Arutelu:Andekas laps

Artikkel tuleks laiali lammutada. Eraldi rääkida sellest, mis on andekus ja samas võib olla eraldi artikkel andekate laste kohta, kus siis rääkida sellest, kuidas neid ära tunda, millised on õppimis/õpetamisvõimalused, seadused jne. Samuti mulle tundub see kopipasteedina --Mona 1. veebruar 2010, kell 14:58 (UTC)

Andekas laps ei ole minu meelest päris sama mis andekas õpilane.

Esimene lause on valesti sõnastatud. Andres 1. veebruar 2010, kell 20:52 (UTC)

Andekas laps on mõiste pedagoogikast ja seda peetakse hariduslikuks erivajaduseks. See pole tõepoolest sama, mis andekas õpilane. Seega arvan, et andkusest ja lapsest võib teha eraldi artiklid ning käesoleva rahule jätta. Vaatan esimese lause üle.

Nüüd on sõnastus parem. Andekas laps ei ole hariduslik erivajadus, vaid andekal lapsel on hariduslik erivajadus.

See artikkel räägib andekast õpilasest, mitte andekast lapsest üldse. Andekas laps võib olla ka koolieelik. Andres 3. veebruar 2010, kell 17:57 (UTC)

Andekustunnused on sõnastatud nii, et nad võimaldavad andekust ära tunda ainult teatud ea korral. Näiteks võime langetada arukaid otsuseid on andekuse tunnus võib-olla ainult "imeliste imikute" puhul. Andres 3. veebruar 2010, kell 18:01 (UTC)

1. võime kiiresti omandada, säilitada ja kasutada suurt hulka teavet;

See on igaühel, kes oskab kõnest aru saada ja kõnelda.

1. võime seostada uut ideed eelnevatega;

See tekib kõigil normaalsetel lastel eelkoolieas.

1. võime tajuda suuremate teabesüsteemide (kui see on tavaline) toimimist;

Arusaamatu sõnastus.

1. võime omandada abstraktseid sümbolsüsteeme ja nendega opereerida;

Noh, see on igaühel, kes oskab arvutada.

1. võime lahendada probleeme küsimusi ümber sõnastades ja uudseid lahendusi pakkudes.

Kas kooliprogramm on arvestatud õpilastele, kes seda ei suuda? Andres 3. veebruar 2010, kell 18:05 (UTC)

Imik võib ka andekas laps olla. Miks mitte? Muus osas sinu optimismi ei jaga. Olen ise ka õpetaja. Ega ikka enamus lapsi ei seosta küll varem õpitut praegu käsitleva teemaga, kui sellele eraldi ei viita. Sellega saavad hakkama siiski üksikud. Õpetaja peab arvestama olemasolevate õpilastega, sest nendele kooliprogramm just mõeldud ongi.

See viimane oli ainult küsimus.

Jutt on sellest, et need andekuse tunnused ei sobi andeka lapse kui niisuguse iseloomustamiseks. Kriteeriumid peavad olema easpetsiifilised või ealise normiga seotud. Andres 3. veebruar 2010, kell 19:29 (UTC)

Samuti ei tohiks nad olla liiga abstraktselt sõnastatud. Andres 3. veebruar 2010, kell 19:29 (UTC)

---

: Muidugi võib imik olla andekas laps (aga vaevalt küll võib tal olla hariduslik erivajadus). Aga lapse puhul üldiselt pole ju arukates otsustes midagi erilist.

Küsimus on ka selles, kas kasutada andekas laps ühtse mõistena või iseloomustada last teatud omadusega. Viimasel juhul jääb igaühe enda hinge peale, mis ta selle all mõtleb. Eelkooliealistel nimetatakse antud nähtust arenguliseks erivajaduseks. Antud tunnustega iseloomustas andekaid lapsi prof. Kõrgessaar. Ma ei pea ennast niivõrd tugevaks, et teda parandama hakkaksin. Arenen veel, ehk siis ... :) --Hälvik 11. veebruar 2010, kell 12:49 (UTC)

Ma arvan küll, et selle artikli teema on andeka lapse mõiste. Miks siin on räägitud andekustunnustest, mitte andeka lapse tunnustest?

