Arutelu:Araali meri
 | Araali meri on arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, siis tee seda. Kui artikkel ei vasta enam hea artikli tingimustele, võid siin paluda selle eemaldamist heade artiklite nimekirjast. |
Mulle tundub, et Araali merele kategooria "Mered" ei sobi, sest tegemist ei ole ju merega. Siim 17:19, 9 Nov 2004 (UTC)
Kuivamise ajalugu muuda
"1918 otsustas Nõukogude Liit..." — siin kas aastaarv või riigi nimi ei klapi. Kas tõesti tehti niisugune otsus Ilmasõja/kodusõja aastatel? Mis valitsuse alla siis need alad kuulusid? Ott 23. aprill 2006, kell 12.09 (UTC)
- Niisutussüsteemide rajamise ja Amudarja ning Sõrdarja vee kasutamise võis bolševike valitsus küll sel ajal otsustada, ehkki paha ei teeks üle kontrollida, kes ning mida täpselt otsustas. Need alad olid osaliselt nende kontrolli all küll (tugikeskusega Toshendis). Et niisutussüsteemide otsuse tegi 1918. aastal Nõukogude Liit, mida tollal ei eksisteerinud, on muidugi vale. Pigem kirjutada "bolševikud". - Urmas 23. aprill 2006, kell 13.14 (UTC)
Avalauses võiks ära tuua ka alternatiivse nimekuju "Araal", mida ÕS lausa esimeseks nimeks pakub. --Hirvelaid 20. november 2011, kell 13:23 (EET)
Viide ütleb, et valgala riikide seas on iraan, aga tegelikult on Karakumi kanal ühesuunalise liiklusega veekogu, Iraani idapoolseim jõgi on Tejen ja see suubub karakumi kõrbe (kui vesi liiva all kuhugi liigub, siis Kaspia merre). - Melilac (arutelu) 12. november 2015, kell 06:35 (EET)
- Ühesõnaga, Iraanist sinna midagi ei jõua ja Iraan tuleks välja jätta? Andres (arutelu) 19. november 2015, kell 16:58 (EET)
- Just nii. Viimastel aastatel on Iraanis olnud rohkem põuda, nii et mitmel aastal on kõik sealt Turkmenistani voolanud jõed olnud pigem vadid, aga läbi Karakumi pole need jõudnud ka veerohkematel aastatel. - Melilac (arutelu) 19. november 2015, kell 19:55 (EET)
- Võtsin välja. Ka viidatavad teevad vahel vigu ja me ei peaks neid edastama. - Melilac (arutelu) 28. märts 2020, kell 06:24 (EET)
- Just nii. Viimastel aastatel on Iraanis olnud rohkem põuda, nii et mitmel aastal on kõik sealt Turkmenistani voolanud jõed olnud pigem vadid, aga läbi Karakumi pole need jõudnud ka veerohkematel aastatel. - Melilac (arutelu) 19. november 2015, kell 19:55 (EET)
Ega keegi ei tea, miks eesti keeles kipub olema Suur- ja Väike-Araal, kui muudes kipub olema Lõuna- ja Põhja-Araal? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. november 2015, kell 20:05 (EET)
Muidu... Nüüd, kus Araali meri pole enam ühtne veekogu, siis Nenonieli muudatus on ehk ikkagi asjakohane??? - Melilac (arutelu) 5. detsember 2015, kell 07:26 (EET)
- Aga mis hetkest saab öelda, et Araali merd enam pole? Kas see on kuskil vastavas rahvusvahelises või riiklikus registris järvede nimekirjast kustutatud? Vt ka Kuivade või kuivavate järvede loendit.
- Teiseks on väga häiriv, kui esimene lause ütleb, et "oli" ja kohe edasi on kirjas, et "paikneb Kesk-Aasia" ja "valgala pindala on kokku 1,8 miljonit". Kui otsustada, et "oli", siis tuleb kõikjal artiklis teha muudatused, mitte ainult esimeses lauses. Taavi|✉ 5. detsember 2015, kell 10:34 (EET)
- Ilmselt saaks seda öelda sellest hetkest, mil tekkisid Suur- ja Väike-Araal. Kui nende kohta oleks eraldi artiklid, võiks sellise vormi ilma kõhklemata heaks kiita. Ja vastavad muudatused sisse viia. Praegu ma lihtsalt küsisin (mõtteaineks), et mis teised asjast arvavad. Ma ise toetaks pigem minevikuvormi. Põhjendus: oletame, et suure maavärina tagajärjel jaguneb Võrtsjärv suuremaks Põhja- ja sügavamaks Lõuna-Võrtsjärveks. Sellisel juhul oleks loomulik mõlema kohta eraldi artikkel teha (need oleks siis ilmselt eri kõrgusel merepinnast, erineda võiks ka elustik - just nagu on praegu lood Araalidega). Ja Võrtsjärve kohta oleks loomulik kasutada sõna oli. Samas - Araali mere puhul võiks sademeterohkel aastal ju ühtne järv taastuda. - Melilac (arutelu) 5. detsember 2015, kell 15:25 (EET)
- Mõned aastad tagasi lasti Tartu külje all olevast Ropka paisjärvest vesi välja, et põhja puhastada. Järve asemel oli aastajagu või enam porimülgas. Nüüd on seal jälle vesi sees. Kas võib öelda, et vahepeal Ropka järve ei olnud? Või oli see ikkagi järv?
