Bernhard Lais
Alexander Theodor Bernhard Lais (1854 Tartu – 1898 või 1899) oli eestlasest fotograaf, kes ühe esimesena Eestis tegeles reportaažfotodega. Ta elas ja töötas Tallinnas umbes aastatel 1882–1899.
Ateljee avamine muuda
Bernhard Lais avas oma ateljee 7. juulil 1882 (uue kalendri järgi) Tallinnas Suur-Kloostri ja Väike-Kloostri tänava nurgal majas nr 57. Avamisele eelnes ajakirjanduses väga enesekindel reklaam. Reklaamis anti ka põhjalik ülevaade ateljee interjöörist.[1] Fotoäri asus seal 1883. aastani. Samal aastal kolis Lais oma ateljee Raekoja platsi lähistele Hans Gonsiori majja Mündi tänav 3 ja töötas seal 1899. aastani. B. Laisi surma järel sai ateljee endale Alexander Reisberg, kes jätkas B. Laisi firma nime kasutamist oma fotodel.[2]
Röntgenikabinet muuda
Bernhard Laisil oli kogemus röntgenikiirtega tegelemisel varasemast koostööst Wilhelm Peterseniga ja 1897. aasta mais avas ta Tallinnas esimese täielikult sisustatud röntgenikabineti. Väärib mainimist, et radioloogia oli alles 1895. aastal ilmavalgust näinud ja Tartu Ülikoolis tegeleti sellega 1896. aasta jaanuarist alates.[3]
Bernhard Laisi röntgenikabineti aparatuuri tootis Berliinis W. Hirschmann. Röntgeni läbivalgustusekraani suurus oli 30 x 40 cm. Laisi aparatuur oli ainus Baltikumis ja seda peeti tolle aja Vene tsaariimpeeriumi moodsaimaks. Sellega oli võimalik teha nii läbivalgustusi kui ka ülesvõtteid. Säriajad olid 30 sekundist 15 minutini. Revalsche Zeitungis ilmus ka kuulutus, kus pakuti võimalust teha tasulisi röntgenuuringuid – tol ajal kasutati röntgenit peamiselt meelelahutuslikul eesmärgil piltide jäädvustamiseks (nn skeletifotod), kuid õige pea hakati röntgenit kasutama abivahendina meditsiinis. Lais käis oma aparatuuriga ka Peterburis demonstratsioonesinemistel.[1][2]
Katsetused ja saavutused muuda
Bernhard Lais ei olnud lihtne päevapiltnik – ta oli esimene Eesti fotograaf, kes oli võimeline tegema momentvõtteid liikuvatest objektidest. Ta proovis valmistada ka tolle aja kohta mõõtmetelt väga suuri fotosid, kasutades suurendusaparaati ja saavutades pildid kõrgusega kuni 1 meeter.
Tema võimekusest räägib ka see, et tegu on fotograafiga, kes viis eesti fotograafia maailmakaardile. Esimese tunnustuse sai ta Brüsselis, Belgias 1891. aastal toimunud rahvusvahelisel fotonäitusel "Société scientifique Européenne Exposition" saavutatud esikohaga. Järgmise esikoha sai ta 1892. aastal samuti Belgias St. Gilles toimunud fotonäitusel Tallinna vanalinna fotode eest. Võistlustelt saadud aumärgi võttis Lais kasutusele oma fotode tagaküljel ja ka omanimelisel kirjapaberil – leides nii järjekordse viisi, kuidas oma töid ja teenuseid reklaamida.[1][2]
Tööde iseloom, tellimused muuda
Bernhard Laisi tööd on hoolsalt pildistatud, kuid eriti torkab silma vormistuse rõhutamine. Laisi fotostuudio pakkus vastavalt tellija soovile ühe võimalusena foto uhkemaks ja esinduslikumaks muutmisel kuldäärega raamistust, mida sai lisaraha eest.
Ateljee pakkus ka hulgitellimuse võimalust, mille puhul kehtis hinnasoodustus (näiteks 1895. aastal: 12 kuldäärega pilti maksis 3,50 rubla, 100 kuldäärega pilti aga 20 rubla, soodustus kehtis ka tavapiltidele).[1]
Reportaažfotod muuda
Bernhard Laisi kõige kuulsam reportaažfoto on Tallinnas 12. septembril 1889 pildistatu: ameeriklasest aeronaudi Charles Leroux surnukeha õhusõiduki rusude keskel. Väidetavalt pildistas ta ka tema allakukkumist, kuid tõendeid selle kohta pole leitud.[2]
Pildistatud isikuid muuda
Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on Laisi fotode hulgas mitme pastori portreid: Johann Gottlieb Konrad Bergwitz, Friedrich Wilhelm Ederberg, Hermann Girgensohn, Christfried Otto Hörschelmann, Carl Eduard Malm, Eduard Peter Heinrich Paucker jt. Bernhard Laisi fotosid leidub ka V. Rosenthali albumis, Matthias Johann Eiseni kogus ja üksikult ka muudes kogudes. Märkimist väärivad näiteks Patkuli portreefoto ja Laisi karjääri alguses 1880. aastatel pildistatud rinnaportree ovaalis Michael Wittlichist.[1]
Tema fotode hulgast on ajalooliseks dokumendiks loetud 2. septembril 1886 pildistatud Albu valla rahva suurt grupipilti Otto von Lilienfeldti peol, mis tähistas tema mõisaomanikuks olemise 25. aastapäeva.[1]
Veel on tema fotosid Sibeliuse muuseumi arhiivis (Sibeliusmuseum)[4] Rootsis (Soome soprani Emma Engdahl-Jägerskiöldi täispikkuses portree) ja Läti Rahvusraamatukogus (Latvijas Nacionālā Bibliotēka; tundmatu mehe portree).[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti Kirjandusmuuseumi Aastaraamat: "Esimestest piltnikest Eestimaal ja nende fotodest Eesti kultuuriloolises arhiivis (1844-1900)" Eesti Kirjandusmuuseum, 27.04.2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti fotograafide elulooline andmebaas: "Lais, Bernhard".
- ↑ Röntgenikiirgus ja Eesti raviasustused: "Kronoloogiat" TÜ Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Teadus- ja Koolituskeskus, 26.04.2010
- ↑ Musikvetenskapliga institutionen vid Åbo Akademi: "Engdahl-Jägerskiöld, Emma" Databasen Musicpic.
- ↑ Sērija A: portreti: "Vīrieša portets" Latvijas Nacionālā Bibliotēka, 26.04.2010