Sul ei ole viiteid ega tsitaate. Ma ei tea, mida professor ütleb, osutan ainult artiklis oleva esituse puudustele. Sellised puudused võivad tekkida näiteks algallikas öeldu konteksti muutmisel. Andres 11. veebruar 2010, kell 13:58 (UTC)

Selles artiklis ongi tarvis mainida ka arengulist erivajadust. Andres 11. veebruar 2010, kell 14:00 (UTC)

---

Kuulge, asi kisub metsa poole. Erivajadus on probleem. Probleem, mil on vaja spetsialisti sekkumist, et kindlustada subjekti toimetulekut. Et andekas laps ei tule eluga toime??--Rünno 11. veebruar 2010, kell 15:42 (UTC)

"Olenevalt konkreetse (andeka lapse) erivajaduse spetsiifikast ja raskusastmest" - No ma ei tea, mida kosta. Andekuse raskusaste? Kustutaks kogu selle artikli. Parem ärgu olgu midagi, kui mingi jama... Niikuinii keegi parandada ei viitsi.--Rünno 11. veebruar 2010, kell 15:48 (UTC)

Milles probleem on? Täiesti reaalselt eksisteeriv mõiste on see. Minumeelest olid ka viited olemas. Erivajaduse puhul on rõhuasetus natuke teises kohas kui sõnal puue näiteks. Õpetamise seisukohast vajavad nii andekad lapsed kui õpiraskusega lapsed sarnast abi. See on õppematerjali jõukohastamist. Neid kummatki ei ole mõtet õpetada mingi harju keskmise õppekava järgi. --Hälvik 11. veebruar 2010, kell 15:53 (UTC)

Andekas laps ei saa olla erivajadus. Erivajadus on täiesti spetsifiline ja lahtimõtestatud mõiste. Ja mis puutub õpetamisesse ja harju kekmisesse, siis andekas laps laps saab hakkama ka ilma tüütavate täiskavanuteta.--Rünno 11. veebruar 2010, kell 16:01 (UTC)

Andekad lapsed ei vaja abi, vaid andekate laste õpetajad vajavad abi.--Rünno 11. veebruar 2010, kell 16:02 (UTC)

Viidatud on jah, aga pole viitsitud dokumenti süveneda - "Samas aga on uuringutest selgunud, et andekate õpilaste potentsiaal jääb koolis reeglina välja arendamata"--Rünno 11. veebruar 2010, kell 16:12 (UTC)

Vaata Hariduslik erivajadus, kas või esimene lõik, mis seal kirjas on. Ega see HEV ei tähenda siis, et tegemist oleks andke andeks lollakaga!!! Ma arvan, et kui lähtuda õpetaja kerguse/ raskuse lähtekohast, siis täiskasvanu ja lapse tase on siiski väga suur. Õpetajal on alati keregem õpetada andekat last kui õpiraskustega või lausa vaimupuudega last. Pigem just viimastega tuleb oluliselt rohkem vaeva näha kui andekatega. Kõige kergem on aga muidugi harju keskmistega tööd teha, kui nii võib öelda.

Andekad lapsed vajavad abi küll. Õpetaja peab nende jaoks eraldi ülesandeid välja mõtlema, kohandama raskusastmeti. Vastasel kujul see andekas lihtsalt vilistab klassis ja loobib lennukeid. Uurimused on näidanud, et ca 5...6 klassini ta vilistab, siis tulevad teised järgi. Kuna andekal pole erinevalt teistest välja kujunenud tööharjumusi, et õppida, siis kujuneb neil välja õpiraskused ning sellised lapsed on ka koolist välja langenud, ning tänavaelu elama hakanud. Selle pärast peakski nendega erinevalt tegelema.

Jääbki sellepärast, et põhirõhk on keskmikel, kuna meil on egalitaarne haridussüsteem, siis kellegi erilised anded ja nende välja arendamine jäävad enamasti vanemate rahakoti kanda. Sellegipoolest tegeletakse nedega enam kui keskmikega kuid mitte nede arengupotentsiaali ulatuses. --Hälvik 11. veebruar 2010, kell 16:18 (UTC)

Hariduslikku erivajadust ei vaadelda mitte ainult toimetuleku, vaid ka arengupotentsiaali suhtes, nagu selgub artiklist Hariduslik erivajadus. Ja jutt ei ole mitte andekuse raskusastmest, vaid erivajaduse raskusastmest. On ka selgitatud, miks andekas laps võib abi vajada.