- Arvan, et peaks aluseks võtma mingi autoriteetse allika. Mingi registri või midagi. Taavi|✉ 5. detsember 2015, kell 19:03 (EET)
- Ilmselt oleks autoriteetseimad Kasahhi ja Usbeki järvede omamaised ametlikud nimestikud, aga midagi sellist ma võrgust ei leidnud. Küll on aga Bingis ja Google mapsis Araali mere asemel kaks eraldi Araali. Just nimelt seetõttu, et need levinud kaardid tunnistavad Araali mere endiseks nähtuseks, ma probleemi tõstatasingi. - Melilac (arutelu) 5. detsember 2015, kell 20:47 (EET)
- Autoriteetesed allikad kusjuures ei pruugi kokku langeda. Kasahhikeelsed uuemad teadustööd räägivad Põhja-Araalist, usbeki omad Araali merest. Kui see kajastab nende maade nimestikke (elik autoriteetset allikat), siis on meie ees ikka probleem. Ja selle olemus seisneb paljuski ilmselt selles, et küsimus, kuidas Araali merest rääkida, võib reaalselt seni esitamata olla. - Melilac (arutelu) 5. detsember 2015, kell 21:16 (EET)
- Geograaafia on paljuski kokkuleppe küsimus ja kui kokkulepet pole, siis ei ole allikatel tegelikult ka autoriteeti. Vt. näiteks Arutelu:Rannamõisa pank. Mingil hetkel näiteks otsustati rahvusvaheliselt ära, et jõgede jaoks peab kehtestama mingi standardi. Nii sai kokku lepitud, et Bug on Narewi lisajõgi ja mitte vastupidi. Ja Põltsamaa jõgi voolab Pedja jõkke. Kes mäletab veel vanemaid kaarte, mäletab kindlasti ka virvarri, mis Kasari jõe vesikonnas oli. - Melilac (arutelu) 28. märts 2020, kell 07:50 (EET)
- Autoriteetesed allikad kusjuures ei pruugi kokku langeda. Kasahhikeelsed uuemad teadustööd räägivad Põhja-Araalist, usbeki omad Araali merest. Kui see kajastab nende maade nimestikke (elik autoriteetset allikat), siis on meie ees ikka probleem. Ja selle olemus seisneb paljuski ilmselt selles, et küsimus, kuidas Araali merest rääkida, võib reaalselt seni esitamata olla. - Melilac (arutelu) 5. detsember 2015, kell 21:16 (EET)
- Ilmselt oleks autoriteetseimad Kasahhi ja Usbeki järvede omamaised ametlikud nimestikud, aga midagi sellist ma võrgust ei leidnud. Küll on aga Bingis ja Google mapsis Araali mere asemel kaks eraldi Araali. Just nimelt seetõttu, et need levinud kaardid tunnistavad Araali mere endiseks nähtuseks, ma probleemi tõstatasingi. - Melilac (arutelu) 5. detsember 2015, kell 20:47 (EET)
- Ilmselt saaks seda öelda sellest hetkest, mil tekkisid Suur- ja Väike-Araal. Kui nende kohta oleks eraldi artiklid, võiks sellise vormi ilma kõhklemata heaks kiita. Ja vastavad muudatused sisse viia. Praegu ma lihtsalt küsisin (mõtteaineks), et mis teised asjast arvavad. Ma ise toetaks pigem minevikuvormi. Põhjendus: oletame, et suure maavärina tagajärjel jaguneb Võrtsjärv suuremaks Põhja- ja sügavamaks Lõuna-Võrtsjärveks. Sellisel juhul oleks loomulik mõlema kohta eraldi artikkel teha (need oleks siis ilmselt eri kõrgusel merepinnast, erineda võiks ka elustik - just nagu on praegu lood Araalidega). Ja Võrtsjärve kohta oleks loomulik kasutada sõna oli. Samas - Araali mere puhul võiks sademeterohkel aastal ju ühtne järv taastuda. - Melilac (arutelu) 5. detsember 2015, kell 15:25 (EET)
- Igatahes tuleb vältida originaaluurimust. Et keegi vaatab Google Mapsi või Bingi kaarti ja paneb kirja, mida tema sealt näeb. "Araali meri" kui Google Mapsi üksus on muideks endiselt olemas. Kaniivel (arutelu) 28. märts 2020, kell 15:02 (EET)
Kuidas viimati tehtud muudatustesse suhtuda? Velirand (arutelu) 27. märts 2020, kell 11:08 (EET)