Arutelu:Arvi Siig

Kas selle poeesianäite reprodutseerimiseks on Siia pärijate luba olemas? Priitp 19:30, 16 Feb 2005 (UTC)

Korrigeerisin.--Nahkhiir 20. mai 2006, kell 12.36 (UTC)

Mina olwen kuulnud ainult "Siia". Andres 30. juuni 2007, kell 16:23 (UTC)

Arvi Siia elulooandmete esitamine on ebarahuldav. Siit puudub näiteks, et ta oli Kirjanike liidu aseesimees. Ja kas ta ei olnud O. Uti järel ajakirja Tallinn peatoimetaja...? Midagi ei ole tema pikaajalise kuuluvuse kohta NLKP-sse. Üldse, see (võib-olla kusagilt maha kirjutatud = autoriõiguste rikkumine?) tekst osas "Elu" ei sobi oma vaimustunud lüürilisusega enstüklopeediasse. --Vikker 22. aprill 2009, kell 09:33 (UTC)

Andmeid tuleb täiendada.

Alajaotus "Elu" on koostatud kohe pärast surma ilmunud materjali põhjal. Seal on jutumärkides olevaid tsitaate kirjanike liidu nekroloogist ning kirjandusinimeste ütlustest. Minu meelest need võiksid jääda, tuleb ainult korralikult vormistada. Andres 22. aprill 2009, kell 09:37 (UTC)

See lehekülg peaks olema neutraalne, mitte reklaamiva iseloomuga tekst. Ka tekib küsimus, kas luulenäide on kooskõlas entsüklopeedia loomusega. Peale selle, siin luuakse veidi teistugune pilt Siiast kui see oli tegelikult. Kui nii lüüriliselt, siis kuhu jäävad sidemed EKP KK esimese sekretäri Vainoga ja õigeusklikud matused? Tundub, et selline asi ei läheks, kui pole otse kirjasõnast võtta, aga kirjasõna kasutamine ei tohiks muutuda ka legendiloomiseks.--Vikker 22. aprill 2009, kell 10:01 (UTC)

Jah. Kui kogu artikkel oleks pikem ja selle taga oleks tõsisem uurimistöö, siis usutavasti ei jääks enam muljet tegelikkuse moonutamisest. Leian, et millegi väljaviskamise asemel tuleks esitust detailiseerida.

Arvan, et luulenäide on entsüklopeedia loomusega kooskõlas küll. Näiteks kunstniku puhul on ei ole midagi imelikku, kui entsüklopeedias on tema teoste reproduktsioone. Probleemiks võivad olla autoriõigused. Pole selge, kas need lubavad luuletuse tervikteksti avaldamist illustratsioonina. Arvan, et mitte. Andres 22. aprill 2009, kell 10:29 (UTC)

See tekst vajab tõsist redigeerimist või õieti toimetamist. On selge, et eestlane ei kirjutaks 'poeesiakogud', 'poeesianäide' jne.--Niki 22. aprill 2009, kell 10:22 (UTC)

Nojah, muidugi tuleks toimetada. Aga idiolekte on erinevaid, mõni inimene armastab rääkida luule ja luuletajate asemel poeesiast ja poeetidest. Andres 22. aprill 2009, kell 10:29 (UTC)

Eesti keeles mõjuvad väljendid 'poeesiakogud', 'poeesianäide' värdjalikult ja neid ei ole kasutatud. Selliste väljendite kasutamine tähendab russitsismide propageerimist, mis ei ole soovitav.--Niki 22. aprill 2009, kell 10:40 (UTC)

Ka mina pooldan nende sõnade asendamist, kuid sel põhjusel, et nad on ebaharilikud ning tekitavad küsimuse sõnavaliku põhjusest.

Kas keegi tajub neid sõnu värdjalikuna, see oleneb minu meelest tema maitsest. Samuti ei ole minu meelest põhjendatud nende pidamine russitsismideks. Andres 22. aprill 2009, kell 12:22 (UTC)

Võib-olla on värdjalikks nimetamine tõesti liiga vänge. Kuid kui neid sõnamoodustusi ka ei saa otseselt russitsimideks pidada, siis venemõjulisteks kunstkeelenditeks ometi. ÕS väljendeid 'poeesiakogud', 'poeesianäide' ei anna. Muidugi võib sõnavara luua ka väljaspool õigekeelsussõnaraamatu seatud raame, kuid kõnealused väljendid on küll võõrad ja venepärased. Ärgem unustagem, et tegemist on vene nõukogude luulest (Voznessenski, Jevtušenko, jt.) mõjutatud autoriga, kelle puhul tekib kohe mõte, miks nii imelikult öeldakse (luule = vene k. поэзия) ja need väljendid mõjuvad irooniliselt, mis siin ei tundu kohane. --Niki 22. aprill 2009, kell 13:02 (UTC)

Jah, küllap see nii mõjub. Aga arvan teadvat, et sõnakasutus tuleneb algse kirjutaja idiolektist. Tema keelekasutust võime kindlasti nivelleerida. Andres 22. aprill 2009, kell 13:17 (UTC)