Kustutamist see artikkel minu meelest ei vaja, aga kõvasti toimetamist küll. Andres 11. veebruar 2010, kell 16:22 (UTC)

Palun ära korruta andeka lapse puhul abist. HEV võib olla mokkamööda eripedagoogidele - sissetuleku aspektist.--Rünno 11. veebruar 2010, kell 16:26 (UTC)

No ja anna siis vihje, kelle käest siis lisa raha tulema hakkab. Üldiselt käib see ikkagi pedagoogi palga sisse, et ta tegeleb erivajadustega lastega sh. andekate lastega. --Hälvik 11. veebruar 2010, kell 16:29 (UTC)

erivajaduse raskusastmest - mida raskem juhtum andekusega...--Rünno 11. veebruar 2010, kell 16:31 (UTC)

Rünno, Sa tahad öelda, et üks eripedagoogika valdkond on jama. Mõtle selle peale, kas seda on võimalik tõendada või on tegu Sinu isikliku arvamusega. Andres 11. veebruar 2010, kell 16:38 (UTC)

Vaatame asja laiemalt. Kõigepealt HEV artiklis öeldakse, et "Hariduslike erivajadustga õpilane on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, puuded või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel." Rõhutan seda kohta - "põhjustab olulisi raskusi" ja teisalt tsitaat siinse artikli väislingist:

„Andekad on need lapsed, kes on identifitseeritud professionaalselt kvalifitseeritud isikute poolt ja kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada kõrgeid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Kõrgeteks tulemusteks võimeliste laste hulka kuuluvad need, kes on demonstreerinud mõnda järgnevalt loetletud võimetest kas eraldi või kombineeritult: 1) üldist intellektuaalset võimekust; 2) spetsiifilist akadeemilist võimekust; 3) kreatiivset ehk loomingulist mõtlemist; 4) liidrivõimeid; 5) võimekust tegelda kujutava või näitekunstiga; 6) psühhomotoorset võimekust.”

Pole sõnagi raskustest, vaid vajadusest luua optimaalsed tingimused, et intellektuaalne potentsiaal saaks maksimaalselt realiseeeruda.

Mul ei jää muud üle, kui konstateerida, et tegemist on erinevate seisukohtade vägivaldse ühitamisega, eesmärgiga luua pedagoogikas uus doktriin - "andekad lapsed on tavaõpi tingimustes suurtes raskustes ja selleks, et neid raskusi ületada, tuleb neile rakendada hariduslikke erivajadusi, et nad oleksid suutelised tavaprogrammi nõudeid täitma" - tuleb ju nii välja. Kui mu loogika on lombakas, palun parandada.--Rünno 12. veebruar 2010, kell 03:06 (UTC)

Selline mittekoherentsus on tõesti siinse esituse puudus, kuid minu meelest mitte põhjus artikli kustutamiseks. Andres 12. veebruar 2010, kell 07:02 (UTC)

Kõigi distsipliinide puhul, mil tegeletakse otseselt inimesega, on vaja psühholoogiaalaseid teadmisi. Ja need teadmised ütlevad, et intellekt on ainuke psüühiline funktsioon, mille rohkus üle keskmise normi ei põhjusta häireid indiviidi elus.

"Kuna andekal pole erinevalt teistest välja kujunenud tööharjumusi, et õppida, siis kujuneb neil välja õpiraskused ning sellised lapsed on ka koolist välja langenud, ning tänavaelu elama hakanud." - kui pole tööharjumusi, siis on probleemid tahteeluga. Ma ei hakkagi väitma, et kõrge intellektuaalse potentsiaaliga inimestel on psühhika kui tervikuga kõik ok. Tean isiklikult andekaid inimesi, kes on elu lõpetanud enesetapuga või rentslis. Aga mitte kõrge intellekti tõttu, vaid sellepärast, et muudes psüühika valdkondades esinesid tõsised häired.--Rünno 12. veebruar 2010, kell 03:32 (UTC)

Nii palju kui mina aru saan, on väidetud üksnes, et lapse andekus võib olla haridusliku erivajaduse (toimetuleku suhtes) põhjuslik tegur. Aga esitus tundub tõesti olevat kallutatud ja ebatäpne. Andres 12. veebruar 2010, kell 07:02 (UTC)