Arutelu:Auksi kivi

Selle artikkel tuleks ümber nimetada nimega "Auksi rändrahn", "Auksi kivi" on kaitseala nimetus. --Umbisik (arutelu) 27. august 2016, kell 11:12 (EEST)

Artikli võib ümber nimetada küll, aga mulle ei tundu see põhjendus veenev. Kui öelda lihtsalt "Auksi kivi", siis on jutt ikkagi sellestsamast rändrahnust. Andres (arutelu) 27. august 2016, kell 12:04 (EEST)

panin kaardi tagasi, sest Geohack ei anna sellist kaarti

Maa-ameti lingid on ju olemas, muu hulgas looduskaitse rakendus. Pealegi see kaart näitab vaid asukohta punktleppemärgiga, nii nagu kõik teised kaardidki. 90.190.59.202 29. august 2016, kell 19:14 (EEST)

Ma ei vaidle, et see on olemas, aga minu meelest on seda liiga raske leida. Kui avada tavaline Maa-ameti kaart, siis kivi sealt ei leia.

Mis siis, kui on leppemärgiga? Andres (arutelu) 30. august 2016, kell 07:58 (EEST)

Lingitud on looduskaitserakenduse kaart optimaalses mõõtkavas. Minu meelest on see ainuke kaart, millest kivi leidmisel on üldse kasu, ja pealegi raskesti leitav, sest annab taibata, et tuleb valida looduskaitserakendus, ja siis tuleb tükk aega suumida, mis on Maa-ameti kaardil vaevaline, ja seda ei pruugi osatagi, sest lisaks miinusele ja plussile tuleb ka kaardile klõpsida. Mina pooldan küll seda, et linkida parim kaart optimaalses mõõtkavas, eriti kui valikut polegi. Kui ütlete, et valik on subjektiivne, siis mille poolest OpenStreetMapi valik ei ole subjektiivne? Minu meelest tekitab Geohack asjatut müra, sest seal on üldse ühed kaardid ilmselt paremad kui teised.

Mõnel Maa-ameti kaardil on kivi näha ka, aga sellel pole minu meelest tähtsust, kui nime juures ei ole. Andres (arutelu) 30. august 2016, kell 08:16 (EEST)

Pean silmas, et sellel välislinkide alla pandud kaardil ei näidata kivi kohta midagi erilisemat kui teistel kaartidel: on asukoht punktleppemärgiga. Et teistel kaartidel pole kivi kohta kirja, sellel küll tähtsust ei tohiks olla. Kiri võib olla, aga et ühe objekti asukohta näidatakse kaartidel ilma kirjata, on tavapärane.

Orto järgi on küll näha, et see asukoht, mida kaartidel näitame, saaks olla veidike täpsem, aga eks ole, siin pole asi selles, ka looduskaitse kaardirakenduse punane kolmnurk on kivi kõrval.

Kui looduskaitse rakendust ei taipa otsida, siis esimene maa-ameti link viis enamvähem sama optimaalses mõõtkavas kaardile nagu välislinkide all olev link. Nüüd mul õnnestus kaardilinkide lehel ka teisi maa-ameti linke nii parandada, et mõõtkava oleks parem.

Jah, võib-olla küll, et kaardilinkide lehel võib paremaid linke veel paremini esile tõsta ja mõned mõttetumad lingid võiks sealt ära jätta. Seda saab rääkida vastavas arutelus. 90.190.58.33 31. august 2016, kell 11:54 (EEST)

Teistel kaartidel pole seda punktleppemärkigi. Ja kui kirja pole, kuidas ma saan siis kindel olla, et see on seesama objekt? Praegu lingitud kaardi järgi on see kivi võimalik maastikul leida.

Sellega, et me mõned mõttetumad lingid ära jätame, me asja ei paranda. Praegusel juhul on peaegu kõik lingid mõttetud.

Räägi sellest siis vastavas arutelus, ma ei tea, mi see on. See, kuidas me praegu toimime, on minu meelest oluliselt teistmoodi kui see, kuidas me muud infot edastame. Andres (arutelu) 31. august 2016, kell 12:55 (EEST)

Kuidas ei ole punktleppemärki teistel kaartidel? Maa-ameti kaardil, Google'i kaardil, OSM-i kaardil on ühtviisi punktleppemärgiga ära näidatud see koht, millele koordinaadid viitavad. Ja see koht on ainuke, mille asukohta avaneval kaardil näidatakse. Milliste teiste objektide koordinaadid need siin artiklis või viidatud kaardil siis peaks olema? See puudutab nüüd üldiselt seda, kuidas analoogselt asendikaarte koostatakse ja seda kuidas veebikaarte kasutatakse (mitte ainult Vikipeedias). Ma ei näe põhjust norimiseks.

Seda küll, et satipiltidel ja aerofotodel on n-ö päris maastik ja neil võib olla näha olla kivi viletsa kvaliteediga kujutis, aga mis siis? Kaardile viitame ju ikkagi asukoha pärast. Ja kaardil näidataksegi juba (enamvähem) õiget asukohta, sealt pole vaja seda eraldi otsida. 90.190.58.10 31. august 2016, kell 13:12 (EEST)

Aa, Sa mõtled seda. Aga koodinaadid pole kunagi antud päris täpselt ja lugeja ei tea, kui kaugel objekt sellest märgist on.

Kivi kujutisest võib isegi kasu olla, aga kõige rohkem on kasu ikkagi sellistest kaartidest, millel on objekt nimepidi vaieldud. Andres (arutelu) 31. august 2016, kell 13:21 (EEST)

Ma arvan, et lugeja on piisavalt intelligentne, et saada aru, et lingitud asukoht võib olla mingil määral orienteeriv ja pole otsest põhjust arvata, et asukoht kivi kõrval on õigem kui väga suure täpsusega kivi keskel. Me saame viidata ka praegusest täpsematele koordinaatidele, aga põhimõttelist vahet ei ole. Kirjaga või kirjata ühemõtteliselt ühe objekti asukoha näitamise juures pole kasulikkuse suhtes põhimõttelist vahet. 90.190.58.10 31. august 2016, kell 13:26 (EEST)

Ma arvan ka, et paljud lugejad saavad aru, et koordinaadid pole täpsed, aga minu meelest on tunduvalt raskem aru saada, kui ebatäpsed need on. See, et Maa-ameti looduskaitsekaardil ei ole punane kolmnurk täpselt kivi kohal, võib küll mingil määral segadust tekitada, kuid vähemalt minu jaoks on määrav kirja olemasolu, sest muidu ma võin ikka ainult oletada, mida kaardil kujutatakse. Mul on raske veenduda, et mõõtkava ei ole nii suur, et objekt on kaardilt väljas või kaardi ääre peal. Võib-olla küll see polegi oluline, sest liiga suure mõõtkava korral ma niikuinii ei oska objekti otsida. Teisest küljest, liiga väikese mõõtkava korral ei leia objekti üles. gatahes praegu olemasolev kaart on tõesti optimaalne ja punase kolmnurga nihutatus kivi leidmist ei takista.

Kordan veel. Mingi objekti leidmine kaardilt on tunduvalt lihtsam, kui kaardil on selle objekti nimi. Andres (arutelu) 31. august 2016, kell 14:25 (EEST)