Arutelu:Dementsus

Viimase kommentaari postitas Adeliine 13 aasta eest teemas Ümbersuunavast artiklist "Vaimne taandareng.

Kas see on seisund või protsess? --Metsavend 27. mai 2007, kell 14:22 (UTC)

Meditsiinis on kombeks kasutada seisundi kohta sõna, mis tähistab ka protsessi. Selguse huvides oleks parem seda siiski vältida. Andres 27. mai 2007, kell 17:33 (UTC)
kindlasti tähendab dementsus seisundit, kuid kuna ei osata öelda, kuidas dementsus areneb, siis kasutatakse dementsuse mõistet ka arengulises tähenduses. Tänapäeva meditsiini puudulike teadmiste valguses tähendab demetsus rohkem siiski seisundit. Umbes nii, et eile oli IQ 120 ja täna on IQ 100. Ühest küljest me fikseerime konkreetse seisundi, aga siiski mineviku suhtes ja teisest küljest me ei saa öelda, et IQ-ga 100 inimene on dementne - seisundi mõttes. Protssesi mõttes aga ta on dementne, kuna IQ on langenud. Enne oli 120 ja nüüd 100 - on rumalamaks jäänud...--Hendrix 27. mai 2007, kell 17:53 (UTC)
Seega on inimene, kelle IQ oli eile 160 ja täna 140, dementne? --Metsavend 27. mai 2007, kell 18:13 (UTC)
just... Aga kui vaadata IQ määramise tingimusi, siis pole tegelikult sellisest ühekordsest muutusest häda midagi. Kui nüüd homme ja ülehomme ka on 140, siis akadeemilises mõttes on tegemist dementsusega, kuigi IQ 140 inimene on kordi taibukam kui liigikaaslased. Seega 140-se IQ-ga inimene ei ole toimetuleku mõttes dementne, aga IQ dünaamika mõttes on dementne. Oluline on taandareng. Saab see toimuma 180-lt 100-ni või 100-lt 60-ni, pole vahet...--Hendrix 27. mai 2007, kell 18:32 (UTC)
ja sõnavara kah pole õieti, vähemalt eesti keeles, et tähistada muutust. Alfad, beetad, gammad ikkagi tähistavad hetkeseisundit. Ilmselt pole vajadust, et tähistada dünaamikat....--Hendrix 27. mai 2007, kell 19:03 (UTC)

Sõna "alanemine" tähistab protsessi, sellest ka küsimused. Selgem oleks, kui ümber sõnastada. Andres 28. mai 2007, kell 15:02 (UTC)


Vananemine ei tähenda haigestumist ja haige olemist. Seetõttu ei kaasne ka dementsus alati vananemisega.

Arusaamatu. Andres 9. november 2007, kell 15:22 (UTC)
Jätsin välja. Andres 9. november 2007, kell 15:23 (UTC)

Alguses puudub mõisteline täpsus. On öeldud, et tegu on seisundiga, kuid pole selgelt öeldud, milles see seisund seisneb. Edasi on öeldud, et meditsiinis mõistetakse seda mõistet kaheselt, nii et ainult üks on seisund. See teeb asja eriti segaseks.

Kahtlen, kas Alzheimeri tõbi on dementsuse vorm. Kas ta mitte pole dementsuse põhjus? Andres 4. veebruar 2009, kell 08:46 (UTC)

Neuroloogia taskuraamatus on ta määratletud dementsuse vormina, samuti inglise keelses wikipeedia artiklis (mida ei saa muidugi faktina võtta), samas loogiliselt võttes on ta dementsuse põhjus. Muudan ära.

Arutelul allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 4. veebruar 2009, kell 13:48 (UTC)

"Diagnostilised kriteeriumid nõuavad mäluhäire esinemist" - dementsuse diagnostikas on esiplaanil siiski arukuse kadu ja alles siis muud kognitiivsed funktsioonid - "Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses"--85.253.44.216 4. veebruar 2009, kell 18:22 (UTC)

Palun paranda, kui oled kindel, et see on vale. Andres 4. veebruar 2009, kell 18:39 (UTC)
Parandada ju võib, aga kas parandustega ollakse nõus? Hetkel on eestikeelses interneti kirjanduses tõepoolest kaks väidet:
  • Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses;
  • Diagnostilised kriteeriumid nõuavad mäluhäire esinemist.