"Kujunes 1950.–1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks." --- Kahtlane väide. Kuidas tol ajal Nõukogude Eestis siiski rockeritega oli? Siis räägiti küll "lõngustest" jmt. Ta võis olla noorsoo seas mingil määral moes, aga et tegemist olnuks just "kultuspoeediga", see on ilmne liialdus, mis on kantud tänasest eilsesse. Ja kas ta ikka tänagi nii väga "kultuspoeet" on? --Brita 4. juuni 2009, kell 12:09 (UTC)

olen kohanud väidet, et on kultuspoeet ka väljaspool Vikipeediat. kui otsida, siis leiab kindlasti viite taha. ja nyyd lihtsa googeldusega saingi kätte, kust artikli autor väite tõenäoliselt võtnud on. Õhtuleht: Kultusbänd Vennaskond on maha saanud uue singliga, raadiojaamadesse paisatud looga «Kool» jätkab anarhistidest koosnev ansambel rokkar-poeedi Arvi Siia loomingu helindamist. Muusika autor on Allan Vainola. Arvi Siig (1938–1999) oli 1960. aastatel toonaste rokkarite ja on tänaste punkarite kultuspoeet. Andres Langemets: «Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada biitnik, kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud.»

kõigiti väärtuslik kirjanduslooline materjal minu meelest, mis sest, et Õhtuleht. ainult Langemetsa tsitaat võib pärineda mingist varasemast trykiallikast, mis on jäänud viiteta. oleks hea yles otsida. Ohpuu 12. märts 2010, kell 08:02 (UTC)

Loomingu iseloomustus on tehtud küllaltki asjatundlikult, tendentslikult ja selles esitatud väiteid (tsitaate) ei tõendata viidetega. Kirjanduselus on A. Siig olnud selgelt komsomoliideoloogia ja NLKP positsioonidel. Ka see tuleks välja tuua. --Brita 4. juuni 2009, kell 12:17 (UTC)

Uuesti üle lugenud, ei saa ütlemata olla, et see loomingu iseloomustus on ikkagi õudne, ehkki on vaeva nähtud, et asjatundlik mulje jätta. Õudne on see alates kas või sellest: "E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet." Juhin tähelepanu, et E. K. L. viib seejuures Eesti Kirjanike Liidu artikli juurde!(??) --213.35.250.163 4. juuni 2009, kell 16:24 (UTC)

Kuluks ikka viited tuua väidete juurde. Minu mälestuste järgi oli A.Siig kommunistliku ideoloogia propageerija. Ükskõik, mis põhjustel - kas karjääri pärast või veendumustelt. Et seda arvamust ümber lükata - viited.--Rünno 4. juuni 2009, kell 16:51 (UTC)

Selle artikli on kirjutanud anarhist, kelle jaoks Arvi Siig oli midagi ebajumala moodi. See põhjustab kohatist tendentslikkust. Kahtlustan, et luulenäite avaldamine rikub autorikaitseseadust, mistõttu see tuleb välja võtta. Taivo 4. juuni 2009, kell 20:00 (UTC)

Millal ta NLKP-sse astus? ENE artiklis ega täiendusköites (1978) seda ei mainita. Siin on mainitud aastaarve 1976 ja 1983. Andres 5. juuni 2009, kell 08:45 (UTC) Aga ma pole kindel, kas need on õiged. Andres 5. juuni 2009, kell 08:49 (UTC)

Rein Veidemann: "Siig oli autoriteet." See on rumal jutt. --Brita 11. märts 2010, kell 21:58 (UTC)

Mida me teeme, kui tsiteeritakse kedagi, kes meie meelest räägib rumalat juttu? Andres 11. märts 2010, kell 22:59 (UTC)

On tsitaadid, aga puuduvad viited. Ka praegu paistab silma Siiast loodud pildi väärus. --Brita 11. märts 2010, kell 22:04 (UTC)

Mida muud me saame teha kui esitust veelgi detailiseerida? Muidugi tuleb panna viited. Andres 11. märts 2010, kell 22:59 (UTC)

googeldusega leiab juba suure hulga viiteid taha. luuletajatest rääkivate artiklite juures on kõigiti kohane rääkida nende teoste retseptsioonist ja sellest, kes mida selle luuletaja kohta arvanud on. eesti kirjandusruum on parasjagu nii väike, et selliste, ka ajakirjanduses ilmunud ytlemiste pealt saab siin kirjutada kokku korraliku retseptsiooniajaloo (päevalehed jm suure tiraažiga väljaanded ongi ju tihti eesti kirjandusteaduse ainsateks allikateks mõnel teemal). säärase linkimisega, mida Vikipeedia võimaldab, joonistuvad vähehaaval välja nn omavahelised sõbraarvustajasuhted, kildkondlikud seosed jms eesti kirjanduselu iseloomulikud seisud ja arengud. Ohpuu 12. märts 2010, kell 08:02 (UTC)

Jah, just. Aitab see, kui kogu retseptsioon ja muu kokku koguda. Muidugi tuleb arvesse võtta ka veebis mitte leiduvat materjali. Andres 12. märts 2010, kell 08:32 (UTC)

kõigiti nõus. Ohpuu 12. märts 2010, kell 08:36 (UTC)

Tõsi küll, raske oleks leida negatiivseid arvamusi, nii et kogupilt tuleb nii või teisiti kallutatud. Andres 12. märts 2010, kell 08:34 (UTC)

Lisa teema