Arutelu:Bernhard Lais
Millele need sulgudes numbrid viitavad? --Epp 21. mai 2010, kell 23:18 (EEST)
Numbrid sulgudes muuda
Mul ei olnud kohe võimalik lisada viiteid wikipedia-päraselt, kuna mul paluti artikkel kiirelt üles laadida. Failis, kus ma olin artikli valmis kirjutanud, viitasin sedasi. Hetkel tegelen viidete/kasutatud kirjanduse ümbervormistamisega ning teksti redigeerimisega. Ma ei ole päris kindel, kas kasutada tekstisisest viitamist, mis on minu jaoks keerulisem siin wikipedias või lihtsalt kasutatud kirjanduse nimekirja. Kuna on allikaid nii internetist ja paberkandjalt pean ma veidi mõtlema, et kuldset keskteed leida. Monrep 23. mai 2010, kell 10:57 (EEST)
- Tekstisisene viitamine on (esialgu) keerukam, kuid igal juhul tuleks seda eelistada.--WooteleF 23. mai 2010, kell 11:06 (EEST)
- Tekstisisene viitamine on siin ju olemas juba. Küsimus on ainult selles, kas kasutada ref-malli. Andres 23. mai 2010, kell 11:18 (EEST)
- Ikka kasutada.--WooteleF 23. mai 2010, kell 15:19 (EEST)
- Kui viide läheb kirjanduse loetelus viidatud teosele, siis tekib kaudne viitamine, millele minu meelest otsene viitamine on eelistatav. Andres 23. mai 2010, kell 15:21 (EEST)
- Proovisin kahe viitega õnne ja tundub, et läks enamvähem õigesti. Paar viitamist vajavat kohta peitsin ära, kuid üritan täna need ka ära teha, sest tegelikult mul on need viited olemas. Hariduse koha peal on mul viited arhiividokumentidest, kuidas need kirja panna? Monrep 23. mai 2010, kell 17:49 (EEST)
- Arhiivimaterjalidele viitamine ei olegi meil õigupoolest lubatud, sest me ei avalda originaaluurimusi. Aga võid esialgu viidata nii, nagu trükistes tavaliselt tehakse. Eks siis vaatame. Andres 23. mai 2010, kell 22:24 (EEST)
- Leidsin need kaks arhiivallikat ais.ra.ee vahendusel, viitan siis nende allikate sisule antud lehe vahendusel ja vaatan, kuidas see välja näeb. 84.50.251.212 25. mai 2010, kell 12:25 (EEST)
- Arhiivimaterjalidele viitamine ei olegi meil õigupoolest lubatud, sest me ei avalda originaaluurimusi. Aga võid esialgu viidata nii, nagu trükistes tavaliselt tehakse. Eks siis vaatame. Andres 23. mai 2010, kell 22:24 (EEST)
- Proovisin kahe viitega õnne ja tundub, et läks enamvähem õigesti. Paar viitamist vajavat kohta peitsin ära, kuid üritan täna need ka ära teha, sest tegelikult mul on need viited olemas. Hariduse koha peal on mul viited arhiividokumentidest, kuidas need kirja panna? Monrep 23. mai 2010, kell 17:49 (EEST)
- Kui viide läheb kirjanduse loetelus viidatud teosele, siis tekib kaudne viitamine, millele minu meelest otsene viitamine on eelistatav. Andres 23. mai 2010, kell 15:21 (EEST)
- Ikka kasutada.--WooteleF 23. mai 2010, kell 15:19 (EEST)
- Tekstisisene viitamine on siin ju olemas juba. Küsimus on ainult selles, kas kasutada ref-malli. Andres 23. mai 2010, kell 11:18 (EEST)
Kui ta oli 1847–50 Tartus üliõpilane, peaks tema eluloolised andmed olema avaldatud album academicumis (Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, see peaks isegi digiteeritud kujul saadaval olema). Aga miks nii pikk vahe õpingutel ja tegevuse algusel fotograafina? --Kontra 25. mai 2010, kell 14:13 (EEST)
- Kui eeldada, et 1899. a, mil Reisberg ta stuudio endale sai, on ka oletatav surmaaasta, siis õppeaastad 1847-50 ei ol üldsegi nii utoopilised, pealegi võis õppeaeg olla ka pikem. Tegevuse algus fotograafina võis samuti olla varem, kuna andmed on vaid tema tegutsemise kohta Tallinnas - võis ta ju reisida rändfotograafina või töötada mõnes teises linnas enne Tallinnas paikseks jäämist? Sellele viitavaid andmeid leidsin ma flickrist ühe Aarhusi (Taani) perekonna arhiivifotode hulgast, aga loomulikult võivad neist osad tehtud olla ka Tallinnas.Monrep 25. mai 2010, kell 14:43 (EEST)
- Igatahes TÜ raamatukogus on Album academicum olemas. Kui järgmine kord sinna satun, püüan edasi uurida. --Kontra 25. mai 2010, kell 15:41 (EEST)
- Kõlab hästi. 195.250.176.42 25. mai 2010, kell 16:16 (EEST)
- Igatahes TÜ raamatukogus on Album academicum olemas. Kui järgmine kord sinna satun, püüan edasi uurida. --Kontra 25. mai 2010, kell 15:41 (EEST)
Album Academicumi sissekanne on nii lühike, et toon ta täies pikkuses:
5095. Lais, Bernh., a. Livl., geb. 10. Apr. 1827, philol. 47–51, Cand. 1854. Lebte in Dorpat. † zu Dorpat 10. Sept. 1854.
Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Bearbeitet von A. Hasselblatt, Dorpat, und Dr. G. Otto, Mitau. Dorpat. Verlag von C. Mattiesen. 1889. S. 376.
Ei ole sama mees. --Kontra 8. juuni 2010, kell 13:13 (EEST)
Millise Wilhelm Peterseniga ta koostöös oli? Kas liblikateadlane Petersen oli ka röntgenoloog? --Kontra 11. juuni 2010, kell 16:16 (EEST)
Lisasin kategooria surmaajaga 1899. Arvan, et tema puhul ei ole otstarbekas kategooriat panemata jätta. Alternatiivideks on kaks järjestikust aastat, ta suri ju hiljemalt 1899. --Amherst99 (arutelu) 9. veebruar 2017, kell 17:15 (EET)
Eesti fotograafide elulooline andmebaas ja "alaline kõdulink", ning eesnime nimekujud muuda
- Ma ei tea mida too "alaline kõdulink" sisaldas või tähendab, aga tundub et link on surnud aga sealt oodatav sisu, Eesti fotograafide elulooline andmebaas, on siin: http://kulturnav.org/10ef3523-7980-4397-b6f1-99bb74ffd967 ja lingi saaks asendada.
- Arhiivides leidub omajagu nimekuju Bernard Lais ilma H-ta ja ilmselt seda kuju seega ka otsitakse vahel - Bstard12 (arutelu) 15. september 2022, kell 04:34 (EEST)
Surmaaeg muuda
Ei ole võimalik, et 19. sajandi lõpu Tallinnas sureb tuntud inimene (oma ateljeega päevapiltnik) ja sellest ei kirjutata ajalehtedes ega isegi kirikuraamatutes. Otsige hoolikamalt.