Kas on see nüüd prof. Veiko Vasara näpukas, et ta ühes kirjutises seab mäluhäired primaarseks, või mis. Tegelikult on muidugi olukord selline, et dementsus on primaarselt intellektuaalsete võimete taandareng ja sellega kaasuvad reeglina ka mäluhäired, aga asjalikku viidet internetis selle kohta ei leia. Kaplan ütleb küll oma raamatus, et dementsus on häiritus intellektuaalse võimekuse realiseerumises, aga see on paberkandjal ja seda kontrollida on raske. Ja kuna inglise viki ütleb, et kognitiivsete funktsioonide häiritus (muide, Kaplan ka ütleb üsna ebamääraselt - intellektuaalsete või kognitiivsete funktsioonide häiritus). Nii et, mina kui praktik, võin ju väita, et dementsus on intellektuaalsete võimete alanemine, aga seda tõestada on mul raske. Jüri Saarmal on küll raamat "Psühhopatoloogia", aga see on rariteet, mis tähendab, et minu raamaturiiulil seda ei ole (seal ta ütleb, et dementsus on intellekti häire)--85.253.44.216 5. veebruar 2009, kell 16:59 (UTC)

Minu meelest need kaks väidet ei ole tingimata teineteisega vastuolus. Tuleb otsida kirjandusest täpsemat esitust.
Trükitud allikate kasutamine on igati soovitatav. Andres 5. veebruar 2009, kell 20:43 (UTC)

Diagnostilised kriteeriumid muuda

Diagnostilised kriteeriumid nõuavad mäluhäire esinemist ja häireid vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

  • kõne
  • otsustusvõime
  • abstraktne mõtlemine
  • tegutsemisoskus
  • konstruktiivne mõtlemine
  • visuaalne äratundmine

Seejuures defitsiit peab olema küllaldane häirimaks igapäevast elutegevust, tööülesannete täitmist või muud sotsiaalset tegevust. Laialdaselt on kasutusel lühikesed vaimse seisundi standardtestid, nagu vaimse seisundi miniuuring (Mini-Mental Status Examination) ja Blessedi lühike dementsusskaala (Short Blessed Dementia Scale).


"Termin dementsus ei sisalda spetsiifilist põhjust, progresseeruvat kulgu ega pöördumatust." tõstsin need praegu välja --85.253.44.216 7. veebruar 2009, kell 18:18 (UTC)

Läks paremaks. Aga Alzheimeri tõbi kadus hoopis ära. Andres 7. veebruar 2009, kell 18:38 (UTC)
Alzheimeri tõbi on üks paljudest põhjustest. Sellest tuleks rääkida tekkepõhjuste rubriigis, mis on praegu tagasihoidlik. Aga vast areneb.--85.253.44.216 7. veebruar 2009, kell 18:43 (UTC)

Arstiteaduses on mõistel dementsus kahene tähendus:

Seisundi tähendusest tuleb aru saada toimetuleku mõttes. Kui inimese intellektuaalsete võimete tase on langenud ajukahjustuse tõttu sellisele tasemele, et ta ei suuda enam hallata üldiseid mõisteid ja seetõttu oma käitumise kujundamisel tekib patsiendil konflikt üldiste käitumisnormidega, on tegemist dementsusega seisundi mõttes — seega olukord, kui inimesel on IQ väärtus alla 70.

Kulgemise tähendus sisaldab endas muutumist. Algtase <-> lõpptase. See tähendab järgmist - kui toimub inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, siis akadeemilises mõttes tähendab see dementsust. Hoolimata sellest, et lõpptase võib olla populatsiooni keskmisest tasemest kõrgem. Näiteks: inimese IQ väärtus 30 aastaselt oli 160, aga 60 aastaselt 120. On toimunud IQ väärtuse nihe ja seetõttu on olnud tegemist dementsusega kulgemise tähenduses.


Võtsin eelneva välja. --193.40.5.245 27. oktoober 2009, kell 05:21 (UTC)

Tekst jätab stilistiliselt küll soovida, kuid see pole põhjuseks välja tõstmisele. Jutt on kõik õige.--Rünno 27. oktoober 2009, kell 10:15 (UTC)

Ümbersuunavast artiklist "Vaimne taandareng muuda

Vaimne taandareng ehk dementsus tähendab vaimsete/intellektuaalsete võimete taandarengut täiskasvanud inimesel. Vaimne taandareng leiab aset juhtumitel, kui täiskasvanud inimese aju saab mingil põhjusel kannatada. Põhjuseid selleks on mitmeid:

  • Ajutraumad
  • Mürgistused
  • Aju degeneratiivsed haigused
  • Ajukasvajad
  • Aju veresoonkonna häired

Adeliine 5. veebruar 2011, kell 03:21 (EET)Vasta


Siia lisati põhjustena suitsetamine ja alkohol; tundus kahtlane, võtsin igaks juhuks välja. --Epp 13. jaanuar 2013, kell 08:00 (EET)



  • Tere MastiBot!
  • asendatud vigane link.
  • Mariina 17. november 2014, kell 14:11 (EET) alias Простота
Naase leheküljele "Dementsus".