell 14:41 (EEST)
- oleneb - väiksemas ajalehes ja agentuuris teebki kujundaja kõik tööd ära, alates puhastamisest, lõpetades küljendamise ja trükiettevalmistusega. suurtes agentuurides ei ole tegemist kujundajaga, vaid tehnilise töötajaga, kes ei tegele loometööga; pigem on ta kujundaja assistent, kes teeb nö musta töö ära – puhastab pilte, lõikab möötu, vormindab mida iganes. aga ta reeglina EI KUJUNDA. mõtlesin selle kompaktkirjastaja peale, see pole ka see – kirjastaja kirjastab, kas pole nii? :) üldise mõistena on kompaktkirjastamine olemas, ametina mitte. niisiis on vaja ikkagi mingit eestikeelset nimetust… kujundaja assistent??? tehniline kujundaja??? tehniline kujundaja abi? :) ehk on abi: see oleneb agentuurist kuidas teda nimetatakse – kujundaja assistent, küljendaja, desktopper, misiganes. igal juhul peaks välja mõtlema mis see kõikse korretsem oleks.
- Definitsiooni järgi on selle ametimehe tööks pilditöötlus ja küljendus. Seega on küljendamine ainult osa tema tööst. Kui see nii on ja klassikaline küljendaja tegeleb ainult küljendamisega, siis on tegu erineva tööga. Kui tegu on lihtsalt küljendajaga, miks siis on välja mõeldud nii palju sõnu? Andres 14. aprill 2010, kell 10:25 (EEST)
- Nii küljendaja kui trükiettevalmistaja on siin praegu mainitud – esimene tundub suupärasem. Siin on mainitud ka trükindust – klassikaline küljendustöö oleks sellega seotud? Või mida kitsama tähenduse all silmas pead? Nii võikski ehk ühes artiklis kirjutada klassikalisest ja nüüdsest arvuti taga töötavast küljendajast. Pikne 14. aprill 2010, kell 09:19 (EEST)
- Tundub, et "küljendaja" on kitsam mõiste, kuigi see sõna on võib-olla kasutusel laiendatud tähenduses. Kas ei võiks olla "trükiettevalmistaja", mida niikuinii on kasutatud ja mis siingi on kasutusel? Teised võiksid olla ümbersuunamised, aga artiklis Küljendaja tuleks rääkida klassikalisest küljendajatööst. Andres 14. aprill 2010, kell 08:54 (EEST)
"küljendama <52> trükiladu lehekülgedeks kokku panema; arvutis teksti ja graafikat paigutama ning vormindama ▪. Raamatu, ajalehe küljendamine. Küljendaja" ütleb ÕS 2006. --Täitsa Topitav Konn 3. oktoober 2010, kell 10:54 (EEST) vaata ka http://www.keelekoda.ee/ee/teenused/kirjastamine/ --Täitsa Topitav Konn 3. oktoober 2010, kell 10:54 (EEST)
Tänapäeval nimetatakse seda minu teada küljendajaks; kui töö hõlmab peale teksti paikasättimise piltide-joonistega seotud kunstiliste valikute tegemist, siis soovivad küljendajad enamasti, et neid nimetataks kujundajaks või küljendajaks-kujundajaks või kujundajaks-küljendajaks (nt õpetatakse Eestiski välja trükimeedia kujundajaid-küljendajaid). Osis "kompakt" ("kompaktkirjastamine") on selles kontekstis suuresti jäänud unarsõnaks (see oli mõeldud väljendama eeskätt väiksetiraažilist amatöörkirjastamist/-küljendamist selles tähenduses, et trükiste kujundaja-küljendaja ei pea olema kunstnik ega eriharidusega küljendaja, vaid suvaline arvutikasutaja saab võtta näiteks Publisheri programmi ja kujundada sellega pulmakutseid, menüüsid, ürituste päevakavu jms, ning need ise printeriga välja printida). Enam pole vaja kasutada ka osist "arvuti" (arvutiküljendaja), sest tänapäeval eriti muud moodi ei küljendatagi kui ainult arvutis. Küljendamist nimetatakse trükiettevalmistuseks tavaliselt siis, kui trükis (raamat, ajakiri, voldik vms) plaanitakse saata trükikotta, väga kitsalt võttes vormistab küljendaja selles tähenduses oma töö lõppfaasis trükikojaga kokku lepitud vormingus trükifailid. Trükiettevalmistuseks võidakse aga nimetada ka tekstide ja piltide toimetamist sellise tasemeni, et neid kannataks (soovitud sihtrühma arvestades) trükki lasta. Küljendaja ülesanded on aga laiemad kui trükiettevalmistaja omad. Lühendit "DTP" kasutavad välismaised tõlkebürood ja kirjastused küljendamise tähenduses, näiteks kui nad saadavad mulle hindamiseks DTP läbinud tõlketekste, siis see tähendab, et ma saan tööfailidena küljendatud PDF-id (kus ma pean peale teksti õigsuse hindama ka teksti paigutust). Kuriuss 10. september 2017, kell 16:22 (EEST)
- Kas siis pealkiri võiks olla kujundaja-küljendaja või küljendaja-kujundaja. Või tuleks artiklis Küljendaja rääkida nii klassikalisest küljendajatööst kui ka tänapäevasest ametist? Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 17:17 (EEST)